foorum.akvarist.ee

Oma värskelt saadud raamatust ("ECOLOGY of the PLANTED AQUARIUM A Practical Manual and Scientific Treatise for the Home Aquarist" Diana Walstad) leidsin tabeli kus kirjas raskemetallide ohutud tasemed inimese ja kala jaoks. Võrreldes seda Tallinna vee keskmiste ja max numbritega 2003 aastal (Puhastatud
vee kvaliteet 2003) torkab üht-teist silma (TV = Tallinna vesi):
Metall-|-Ohutu inimesele (ppm)-|-Ohutu kalale (ppm)-max
Kaadmium---0.005-------------------0.01--------------------
Kroom--------0.1---------------------0.05---------------------
Vask----------1.3---------------------0.02---------------------
Plii------------0.015-------------------0.1----------------------(!)
Elavhõbe-----0.002-------------------0.01---------------------
Tsink---------5.0----------------------0.1-----------------------

Suhtlesin Tallinna Vee laboriga vee puhastamise teemadel. Teatavasti klooriühenditest lahtisaamisel on oluline teada, mida on kasutatud vee puhastamiseks - kui tegemist on kloramiiniga, siis lihtsalt vee hoidmine 24 tundi ei aita vaid oleks vaja kasutada kloorieemaldajat (reeglina sisaldab Na2S2O3). Tallinna Vesi kloramiini ei kasuta, ehkki väga väikeses koguses seda vees siiski leidub. Ehk siis teisisõnu, Tallinna joogivee kasutamisel peaks klooriühenditest vabanemiseks piisama vee hoidmisest 24 tundi eraldi nõus, soovitav oleks vett seejuures agiteerida.
Tallinne Vee joogivee parameetrid praegusel ajal leiab aadressilt http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=181 (pdf failid).

Keskelt läbi on siis TV vesi iga metalli suhtes kaladele 5..10* kahjulikum kui lubatud! Ja inimesele kah...?! Ja seda keskmiselt !

Ma ei tea kui tõsiselt neid Walstadi numbreid võib võtta, kuid kui neid uskuda siis on jah nii. Hakkasin veele jälle kloorieemaldajat lisama veevahetusel, see peaks asja leevendama.

Kallis Rein,

Uurisin neid Tallinna vee metallinumbreid, ja kui mu arvestused nüüd õiged on, siis on siinne kalarahvas kahjuks küll asjata ärevile aetud. Diana Walstadi tabelis, mille sa ülalpool koos omapoolsete täiendustega ära tõid, on numbrite juures ühikuks ppm ehk parts per million ehk milligrammi liitri kohta. Need esmapilgul ohtlikuna näivad numbrid Tallinna Vee tabelis on aga ühikutes MIKROgrammi liitri kohta, ehk tuhat korda väiksemad. Seega, kui aastaga 2003 võrreldes pole vesi meil tunduvalt puhtamaks läinud, siis polnud (ja pole ka nüüd) paanikaks mitte mingisugust põhjust. Ainult Pirita vees on vase tase kõrge, kuid siiski veel kaladele sobiva piirväärtuse 0,02 mg/l juures. Vaatame tabelit veelkord, võttes lisaks aluseks 2010. aastal Ülemiste järvest toodetud joogivee analüüsi. Panin omalt poolt siia kirja vaid 2010. aasta analüüside maksimumväärtused, muus osas Reinu algtabel muutmata.

Metall-|-Ohutu inimesele (ppm)-|-Ohutu kalale (ppm)-|-TV keskm.-|-TV max -|- TV 2010 max (MIKROgrammi/liitrile, mis on 1000 korda väiksem kui ppm)
Kaadmium---0.005-------------------0.01--------------------0---------------0 ------------------- < 0,01
Kroom--------0.1---------------------0.05---------------------0.84-----------2.1--------------------0,62
Vask----------1.3---------------------0.02---------------------0.71-----------1----------------------0,99
Plii------------0.015-------------------0.1----------------------0.62----------7.2 (!)-----------------0,06
Elavhõbe-----0.002-------------------0.01---------------------0.03----------0.13-------------------0,1
Tsink---------5.0----------------------0.1-----------------------0.56----------1.1--------------------0,7

Nagu näha, on metallide maksimaalsed tasemed 2010. aastal keskmiselt 100 korda väiksemad kui ohutuspiir ja kalaomanikud võivad nüüd taas vabamalt hingata ning kalli kalakeemia ka edaspidi rahumeeli poodi jätta .

Parandage mind, kui ma eksin.

Tõesti-tõesti, minu viga. Õigustuseks võin öelda vaid et tabeli alguses on ühikuteks milligrammid, millest aga sujuvalt vahepeal minnakse üle mikrogrammidele. Vaatasin ülemises otsas ühikud ära ja siis jälgisin ainult nime ja väärtuse veergusid. Hea et meil ka terasema silmaga akvariste leidub.