foorum.akvarist.ee

Hoi!
Peale suht omamoodi kallist eksperimenti( krevettide pidamine suures akvariumis), otsustasin muretseda eraldi keskkonna lülijalgsetele(va. vähid)
Projekt tuleb 30 liitrine.
Mida sellise väikse akva juures jälgida?
Krevetid- check
Taimed?
Deko?
Muud faunat tahaks piirata..

edu

Väikese akva juures on algul vaja jälgida veeparameetreid, et NH3/NH4, NO2 oleks 0. Taimedest oleks väga hea igasugu samblad. Kui keskkond on väga hea, on varsti populatsioon väga suur. Olin lõpuks sunnitud ikkagi mõned kalad juurde panema. Temp. võiks olla 24-25. Söögiks olen andnud põhjakalade tablette või ka spets. krevettidele mõeldud tablette. Veevahetusi teen kord nädalas.

Lisaks võiks krevetiakvas hoiduda Exceli/Easycarbo ja ka nitraadi-fosfaadi kunstlikust lisamisest. Need keemilised vedelikud on selgrootutele toksilised, endal olnud ses suhtes krevettidega kurvad kogemused.

Minu krevetiakva kogemus (ja ka mõningad Internetisaidid) ütleb, et enamik krevette tunneb end veidi jahedamas vees (alla 24 kraadi) paremini ja ka nende eluiga on pikem. Caridina multidentata on stabiilselt elanud ca 20-kraadises vees (pluss miinus paar kraadi) minimaalse toitmisega tiheda taimestikuga akvas ning sel aastal täitus vanadaamil (väliste tunnuste järgi oletades tegu naissoost esindajaga) 11 aastat. Tema kaaslane lahkus krevetiparadiisi kahjuks eelmisel aastal auväärses 10 aasta vanuses eas...

_________________
450L taimeakvaarium
Hemigrammus ocellifer
Paracheirodon axelrodi
Trigonostigma heteromorpha
Krevetid

Meil elavad amano krevetid põhiakvas koos kaladega. Peaks ütlema et amanod saavad seal hakkama suurepäraselt. Meie akvas olevaid kalu nad ei pelga, ei tee isegi nendest välja kui põhjas toimetavad. Seda sama ei saa ma kahjuks ütelda teiste tunduvalt kallimate krevetiliikide kohta. Enamus nendest on suht lühiajaliselt igasugustel põhjustel hinge heitnud. Amano krevetid ja killerteod on meie akvas suurepärased "kojamehed". Eraldi veel väikeses akvas selgrootuid pidada ma ei viitsiks, meie "suure akvaga" on juba ajaliselt piisavalt võimlemist.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

kas Mollydega saab krevette koos pidada? Olen lugenud, et molly kipuvad neid ära sööma. Peab vist piisavalt suured krevetid võtma?

Minul on põhiakvas (180 l) nii kirsikad, amano -ja puukrevetid. Kuna mul on palju taimi ja tahan, et nad hästi kasvaksid, siis ka väetan neid igapäevaselt, lisan ka igapäev Seachemi Excelit. Lihtsalt peab kasutama õigeid koguseid ja algul tuleb harjutada krevette väiksemate kogustega, kuni tõstes õige normini (nii tegin just Exceliga). Kirsikad paljunevad mühinal ka suurte kaladega ja taimeväetistega. Kaladest jahivad neid põhiliselt minu akvas kääbus chiclidid ja ka Betta, kui ta suures akvas oli (võtsin just need kalad juurde, et nad kreveti arvukust reguleeriksid, ei jõudnud krevette enam ära anda. Akva põhi punetas, kui kirsikad sööma tulid). Kuid krevette on ikka piisavalt, väikesed on nüüd rohkem peidus ja nii avalikult ringi ei jaluta aga suuremaid kirsikaid ei häiri kalad üldse. Aga kirsikaid ei ole mõtet kaladega võtta, kui neil ei ole kuhugi varjuda (eriti head on mossid, mul on ka nad ferni põõsastes).
Suured krevetid on palju aremad ja istuvad rohkem peidus (puukrevetid) aga ikka on neid ka näha. Amanod jalutavad ka julgelt ringi.

kaua see Exceliga harjutamine kestis? Või lugesid sa mingeid märke enne kui kogust suurendasid?

Suurendasin nädala tagant (kõigepealt veerand kogust, siis pool jne.). Igatahes ühtegi krevetti ei kaotanud. Ainult, et Vallisneriale Excel ei meeldi.

See, et Su krevette ei häiri Exceli jt väetiste lisamine, on julgustav.

Kas Sa väetad oma akvat ka Nitro ja Fosfoga?

Küsin, kuna väetan ka oma taimeakvat Easycarbo, Nitro ja Fosfoga igapäevaselt ning olen paraku mitmest kirsikrevetist ilma jäänud. Põhjuseks, et manustades Nitrot/Fosfot pole ma märganud, kui mõni neist on manustamiskohale liiga lähedal olnud ning on seetõttu saanud mürgituse ning hukkunud. Nüüd muidugi püüan vaadata, et krevette väetamiskohal liiga lähedal poleks.

Exceli ja Easycarbo manustamisega on ses mõttes raskem, et neid tuleks pimedas lisada ning seetõttu pole märgata, kui mõni loom liiga lähedal on.

_________________
450L taimeakvaarium
Hemigrammus ocellifer
Paracheirodon axelrodi
Trigonostigma heteromorpha
Krevetid

Ausalt öeldes, ma panen Excelit isegi rohkem. Õpetuses on, et 5 ml 200 l kohta aga ma panen 10 ml, kuna siis mõjub ka mustale vetikale. Olen juba üle aasta väetanud ja enne teatud kalu oli mul ikka kreveti uputus. Lisasin ka fosfot (ka Seachemi oma) aga nüüd pole enam pannud. Mina olen pannud Excelit süstlaga ja lambid panen siis selleks ajaks ikka tööle, siis toidan ka kalad. Neil parem toitu näha kui lambid põlevad. Lisan Excelit iga hommik. Praegu mul ka pärmi CO2 jookseb aga olen ikkagi Excelit lisanud, hoiab musta vetika kontrolli all.

Excelit ja Easycarbot tegelikult parem lisada 0,5-2 tundi enne valguse sisselülitamist - nad mõlemad kirjanduse põhjal tundlikud valguse suhtes ning valges doseerides on toime nõrk.

_________________
450L taimeakvaarium
Hemigrammus ocellifer
Paracheirodon axelrodi
Trigonostigma heteromorpha
Krevetid

Tulles nüüd tagasi teema alustaja küsimuste juurde siis nagu ikka soovitaks veits suuremat akvat. Ise olen kõige otsemas mõttes mässanud nii 27l vene raudraamiga kui ka 100l krevettide akvaga. Viimases ei pea krevettidele nii palju tähelepanu pöörama. Väiksemas akvas ei tohi kordagi laisaks jääda. Vesi tuleb vahetada 2 korda nädalas, üks kord kindlalt. Selline 60 L oleks lihtsam pidada, aga eks kõik oleneb, mis sul juba olemas ja mida saada on.

Olenevalt, mis krevette sa pidama tahad hakata oleneb ka see kas on soovituslik kasutada spets. pinnast või mitte. CBS ja CRS puhul soovitaksin kindlasti spets. põhja, mis toimib puhvrina ph hoidmisel. http://aquadisain.ee/load/aqua_art_akva ... ted/64-3-3. Kalakeses on ka olemas analoogne toode... kui ei eksi siis JBL oma. Antud põhi hoiab sul hilisemaid kulutusi ära ja ka probleeme.

Kui hakkad kirsikaid hoidma siis ei oma põhi erilist tähtsust. Minul kasvavad nad igas akvas, olgu siis kas põhjakoristajatega, vähiga või laiksaba-unimudilatega.

Taimede poolest on neil vaja suurt kuhja sammalt ja ülejäänud taimestik vali oma soovide järgi.

Veevool peab olema suht vaikne samas filtreerimine peab olema hea. Lisahapnik ei ole kohustuslik ja minu arust ka mitte vajalik, kuigi soovitakse.

Tavalised kirsikad võivad ka väga väikeses anumas elada ja (liialt) paljuneda.
Umbes 4 liitrises paksu mullakruusapõhjaga kivide ja taimedega lillevaasis on peaaegu aasta elanud koloonia mis sai alguse kolmest krevetist. Ainus mure on üleliigsete krevettide välja püüdmine.
Ei ole filtrit, soojendust, lampi ega väetamist. Veevahetus või lihtsalt juurde kallamine paar korda nädalas. Süüa saavad JBL krevetitoitu. Puhkuse ajal juulis said süüa 1 või 2 korda nädalas, hommikupäike soojendas vett, veevahetusi koos krevetipüügiga oli 2 korda. Viimane kord oli vesi juba paha lõhnaga, bacopavarred olid veest väljas ja õitsesid, roheline niitvetikas oli sambla seest välja kasvanud ja enamuse purgist vallutanud, prügiteod ja krevetid elasid edasi. Peale seda sai suurem puhastus ja krevetipüük tehtud aga pisikesi jäi ikka liiga palju alles, sest nüüd on jälle väga suur ruumipuudus.

Hoi!

Teema-alustajana võtaks ka sõna
Mingi 25l kapi peal tiksumas.
Vesi koos vajalike patsillidega sai võetud vanast akvast ja teod, taimed, gupid panin kohe järgi.
Gupimamma oskas kohe ka poolduda selle peale [pisikesed lähevad (kui kätte saan) suurtele söödaks]
Eelmine nädal tulid ka põhiasukad, kelle jaoks see sai käima pandudki, sisse. Kuna veel niiiii pisikesed ja läbipaistvad, siis on neid raske märgata ja kokku lugeda.
Eks annan progressist teada...

edu

PS! kui kellegil oleks sammalt(koos saatmisega) anda/müüa, oleks huvutatud

Seni kaua kuni sul sammalt ei ole soovitaks täiskasvanud gupid akvast eemal hoida. Nad suudavad krevette kenasti harvendada.