foorum.akvarist.ee

Puukrevett (Atyopsis moluccensis) kasvab 10-12cm (kahtlen kas ikka kasvab akvas nii suureks?), elab 2-3 aastat, kõigesööja, vajab temperatuuri 24-28 ja akvat alates 75L. Magevees ei paljune. Põhiliseks toitumisharjumuseks on akva filtri väljavoolu läheduses istumine ja jalgadel olevate satelliidi kujuliste jalaharjakestega toiduosakeste filtreerimine. Kui filtreerimisel pole toit kättesaadav siis hulgub mööda akvapõhja ringi ja otsib toidupalukesi nagu teised krevetid. Viimane käitumine on märguandeks akvaristile et puukrevett nälgib ja on dieedil.

Miks puukrevett istub akva filtri väljavoolu mitte aga sissevoolu läheduses?
Näiteks Oto'd armastavad olla akva filtri sissevoolu juures või lausa sõelal.

Huvitav vaatepilt on see kui puukrevetid omavahel konkureerivad niiütelda parima filtri väljavoolukoha pärast. Nad pusklevad ja tõukavad üksteist nagu mingid väikesed pullikesed. Lõpuks annab üks järele ning lepib kehvema kohaga. Kui puukrevett ehmub siis hoiduvad nad üksteise lähedusse, lausa ronivad teineteise kukile või kõhu alla. Kummaline vaatepilt.

Enamus kalu akvas puukrevettide vastu huvi ei tundnud. Ainukesed kes puukrevette tüütama läksid olid isased kääbus vikerkalad. Eriti laias üks domineeriv 5cm isane vikerkala kes käis torkimas puukreveti satelliidi kujulisi jalaharjakesi. Puukrevett ise tüütaja eest ei taandunud vaid tõmbas lihtsalt jalaharjakesed kokku, ülburi eemaldudes avas krevett uuesti jalaharjakesed. Loodan et see vikerkalade kottimine on mööduv nähtus, pealegi kasvab puukrevett vikerkalast poole suuremaks. Mina ise muidugi imestan et isased vikerkalad nii julgelt puukrevetiga ülbitsevad, sest vikerkalad ise kardavad poole väiksemaid 2.5-3cm rasboraid. Rasborad laksivad akvas kõiki kalu, selgrootuid aga mitte.

Paar fotot akvas olevatest puukrevettidest:
Foto 1
Foto 2
Foto 3

Puukrevett ise ei tülita akvas mitte kedagi. Tegutseb omaette justkui teisi poleks olemaski. Puukrevett jätab aruka ja tegusa olevuse mulje.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Bambuskrevetid filtreerivad vett toitainete jaoks. Enne filtrit on ikka rohkem toitaineid vees, peale filtrit on bakterid juba oma töö teinud.

Otode puhul võib üks võimalustest tegu olla veekvaliteediga. Puhtam vesi on sisse tulev vesi.

Tänan vastajaid.

Mul Dwarf Neon Rainbowfish (Melanotaenia praecox) suuremaks kui 4-5cm enam ei kasvagi, isased pigem muutuvad laiemaks ja turjakamaks. Hetkel on puukrevetid juba 5cm või isegi pisut pikemad. Ega tegelikult minagi ei usu et need puukrevetid kasvavad 10-12cm kuid ma ei imestaks sugugi kui puukrevetid sirguvad 7-8cm.

Muuseas minu teada olid ka saadaval puukrevetile samalaadsed African Giant Filter Shrimp (Atya gabonensis) kes pidavat kasvama 12-15cm.

Üks tähelepanek veel. Kui näiteks toita kalu siis jätavad puukrevetid veeväljavoolu juures filtreerimise pooleli ja sebivad ennast koheselt kalatoidu paika et koos corydoras'te, otto'de ja amano krevettidega põhjast toidupalukesi noppida. Hiljem võtavad puukrevetid jälle oma vana asendi sisse filtri väljavoolu juures. Võta siis kinni, kas nad nälgivad või mitte või lihtsalt on kergema vastupanuga toidu jahil. Kirjanduses väidetakse seda et juba korralikult töötavas akvas saavad puukrevetid ilusasti hakkama. Olen akvasse taimigi juurde ostnud, eks näis kuidas asjaolud kulgevad.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Mul on kunagi puukrevetid olnud. Ülimalt toredad tegelased. Ja ka minul kükitasid nad filtri väljavoolu ees ja sõelusid vett. Ehk tõesti kiirem vool.
Huvitav kui tõenäoline on nende paljunemine riimvees?
Kas kusagil on neid hetkel saadaval?

_________________
250l, 60l, 54l

Minu teada peaks puukrevette saadaval olema Kalake'se akvapoes.

Puukrevettide riimvees paljunemise tõenäosus on täiesti reaalne. Kuigi mina ei tea kas Eesti akvaristidest on keegi selle vägitükiga ka hakkama saanud.

Ärtu, kui vanaks elasid sul akvas puukrevetid?
Kirjandus pakub neile mitte rohkem kui 2-3 eluaastat.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Esimene paar elas kindlalt vähemalt 2 aastat minu esimeses väikses 54l akvas koos antsu, platy`de ja kukekesega.
Ei tea kuidas mollidega puukrevetid hakkama saavad?
Mõni nädal tagasi käisin Kalakeses, siis ei näinud neid (aga ega ma küsinud kah).

_________________
250l, 60l, 54l

Puukrevettidel on tekkinud omapärane tegutsemine mida alguses polnud. Kui keegi kaladest ujub neile kas uudishimust või niisama liiga lähedale siis toimub järgnev aktsioon. Nimelt puukrevett lööb välkkiirelt jalgadega kala. Kala ehmub ja paneb punuma. Jalahoop sooritatakse jalgadega sealt poolt kust tuleb tülitaja. Kui võrrelda Chuck Norris'e jalatehnikat puukrevettide omaga siis tuleb tõdeda et Chuck on alles poisike.

Tundub et puukrevetid on akvas hakanud ennast tülitajate suhtes julgelt kehtestama.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Mina otsiks neid Lauteri poest, pole seal küll ammu käinud, aga viimati oli seal päris kena valik.

_________________
http://akvarist.eu

Mul lööb isane ka samamoodi.. Enamasti esimeste jalgadega, aga äsab ka teistega kui keegi seljatagant tema söögikohta ligi hiilib. Emane seisab kännul ja sinna coryd eriti ei tiku... Nii pole vaja ka rapsida