Põhjavee kvaliteedist:
http://www.veeweb.ee/serv01.htmMikroorganisme, baktereid, seeni ja viiruseid esineb alati ka kõige puhtamas veetorus ja steriilsust saavutada on pea võimatu. Hapniku puudusel saavad nad oma energia metaanist ja mitmesugustest teistest veesleiduvatest orgaanilistest ning anorgaanilistest ainetest moodustades torude seintele limase biokile. Otsest ohtu tervisele nad ei kujuta, kuid võivad toota bakteritoksiine.........
Kõige enam tõvestavaid pisikuid võib sattuda veevärki kodustest majapidamistest (kirjanduse andmetel 70%)........
Eriti meeldivad pisikutele kohad, kus vee temperatuur tõuseb üle 13 ° C. Näiteks kui pesta kartuleid või isegi käsi, pritsivad veepiisad koos pisikutega igale poole, ka kraanile. Mööda veekilet liikudes leiavad bakterid hea keskkonna toatemperatuurini soojenenud kraanivees. Kui veevarustussüsteemis leiavad aset rõhu muutused, imetakse selline pisikutega seisuvesi süsteemi. Ohtlikuks võib olukord muutuda siis, kui veesoojendajatel, destillaatoritel ning filtritel ei ole tagasilöögiklappe, sest pooljahtunud või soojenenud vees on tõvestavatele mikroobidele head tingimused. Õnneks on nende paljunemine magistraaltorudes vee madala temperatuuri tõttu enamasti võimatu.......
Limane kile, nn. biokile, mis on tekitatud raua-, sulfaatredutseerijate ja lima tekitajate bakterite elutegevusest, soodustab ka korrosiooni. Paraku ei ole sellises olukorras kasu vee kloreerimisest , sest niisugustes tingimustes ei piisa väikestest kloorikogustest. Mõningatele mikroobidele võib kloor isegi "isuäratav" tunduda...........