foorum.akvarist.ee

Vabandage minu algajalikku teadmatust,aga kas ma tean õigesti,et vihmavesi ei pea seisma enne,kui akvasse panen?
Nimelt on mul hetkel 15l akvaarium,kus 2 platyt ja mõni väike tigu ja 2 taime. 2ndl. pärast saan omale 60l akva,siis kaladel ka ruumi rohkem.

_________________
Vee-elanikud

ükskõik millist päritolu vesi ka pole, enne kalade toomist peab selles moodustuma bakterkooslus. kui nüüd loogiliselt mõelda, siis taevast vist baktereid ei saja, eks.

No ma mõtlesin,et mitte ei vaheta kogu vett vaid lisan juurde.,praegusele akvale..Kui uue saan,siis loomulikult tuleb sisse töötada..
Ja miks vihmavee kohta küsisin,siis elan maal ja arvasin,et oma katuselt voolanud vesi ei ole nii must nagu linnas ,aga vb eksin.

_________________
Vee-elanikud

Ma elan ka linnast väljaspool ja kasutasin vihmavett. Tulemuseks oli mingi seeneniidistiku laadne paks ollus mis kattis kogu akvaariumi põhja. Jõudu eksperimenteerimisel:D

Asoo,noo siis ma parem ei eksperimenteeri

_________________
Vee-elanikud

Elan ka maal ja üritan vihmaveega endal karedust alla lüüa (kaevuvee karedus 26). Panen 3/4 vihmavett ja 1/4 kaevuvett.
Ja esimene tulemus on selline, et sain hoobilt vetikaprobleemi kaela. Nüüd olen enda arust lõpuks ka probleemile pihta saanud. Nimelt on (vähemalt minul) vihmavees nitraate kõvasti (üle 20ppm), kuid fosfaate 0. Panin nüüd fosfaate juurde ja viisin N/P suhte ~15/1 nädal tagasi. Esimene mulje on, et vetikas hakkab tasakesi taanduma. Taimedele on igatahes eluvaim jälle sisse tulnud ja mullitavad kenasti.

Aga muidu ei ütleks küll, et vihmaveega mingit probleemi oleks...

Aga kui ei ela maal? Elan nimelt tartus ja mõtlesin vihmavett kasutada-kogusin seda vihmavee rennist (sadanud on tänaseks 2 päeva jutti ja praeguseks võiks olla/peaks katuse saast maha olema pestud). Nüüd püüan leida, kas peaks seda akvasse panema v mitte. Ideid?

Ei soovita, Tartu on piisavalt saastunud, vaata kasvõi hangede värvust talvel. Autode heitgaasid paiskuvad päris kõrgele ja tuulega kanduvad ka edukalt edasi nendesse piirkondadesse, kui asustus ei olegi tegelikult nii tihe.

Mõtlesin selle peale ise ka...seepärast otsustasingi enne uurida. Tänan.
Huvitav, kui seda nt läbi paksu vati filtreerida, kas siis on lootust seda puhtamaks saada. Just thinking

vatist vast ei ole abi.. võid proovida mingit söefiltrit vast või ''brita'' kannu. või kui on mõni tuttav sõjamees siis neil peaks olema metsapakkides mingi filter millega nad sopaloigust joogivett saavad teha.

_________________
Ta põhjendas oma viga sellega, et elas alles esimest korda.

Ma ei näe põhjust, miks seda vihmavett peaks nii hirmsasti akvaariumisse kallama. Kaladele on hea, kui veeparameetrid on stabiilsed, st. kui karedus ja happesus on ka kõrged, siis ei ole põhjust hakata neid korraks alla kakkuma. Kui juba mingeid parameetreid oma käe järgi muutma hakata, siis peaks seda tegema stabiilselt ja kogu aeg.

Nn. NATO pakkides olevad veepuhastustabletid ja selle soovitamine akvaariumivee puhastamiseks on puha saatanast. On ju need antibakteriaalse toimega ja tapavad akvaariumisse sattudes maha ka sealse kasulike bakterite koloonia, kaladest rääkimata.

ma ei pidanud silmas noid tablette vaid mingi selline topsik on kus ülevalt valad sopavee sisse siis on seal mingid sõelad filtrid ja süsi vms ja alt tuleb joodav kraam välja. neid tablette tõesti ei soovita.

_________________
Ta põhjendas oma viga sellega, et elas alles esimest korda.

Nii ehk naa on halb mõte võtta mingi riistapuu mille kohta on teada vaid see tema abil saab vett mis kannatab juua. Miks Britta kannu kasutamine selleks on halb mõte on siin foorumis korduvalt lahatud, huvilistel otsing abiks. Kalad on vee parameetrite osas üsna tundlikud, iga vedelik mis inimesel juua kõlbab ei tarvitse olla sobiv kalade elukeskkonnaks.

Vihmavett lausa materdada ka ei saa, see siiski üks puhtamaid destillaate.

Kogemus auru jõudu hindava sõbra käest: tal on 82mm raudteel sõitev reaalse auruga töötav vanaaegne vedur. Selline 40cm pikk, 15 lai ja 20 kõrge. Katla maht ca 1,7 liitrit. Ja selle küljes veel hunniki imepeent auru jõul töötavat automaatikat (puhur, veepump, mis katlast ärakeenu asemele tankist uut pumpab, piiritusepõleti, mille intensiivsust samuti aurukulust sõltuvalt automaatika keerab jne.) Kuni ta sõitis akude jaoks mõeldud dest-veega, pidi ta kaunis sageli luubi ette panema ja oma tolmpeene käetetöö pulkadeks võtma ja mingit jama aurukanalitest välja puhastama.

Kord polnud raha vee ostmiseks ja võttis seda räästa alt tünnist. Ja sealt sai nii head vett, et katel jatorud pole ammu puhastamist tahtnud.

_________________

Vihmaveega on nii ja naa. Kui näiteks naabrimees masuudiga või kivisöega ahju kütab sel ajal kui vihma sajab ning tuul on Sinu maja poole, pole vihmavee puhtus vast kiita. Kui maja asub maantee ääres või lausa elava liiklusega linnatänava ääres, pole olukord ilmselt ka kiita. Puhtus sõltub sellest, mida katusele, kust vihmavett kogutakse, ladestub. Aga kui on laastkatusega maha metsas, siis ilmselt on superpuhas vihmavesi.

_________________
http://akvarist.eu