foorum.akvarist.ee

Karp sööb kah kõike. anna talle leiba, kartulit, surnud kala, putukaid, salatit, kurki, vihmaussi, iga taime pistab nahka mis saab. Karp on rämsptoiduline. Teda peetaksegi sigakalaks. võib isegi kasvada kuni 30kg. hea pluss on see et kui tiik on piisavalt sügav siis elavad talve ilma igasuguse probleemita üle(erinevalt tilapiast kes on troopiline kala). Aga kui asi katsetamiseks läheb siis proovida mõlema kalaga vast?


Ei oska öelda kui palju ta 2-3 aastasena ruumi nõuab. Väga kitsastes tingimustes ta ei pruugi kasvada. Selles videos(2:00) on näha vanni mida see vend kavatseb kasutada 30 tilapia kasvatamiseks ei tea kas karbile piisaks aga usun, et enamvähem

Niipalju kui ma aru sain on see bassein 300 gallonit--1200 liitrit.
Tilaapia on küll troopiline aga millegipärast hakatakse Saaremaal päris suures kasvatuses just seda kavatama.
http://www.tarbija24.ee/240408/esileht/ ... akasvandus
Maailmas enim kasvatatud kala.

Looduslikult elab võõramaine kala Lääne–Aafrikas, Senegalis, Libeerias jne. Tilaapia on võimeline toime tulema suhteliselt keerulistest tingimustes, samuti esineb tal vähe haigusi.

Tilaapia hüüdnimega Aquatic Chicken on magusa valge lihaga kala, mida saab valmistada mitmel erineval viisil.

Niisiis kumb...kas sigakala või vesikana...
Siga on hetkel kergem hankida kui kana.

Kas korteris on üldsegi u. 1000 l. akvas näiteks 30 karpkala kasvatamine võimalik ? Kuidas muutub kliima.... lõhnad jne!

Väga tabav et karpkala on sigakala ja tilapia on vesikana Pole kahjuks maitsta saanud tilapiat aga kui on öeldud, et nagu koha... nämma minu lemmik kala


kui on hirm ühte kohta 1tonn raskust panan siis võib ju ka natukene hajutada ntx 4x250l anumad sättida.
Kliima ei muutu üldse. kui siis tõuseb ainult niiskus väheke. Õiges tasakaalus olev akvaarium ei haise tilkagi rohkem kui üks tasakaalus olev järv... pigem on isegi meeldiv värske lõhn. Haisema hakkab asi siis kui vesi hakkab roiskuma üle söötmisest või liigsetest jääkainetest. viimane tsenaarium pole muidugi välistatud, kui asi alles katsetamise faasis on ja õiged tasakaalud paigas pole ntx liiga vähe taimi ja kruusa kalade kohta... pigem olgu siis liiga palju taimi ja kruusa. kusjuures alguses olekski targem alustada vähemate kaladega ja järk järgult suurendada kalade arvu maksimumini. nõnda annad aega bakterikolooniatel tekkida kruusa/filtrisse kus taimed kasvavad.
Uuri natukene lämmastiku tsükkli kohta. Igale akvaariumi pidajale enmvähem "must know"

SIIT! kuskil keskel on asi nimega nitrogen cycle.
siin kah
Ja sind peaks huvitama kõige rohkem see, et amooniumi lagundavad bakterid, kes asuvad taimede all kruusas, no2'ks ja teised bakterid lagundavad no2 no3'ks mis on taimedele toiduks. Kui selles tsüklis midagi valesti on siis hakkabki asi hapuks kiskuma. ja võib lõppeda ka kalade surmaga kui ntx no2 tase liiga kõrgeks kasvab.

Aga päris suur korter peab ju olema et kõik see agregaat ära mahuks koos taimede ja kaladega... Kui vaba tuba olemas siis vast piisaks ?

PS! jõudsin järelduseni, et akvapoonika ongi põhimõtteliselt lämmastiku tsükkli üliosav ja nutikas ärakasutamine.

Selline nägemus asjast......

Näiteks 1 t. akva või kaks 0,5 t. Suht madala profiiliga, põrandal.

Samas koguses meediat, kergkruusa näol. Jaotatud aknende alla või rõdule- olenevalt aastaajast.
So. siis kümme 100 l. plastikkasti. Akva peale u. 3-4, mujale veel 6-7.

Talvine variant oleks neli kasti ruudus koos, nende kohal vertikaalne omega süsteem, keskel valgusti ning kõik ümbritsetud reflektoriga kasvutelgiga.
http://www.alibaba.com/product-gs/50256 ... ystem.html
http://www.alibaba.com/product-gs/51143 ... _Box_.html

LED valgusti 90W---võrdne 400-600W HPS kasvulambiga.
Lisaks opereeriks punase valgusspektriga, mis peaks ka taimekasvatuskulusid optimeerima.
http://www.alibaba.com/product-gs/20492 ... hting.html
http://aiandus.ee/vaata.php?id=2928

Kalade arvu hakkaks vaikselt suurendama või vähendama olenevalt lämmastiku tsükkli toimimisest ehk--taimede -bakterite arengust.

Kalatoit -jäätmed, ussid. Vermikompostist lisameedia taimearetuseks.
http://e-compost.ee/e-compost/est_vermicompost.html

tohoh... sul ju täitsa plaanid paigas juba

Kahtlen natukene LED'ide valikus. aasta tagasi uurisin ja puurisin nagu segane aga lõpuks sai ikka luminofoor torude kasuks otsustatud, sest ei leidnud sobivat led valgustust. Küll nad olid kallid või siis kahtlesin lihtsalt nende tegelikku tasuvust või ei olnud asjad sobivad ja oleks pidanud ise hakkama neid lampe kokku klopsima.
Kuidagi vähe praktilisi näiteid LEDide kohta. Igalpool kiidetakse taevani.. aga millegipärast keegi nagu ei kasuta :S

Nendel lehekülgedel pole üldse hindasi. On muidu ettekujutus mis hinnataseme juures esimene investeering on?

LED i hinda ei tea, aga kindlasti saab saksast ebays või mujalt soodsamalt kui siin. Ülejäänud on ise teostatav.

Pumbasüsteem vajab tõsisemat kaalumist. Ei suuda hetkel välja nuputada.
Kas meedia kastmine iga natukese aja tagant ilma ujutuseta või tuleb üle ujutada ja tühjendada.
Teise variandi puhul oleks nagu lisaanumat vaja.
http://uk.youtube.com/watch?v=wS3sej53gx0&NR=1

http://uk.youtube.com/watch?v=FwMEulvJ2 ... re=related

ei ole lisaanumat vaja. see tüüp kes 1000l vannis 30tilapiat kasvatama hakkab on päris nutika sifoonimis süsteemi välja mõelnud. üleujutamine ja tühendamine toimub kõik samas anumas kus taimed kasvavad. lõpus näitab seda.

Aga ega ma kah ei ta kumb parem on kas pidev ühtlane kastmine või üleujutamine ja siis õhutamine.

http://www.natuurehitus.ee/permakul.htm

Siin natuke permakultuuri kohta.

Jah, lisaanumat pole vist vaja, kruusa vahele mahub u....20% akva veest. Mingi aja kannatavad kalad sellise taseme alanemise vist ära.
Ühendatud meediaanumad-- ühele neist WC sifoon mis hakkab tööle ülejooksust.

Räägivad, et mitmed kasvatavad siinmail permakultuur kalu. Karpi vist.
http://www.omasaar.ee/index.php?content ... 6920&sub=1
Keegi tohoh teab, et tilaapiat aretatakse mandril juba ammu.
Eks see Saaremaa oma ole ka ju samal põhimõttel, vee korduvkasutusega.

Ok. Said mõned asjad selgemaks arutatud. Millal aretuseks,ei tea, takistavaid kõrvaltegureid palju.

uus firma Aquaplant pakkub nuud ka Eesis väetised, valgustid ja süsteemid hudropoonika kasvatamise jaoks.
Olemas ka väetised kasvtamiseks mullas ja kokomullas(kookose vill).
Aquaplant Oü esitab Eestis hollandi brand Hesi, mille all
toodetakse professionaalsed väetised ja lisandid taimede jaoks. Hesi
on üks paremaid väetiste tootjaid Hollandis ja ka maailmas. Tänu
kaasaegsetele lahendustele ja uute tehnoloogiate rakendustele Hollandit
peetakse kõige edukamaks riigiks taimede ja eriti lillede kasvatamise.
Üks edu ''saladudest'' mille abil hollandlased saavutavad sellise
tulemusi on toitekomponendid. Aga nüüd on ka Eestis võimalus
kasutada hollandi kogemust taimede kasvatamises.

Rohkem infot Hesi ja Aquaplant ettevõttedest saab leida leheküljel
www.hesi.nl või www.aquaplant.ee