keski kirjutas:
Vihmavesi on ka näiteks sobiv alternatiiv nö soolade lahjendamiseks. Aga vett tuleb korjata puhtast piirkonnast
muidu läheb linnaõhu saaste kah vette.
Piirkonna puhtus on siin see tõsiselt probleemne koht. Elan ise suurtest asulatest pisut eemal, pisikeses alevikus. Kuid siin on kõrge korstnaga põlevkiviõlil töötav keskküttekatlamaja ning mõningane kogus eramajasid, millel omal katlad. Umbes kilomeetri kaugusel on Tartu-Valga maantee.
Kuna siin on vesi väga kare (kraanivee GH ~ 25 ja KH umbes 13) ning selliste parameetrite korral taimed akvaariumis ei elanud ega surnud, siis hakkasin veevahetuste käigus vihma- või lumesulavett kraaniveega pooleks segama. Taimed muutusid küll rõõmsamaks, kuid panin tähele, et peale igat veevahetust ahmisid mõõksabad ca ööpäeva jooksul õhku ning vahel suri mõni ära kah. Eriti märgatav oli see lumesulavee kasutamisel.
Mõnel korral oli näha, et lume sulamisel järgi jäänud vee pinnal oli mustjas õlitaoline kile, mis määris ka ämbrit. Seda kilet oli võimalik märgata tegelikult ainult valge plastämbri puhul, teist värvi seintega ämbrites oli see sisuliselt nähtamatu. Lisaks oli sõltumata vee päritolust ämbri põhjas ikka erinevat sodi (mille koostist ja mõju ma väga ei analüüsinud). Vihmavesi tuli suure kuuri plekk-katuselt, lumevesi maja lähedusest suuremalt lumeväljalt.
Nipitamisega saab vihma- ja lumeveest kah asja - kogudes vihmavett suurte vihmasadude ajal ja siis ka mitte kohe algusest peale vaid lasta esimestel suurematel vihmasagaratel katus veidigi puhtaks pesta. Esimese vihmasagara korral on vesi ka atmosfäärist välja pestavat tolmu ja tahma täis... Mõtlesin ka spetsiaalse, peenikestest plastist kanalisatsioonitorudest ja kilest kokkupandava kogumisraami (nagu lohkus kasvuhoone katus) peale. Sellise efektiivsus ei ole muidugi suure katusega võrreldav, kuid puhtama vee võiks küll saada.
Lumevett võtta ainult kas värskelt sadanud või varem ühe ropsuga sadanud lumest - see on üldiselt puhas. Kindlasti tuleks vältida lumekoorikut, sest see on kaua seisnud ning mitte eriti puhas.
Kuna Eestimaalgi ei saja päris kogu aeg vihma (või siis mitte piisavas koguses) ja lumi on enamasti maas kah hooti, siis on mõistlik seda vett koguda. Mul on kodus mitu 7-liitrist joogivee plastpudelit, nende sisse saab mõnikümmend liitrit vett suhteliselt väikese vaevaga kokku korjata. Kui pudel päris ääreni täis valada ning hoida valguse käest eemal, siis seisab vesi ka suhteliselt mõistlikult. Valges hoitult on juba nädala pärast veel "elus" lõhn küljes.
Vee laskmisel akvaariumisse panin pudelisse käiva vooliku otsa vatiga filtri, see filter läks vahel mitu tooni tumedamaks...
Sellist asja sai pea 2 aastat tehtud, siis sai villand. Ostsin JBLi Osmose 120 nimelise pöördosmoosi aparaadi. See annab sõltuvalt veerõhust 7 liitrit ca poole päevaga (mida on pagana vähe - lubatust kordades vähem). Ahjaa.. osmoosfiltri ette soovitaksin kindlasti vee sodist puhastamiseks kasutatava nöörfiltri panna. Kasvõi pisikese.
Osmoosveega läheb mul kraanivesi akvaariumisse samuti pooleks, ära auranud vee asemele läheb kah osmoosvesi (sest ainult kraanivett lisades tõuseks GH ja KH kiiresti).
Pikk jutt sai, aga ehk on kellelgi kasu. Loo moraal? Kui ei taha nii palju "jõgede ümberpööramisega" vaeva näha, vali sellised kalad ja
taimed, kellele meeldibki kare vesi (iseasi, et see valik ei ole teab mis suur).
Otsi
Postitatud: Kolmapäev Mai 12, 2010 11:31 
