foorum.akvarist.ee

Tere,

minu mure ,et kunagi sai ostetud taimed ja nendega tulid kaasa väiksed rämpsteod. Pikemate kodadega. Nüüd neid sadades ja akvaarium ka suremas. Tekkinud nii rohke kui pruun vetikas. Kalad surevad vaikselt.
Ühesõnaga katastroof. Enne seda toimis kõik 8 aastat ideaalselt.

Hetkel võitlen vetikaga pidevalt(mehhaaniliselt),et neist lahti saada. Aga tulemust pole. Samuti ei saa aru miks kalad surevad.
Haigusega tegu ei tohiks olla kuna ühed kalad siiani alles(esimsest kala surmast nii 4 kuud). Selle ajaga oleks haigus ka nemad maha võtnud?

Kas see võib olla seotud tigudega? Ja kuidas neist lahti saada?

_________________
Akvaarium 175L.

8 aastat on üsna pikk aeg - kas midagi on hooldusrutiinides muutunud viimastel aegadel?
Tigude massilisel paljunemisel on enamasti põhjuseks ülesöötmine. Kas on äkki mõni lahke käega kalade söötja lisandunud? Kui tihti ja kui palju korraga kalad süüa saavad? Kui palju akvas elanikke on, kes nad on?
Vanas akvas on pruunvetika rünnaku põhjuseks enamasti luminofoortorude aja jooksul langenud valgusviljakus, mida halvemal juhul üritatakse kompenseerida pikema valgustusperioodiga. Ka üsna pikaealised T5 torud väsivad 8 aastaga ära. Milline on valgusti, kui on kasutusel luminofoortorud, siis millised ja kas neid on vahetatud? Kui pikk on valgustusperiood?
Kui akvas peaks olema tegu ülesöötmisega, siis kalade surm võib sellega seotud olla. Kui tihti ja kui palju korraga akvas vett vahetatakse? Ega juhtumisi NO3 testi pole teinud?
Asi võib aga olla ka palju lihtsam - mis liiki kalad need olid, kui vanad nad olid? Kalad surevad ka vanadussurma, üldjuhul suuremate kalade eluiga on pikem kui väiksemate oma. Platid, mollid, mõõksabad elavad enamasti kuni 5 aastat, skalaarid 10 aasta kanti, corydorased 5+ aastat jne. Kalade eluigasid saab vaadata ntx siit. Ega surnud kalade juures polnud midagi iseäralikku, mingeid haiguse tunnuseid?

_________________
http://akvarist.eu

Tere,

enda teada ei muutnud midagi! Teod ainult siginevad kui hullud.
Süüa saavad nad ikka vahem ennem kui rohkem. Teeme ka vahepeal mõne päeva kus nad üldse süüa ei saa. Tavaliselt päevaks anname napu otsaga süüa kaladele. Akva siis 170L ja algselt oli kalu 20 kanti.
Nüüd 5 alles vaid.

Nad võisid vabalt ka surra vanadusse. Surid väiksemad kalad(parv kalad) kes olid vb 8 aastat vanad,seega visad kalad

Imelik oli vaid ,et peale seda hakkasid ka teist sorti kalad minema. Kaks põhjapuhastajat, skalaarid jne.

Sai ostetud eelmine kuu põhja puhastaja testimaks kas on haigusega tegu kuna lugedes materjale sain aru ,et tuleks osta kala ja vaadata kas sureb ära. Ei surnud kahenädala jooksul. Ostsin seega juurde 2 puhastajat ja nädal hiljem need surid!
Üks põhjapuhastaja aga elus ja tervise juures. Haigus peaks ka tema võtma?
Kaladel pole mingeid silmnähtavaid tervisega seotud värve ega parasiite.

Lambid sai vahetatud aasta tagasi ja üks taime ja teine tavaline mida soovitati kalakese poes. Samuti kleepisin alla hõbepaberi.
Valgustus tööl 8.00 kuni 20.00
No3 testi pole teinud! Plaanin osta kalakesest mingi ribadega testeri.

Mul nii pruun kui rohevetikas.

Tänan!!!

_________________
Akvaarium 175L.

Sellised loomkatsed on küll kurjast. Ega asjata öelda, et akvaariumikalad on üks kõige väärkoheldunumaid lemmiklooma liike. Soovin ka teavet, mis materjalid need on, kust võib välja lugeda, et haiguse testimiseks tuleks osta kala ja vaadata, mis temast saab? Loeks huviga.

Kas, kui tihti ja kui palju korraga vett vahetad?

Osta testid ja tee veetest ära.

Akva valgustuse põlemisaeg 8.00-20.00 liiga palju, eriti kui vetikatega probleem. See ei tohiks põleda üle 6-8 tunni päevas.

_________________
450L taimeakvaarium
Hemigrammus ocellifer
Paracheirodon axelrodi
Trigonostigma heteromorpha
Krevetid

Ostan taimeri valgustusele vahele,siis peaks asi olema kindlasti parem ja valguse põlemine lühem. Vetikast vast saan jagu.
Homme ostan testi ära ja siis vaatab.
Aga kas rämpsteod rikuvad akvaariumi sise kliimat? Ja kuidas teha kindlaks kas kaladel on mingi haigus? Haigus oleks juba kõik kalad maha võtnud?

_________________
Akvaarium 175L.

Teod on ses mõttes nagu kaladki, kes üleasustuse korral su akva biofiltrit tugevalt koormama hakkavad oma jääkidega ning vee kvaliteedi näitajad (Nh, NO2, NO3) taevasse võivad lennutada, kui asja kontrolli all ei hoia.

Kalade haiguse kindlakstegemiseks on lihtsaim meetod neid hoolega jälgida. Haigel kalal on välimuses või käitumises erinevusi teistest liigikaaslastest (kahvatu või tumenenud, uimed kokku tõmbunud, valged, täpid-laigud-plekid kerel, uimedel, peas ja/või sabal, narmendavad või katkised/rebitud uimed ja/või saba, punnis või hägused silmad, punnis või väga kõhna kere, punnitavad või puuduolevad/vigastatud soomused; käitumisest - kala konutab teistest eraldi varjulises kohas veepiiril või põhjas või on vastupidi ülinärviline ja erutatud, nühib end vastu taimi ja dekoratsioone, kõigutab end paigalseistes, ei suuda normaalses asendis ujuda, tagant ripub välja väga pikk (kala enda pikkune) ja/või imeliku kuju ja värviga väljaheitejunn)

Iga kahtlane kala tuleks koheselt eraldada omaette akvasse, puhtasse ämbrisse või vanni, et ei nakataks võimaliku haigusega teisi.

Kuidas allesjäänud kalade omavaheline läbisaamine? Kas on kiusamisi ka? Ebasobiv kalade kooslus ja pidev omavaheline nääklemine põhjustab kaladele stressi, mis pikemas perspektiivis viib haigestumisteni ja surmanigi.

Kalade surm võib olla tingitud ka halvast või ebasobivast vee kvaliteedist.

Seetõttu ongi vajalik teada, kas, kui tihti ja kui suures ulatuses veevahetusi teed?

Ja veetestide näitusid on ka hea teada.

_________________
450L taimeakvaarium
Hemigrammus ocellifer
Paracheirodon axelrodi
Trigonostigma heteromorpha
Krevetid

Tigudega on nii, et neid ei saa olla rohkem, kui on neile toitu. Teod iseenesest pole probleemiks, aga nende rohkus viitab sellele, et neil on kõvasti süüa - ehk siis vihje, et akvas võib olla tegu ületoitmisega. Kui ületoitmine on tekkinud sujuvalt ja veevahetused on piisavad, siis peamine mure on see, et kalad rasvuvad - looduses pole neil kunagi toitu nii laialt käes, et ennast paksuks süüa, nii puudub neil ka dieedi pidamise harjumus ning nad kugistavad alla kõik mis antakse. Ja rasvumine tekitab muidugi igasuguseid terviseprobleeme. Kui toita kord päevas, siis paras toidukogus on selline, mida kalad söövad ära ca kolme kuni max viie minuti jooksul - mitte nii, et puistame veepinna täis ja kalad söövad palju tahavad ja ülejääk vajub põhja tigudele.
Hetkel on aga kahtlus, et ka veevahetus pole piisav ning siis võib olla probleemiks vee kvaliteet. Seepärast küsime siin kõik kordamööda, kui tihti ja kui palju korraga teemaalgataja vett vahetab. Nitraadid on bakterite poolt jääkainete ümbertöötlemise protsessi lõpproduktiks, mingi osa nitraatidest pruugitakse ära taimede poolt, ülejäänu tuleb veevahetustega välja saada. Kui veevahetused pole piisavad, siis läheb nitraatide tase üles - seepärast küsisingi, kas NO3 test on ehk tehtud, see näitaks ära, kas on nii. Kui nitraatide tase on aja jooksul pisitasa üles läinud, siis akvas elavad kalad on sellega samamoodi tasapisi kohanenud. Nitraatide väga kõrge tase on aga šokiks värskelt toodavatele uutele kaladele, see võib seletada uute kalade hukkumist. Lisaks võib olla hukkumine seotud puuduliku aklimatiseerimisega. Kalade vastupidavus ekstremaalsetes oludes ka varieerub, nii et kui üks kolmest jäi ellu, siis see elllu jäänud kala võib olla lihtsalt tugevama organismiga.
Juhul, kui probleemiks on ebapiisavad veevahetused, siis seda probleemi tuleb ka lahendada tasapisi, järsud muutused võivad kaladele fataalselt mõjuda. Ntx teeks algul nädal aega iga päev 10% veevahetust, järgmisel nädalal üle päeva 20%., siis paar korda nädalas 30% ja edasi nädalas kord 50%. Nädalas kord 50% on juba selline veevahetus, mis silub ära mõõdukad möödalaskmised üleasustuse, ületoitmise jms. osas.
Ühel ajal soetatud kaladel on ilmselt ka ühepalju vanust, nii et nende eluiga hakkab ka otsa saama samal perioodil. Et kui on samal ajal soetatud parv, siis ma ei imestaks, kui nad samades oludes ntx aasta jooksul kõik ära kustuvad. Samas võib see kalade surm loomulikult olla ka veekvaliteedist tingitud - kui ikka veevahetus pole piisav, siis kuskil tuleb jääkainetega piir, mida kalad üle ei ela. Samas suunas viitab ka vetikaprobleem.

_________________
http://akvarist.eu

Tänud Reinule ja siksule abi eest!

Tegin just kaks korda kiirtesti veele ja ribade järgi olid näidud kõik korras. Ainuke mis näitas ,et midagi valesti oli GH mis näitas üle 21d.
Muidugi eile sai vahetatud üle poole vee akvaariumis.Nüüd äkki ongi ilus ja hea vesi

_________________
Akvaarium 175L.

GH paneb mõtlema. Näib liiga kõrge enamike kalade jaoks.

Sooviks teada ka teisi kiirtesti näitude täpseid tulemusi, siis pilt ülevaatlikum.

_________________
450L taimeakvaarium
Hemigrammus ocellifer
Paracheirodon axelrodi
Trigonostigma heteromorpha
Krevetid

CL2 0-0,5
NO2 ja NO3 on nullis ehk ribad ikka valged. Vb natuke muutunud värv aga siis ka max 10mg/l ja no2 0-0,5 max.
KH 6-10d
PH 7,6

_________________
Akvaarium 175L.

Testi oleks pidanud tegema enne vee vahetust. Ja ega too ribatest nüüd kõige usaldusväärsem ka ole, aga suure hädaga käib kah. Vaata, et oma näppudega neid indikaatori kohti ei puutu.

Mina pesen alati taimi jooksva vee all ja korraks lasen ka kuumemaga üle. Siikn peab muidugi vaatama, et taime ära ei küpseta. Kui taim kannatab, siis hõõrun kergelt ka lehti. Prügiteo mari on tavaliselt läbipaistev sülditaoline kallerdis. Alati ei paista silmagi. Igasugu vatitaoline värgendus juurte ümber tuleb võimalikult põhjalikult eemaldada.

Mul on selline üleuputus prükkaritega olnud. Välisfiltergi oli umbes, rääkimata flöödist. Vesi ei käinud enam üldse ringi. Filtrit sai kah võimalikult tulise veega pestud. Tigusid püüdsin kõrvaldada kõikvõimalike meetoditega.

Kas see 50-protsendiline veevahetus nüüd järsku kurjast polnud. Rein ju kirjutas, et iga päev 10 %, siis üle päeva 20 % jne.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

See vee vahetus oli tingitud kuna palju läks vett kaotsi vetikate eemaldamisega. Muidu saab vahetatud alati umbes 15-20 veest.

Tegin ka testi uuesti ja nüüd GH oli natuke parema tulemusega. Aga suht samas augus ikka.

Teised ribad näitasid ikka ,et kõik korras. Eks ta häda abi jah aga kui oleks suurem jama siis näitaks ikka ära selle.

Seega kas võib olla ikkagi haiguse teema?

Viimased 5 parvakala näevad välja reipad ja ujuvad ilusti koos ringi. Ei välimuses ega käitumises midagi imelikku. Samuti põhjpuhastaja toimetab nagu peab.

_________________
Akvaarium 175L.

Haigel kalal peaks ikka mingid sümptomid olema.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Kui praegu kalad kõik ok, siis ma pöörduks korraks tagasi algteema juurde ja mõtleks veel tigudest.

Alguses siis jälgi, et toidad oma kalu väga mõõdukalt ja kord päevas ning ühel päeval nädalas paastupäev! Nii nagu sa teed. Rein soovitas toita niipalju, kui kalad korraga 3 minutiga ära söövad. Ma läheks veel kaugemale ja soovitaks anda korraga niipalju ku kalad tarbivad ära 1-2 minutiga. See peaks aitama kaasa tigude arvukuse pidurdumisele - mida vähem neil süüa, seda kehvemini paljunevad.

Hakka korjama tigusid käsitsi välja, kõige lihtsam moodus neist vabanemiseks. Paku neid siin foorumis äraandmiseks - ikka peaks leiduma soovijaid.

Teod armastavad karedat vett (kodade jaoks). Sinu Gh järgi on su vesi väga kare - see võib olla põhjus, miks nad ka nii ahnelt paljunevad viimasel ajal.

Kas on ka palju surnud tigude kodasid akvas? Need tõstavad Gh taset, kui kauemaks akvasse jätta.

Testi ka oma kraanivett kõikide näitude suhtes, et kontrollida, kas kraanivesi ja akvavesi on samade näitudega?

_________________
450L taimeakvaarium
Hemigrammus ocellifer
Paracheirodon axelrodi
Trigonostigma heteromorpha
Krevetid

Mina võtaks akvasse krevetid, kes otseselt võitlevad tigudega toidu pärast ja neile kindlasti meeldib liigne Ca mida nad saavad tarbida. Lisaks saad liigse Gh aja pikku välja kui eemaldad sifooniga nende kestasid, mida nad maha jätavad.