Mõtlesingi asjade kulgu täna natuke kommenteerida
. Amanoemme on ikka oma suht steriilses 25l purgis koos paari kännuga, mille alla ta armastab väga ronida. Mari on tal kenasti kõhuall, kuigi ega liiga palju ei tundu seda tal olevat
. Üldakvas tundus tal marja rohkem ja ta ka ise lõbusam. Aga eks paistab. Ülearu rõõmus ta igal juhul välja ei näe ja marja väga tihti ka ei tuuluta, puhasta. Süüa saab ta üle päeva ühe tera, rohkem ei jõua ja ülearune tera läheb hallitama. Soolestik töötab vähemalt usinalt (vastavalt põhjaleiule), nädalas korra teen põhja sifoonimist ja veevahetust. Hankisin talle ka NH4 püsimõõdiku, mis näitab OK taset. Vee temp on 22C. Tal seal hakkab 2 nädalat üksikolemist vist juba täis saama. Akva kohal põleb 10W LED prožektor, kuid tärkavast vetikast pole siiani haisugi.
Tegin vahepeal ka ühe katse, nimelt tahtsin teada millest võis minna NH4 eelmine kord käest ära. Seega panin 7l purki üldakva vett, mille NH4 oli 0, lisasin sinna soola ja jätsin nõu seisma. Mõne päeva pärast mõõtes oli vees NH4 ikka O. Siis lisasin 15 tilka Artemio toitu ja jätsin veel nädalaks seisma. Täna mõõtes oli NH4 JBL testiga 0,2 ppm, SERA testiga 0,5 ja püsimõõdik näitas 0,05 ppm. Ühesõnaga iga test näitab ise asja, kuid üldvõtmes on vee näit pisut halvemaks läinud küll.
Otsi
Postitatud: Teisipäev Apr 22, 2014 01:19 
Nüüd tuleb ainult rahu säilitada ja kogu protsessi kainelt planeerida. Kuna suuremat titeakvat hetkel siiski lubada ei kannata, katsetan sama akvaga. Emase plaanin ümberasustada sel kolmapäeval, juba varakult. Akvasse läheb svammfilter ja kunsttaim. Vesi tuleb suurest akvast kaasa. Selleks ajaks kui vastsed kooruvad, peaks olema ka natuke juba vetikat seintele kasvanud. Vastsetele plaanin natuke vähemsoolast vett 25g/l kohta ja suhteliselt steriilset keskkonda ilma igasuguste lisadeta (lisavetika puhmas jne).
