Teistele vähihuvilistele. Ise küsin ja ise vastan.
Teooria on küll hea kuid praktika on tõhusam ja elulähedasem.
Muretsesime siis endale 2-nädalat tagasi akvasse 2tk. 2-2.5cm noorisendist kääbusvähki
Cambarellus patzcuarensis orange (CPO), ühe isase ja ühe emase (mari kõhu all). Kes veel ei tea kuidas määrata kääbusvähi sugu siis Internet viitab järgnevatele allikatele.
Isane kääbusvähk on saledam ja kõhu alaosas jalgade saba ristumiskohas on tal kaks lisa sugujätke (pleopods), mida võib näha
siit.
Emane kääbusvähk on jässakam ja kõhu alaosas jalgade saba ristumiskohas nö. kaks lisa sugujätke puuduvad (pleopods), seda saab näha
siit. Sisuliselt on võimalik 1-2cm kääbusvähi sugu määrata palja silmaga. Kohati kui pingsalt vaatad siis on muidugi tunne et 5-10x suurendusega luup ei teeks paha.
Esmasel vaatlusel on näha et isane kääbusvähk on tunduvalt liikuvam kui emane. Kui isane liigub vahetpidamata ringi valguse ja valguseta siis emane on suht kohapeal viibija. Isasele kääbusvähile meeldib mööda juurikaid kõikjale ronida, eriti armastab ta istuda juurikate tipus. Emane kääbusvähk seda ei tee ja juurikatel ei roni vaid on rohkem akvapõhjas juurikate varjus. Kääbusvähid ei uju selles mõttes nagu kalad ja krevetid, vaid on ikka alaliselt oma äsemetega kinni maaküljes. Kääbusvähid taimede vastu mingit huvi ei tunne (ehitusmeisterlikkust ei harrastata). Juhtus veel selline lugu et emane kääbusvähk oli tervelt 1-nädal täiesti kadunud. Mõtlesime juba et vaeseke on teadmata põhjustel hinge heitnud. Kuid täna õhtul oi imet ilmus välja, mari ikka kõhu all. Kuigi värvuses oli oranži kõrval justkui pisut pruunikaid toone (ehk kestus? kas ikka koos marjaga kestub?). Isasel kääbusvähil on üks jalg vähem, paistab et see on kunagises vähipundis kakeldes kellegi poolt ära kaksatud. Kuid see puuduv jalg pidi 1-2 kestumise jooksul tagasi kasvama.
Kääbusvähi agressiivsus?
Ütleks siis nii et isane on ikkagi agressiivsem kui emane. Isane liigub kõikjal kalade keskel julgemalt ringi, kui keegi ei meeldi või tuleb liiga lähedale siis vehib "ähvardavalt" oma olematute 5mm sõrakestega. Sama asi toimub ka siis kui lähened akvale, isane jookseb sulle vastu ja ähvardab sind oma tillu-lillu sõrakestega. See pidavat isastel olema territooriumi kaitseaktsioon. Kääbusvähid näevad piisavalt hästi, ega muidu nad ju sulle vastu ei jookseks. Kaladega on lood sellised, et kalad enamjaolt vähkidest välja ei tee. Kuigi isane kääbusvähk kohati tunneb huvi kiiresti liikuvate amano krevettide ja kalade vastu. Killertigude vastu huvi ei tunta, lihtsalt ronitakse tigudest üle. 2.5cm kääbusvähk on nii väike ja aeglane et krevettidele ning kaladele ei suuda ta jahti pidada. Kääbusvähi edukalt jahitav krevett ja kala peab ikka olema vägagi haiges- või surevas positsioonis.
Sai akvasse vähkidele meisterdatud spetsiaalselt eheim rohelistest torukestest 1.5cm läbimõõdu ja 15cm pikkused kärjekoopad (soovitati, kasutatakse?). Isane käis neid torukesi uudistamas, emane ei tundnud üldse torukeste vastu huvi. Lõpuks eelistati ikkagi ainult juurikaid. Võtsime akvast torukestekomplekti välja (tühi näputöö!). Põhja sifoonimisega tuleks olla tähelepanelikum, sest aeglasevõitu kääbusvähk võib just siis otsustada et nüüd on õige aeg jalutuskäiguks. Vastasel juhul võid suure sifooniga aeglase kääbusvähi akvapõhjas laiaks litsuda.
Liikumiskiiruse, osavuse ja koordinatsiooni suhtes võbi kääbusvähid paigutada killertigude ja krevettide vahepeale. Kuigi akva toiduahelas edestavad kääbusvähid nii tigusid kui krevette. Pole välistatud seegi et tulevikus võivad max. pikkusega 4-5cm kääbusvähid toiduahelas tõusta kaladega ühele pulgale. Hetkel on näha ja võib arvata et need kääbusvähid on kaladele, krevettidele, tigudele ja taimedele täiesti ohutud. Eks siis edaspidi ole näha kas nii see asi ka kestma jääb.
Otsi
Postitatud: Pühapäev Jaan 18, 2015 09:50 
