foorum.akvarist.ee

Lugu siis selline, et kolm väikest küüniskonna on mõned kuud olnud, üks 3-4 cm-ne roheline ja kaks väiksemat albiinot. Erikohtlemist ei saa ja tundub, et ega nad liiga palju toitu kätte ei saa kalade eest... Isegi kui neile toit pähe kukub, oskavad nad sellest ilma jääda.
Kaks tk on ilusa väljanägemisega, aga nüüd siis ühe pisemaga oli selline lugu, et kõht justkui õhku täis (punnis) ja paistab läbi... Ja siis justkui mõned veresooned oleksid nagu lõhkenud naha all e. helepunased laigud ja veresooned näha... Panin ta siis maimude korvi ja proovisin nuumata, aga nädalaga suurt muutust ei saabunud ja ei paistnud talle toit üldse maitsvat... Lasin siis tagasi teiste juurde, et saagu mis saab ja nüüd pole raipe näinud enam mitu aega...
Oskab keegi kommenteerida - teaks järelejäänutega targem olla..

Ärge seda linki vaadake:
http://www.sicromoft.kicks-ass.org/froggg/Frog1.swf

mul juhtus täpselt sama asi.ostsin 2konna.natukese aja pärast läks üks konn nagu õhku täis,kõht oli nagu pall.natuke elas niimoodi ja suri ära.ei tea milles asi oli.kahju küll

Hard, ega Sa selle konna ladinakeelset nimetust ei tea? Siis saaksin oma venekeelsest paksust raamatust pisut uurida...

Lad.keeles Xenopus Laevis. Hard vaata seda linki, äkki saad oma konna haiguse määratud.

_________________
20L & 1 Xenopus Laevis (~6a. vanune tegelane )

Mõned silma torganud iseärasused nende konnade puhul.
Akvaariumis ei tohi olla väikseid kive - võivad alla neelata.
Süüa tuleb anda niipalju kui jaksavad nahka panna 15 minuti jooksul.Söögiks tavalised kalade elussöödad vesikirp (Daphnia), mudatuplane (Tubifex) , sääsevastsed, mitte väga suured vihmaussid, tükike kala- või linnuliha. Elavad 15 aastaseks. Aga vat Hardi mure kohta pole sõnagi...

..loomaliha võib ka anda..aga mitte sea (nagu ka üldiselt kaladele mitte)

_________________
Trespassers will be shot...survivors will be shot again. Küsimuste, probleemide ja arusaamatuste korral palun pöörduda otse. Ristisõda professionaalse kretinismi vastu...

mis su konnast saanud on?

kas konn vajab mingit astangut ? ka et vahepääl kuivas ka olla ? ja kui hästi ta kaladega läbi saab ?

Kaladega probleeme ei teki, pigegem vastupidi. Minu suur rüüsägaline kimbutab teda ikka aegajalt kui neil toidujagamisel lahkhelisid tekib muidu aga igati rahumeelne. Astangut ei ole vaja nad on täielikult vee-elukad.

_________________
120 Percula - mereakvaarium

see kaladega läbisaamine on suhteline. Minu omad üritavad vahepeal mõnda ampsata, seni pole neil see õnneks läinud. Kindel on see, et enne pisi-tetrate (cardinal,neon) võtmist pean konnad asumisele saatma või ära kinkima. Eks ole näha.

_________________
20L & 1 Xenopus Laevis (~6a. vanune tegelane )

konnast pole mitte mõhkugi saanud - sai vist raip söödaks... Teised kaks on OK. Kuskilt lugesin, et see tüüpiline probleem, tegemist mingi bakteriga ja bla-bla-bla. Ennetada ei saa ja põhjust millest tekib ei lugenud kuskilt välja.

Eile õhtust on minu ühe kääbuskonna kõht samamoodi "õhku täis".Lisaks on justkui suu alt ka paistes.
Algul arvasingi,et vedeleb vee peal taimede vahel kõht ülespoole surnuna,kuid kui hakkasin välja tõstma,ujus ära.
Praegu samasugune liikumatu "laip",aga tegelikult veel elus.Kas peaks kartma mingit nakkuse ohtu ja ta ära võtma?Ise arvasin algul,et on ülesöönud.
Teine konn (alati poole kõhnem olnud) on täitsa terve.

ilmselt on tegu gaaside kogunemisega soolestikku, mida võib põhjustada
1. riknenud toit (käärimisprotsessid soolestikus) - see juhtub enamasti nende tegelastega, kes söövad peamiselt elussööta nt. sääsevastseid
2. sooleummistus - tekib ühekülgse toitmise tagajärjel, kui pidevalt on toidetud raskestiseeditava toiduga (jämedakoeline/rasvane liha), konn ei suuda seda seedida ning toit ei liigu seedetraktis edasi
3. sooleinfektsioon - tekib mehhaanilise soolevigastuse (kivi alla neelamine nt. nagu andres mainis) tagajärjel bakterite sattumisel haavandisse

ravi osas pole kahjuks kompetentne kuna kahepaiksed pole just mu kõige tugevam külg. ainuke soovitus mida oskan anda on see,et igasuguste jamade vältimiseks katsuge oma konni võimalikult mitmekülgselt toita - sääsevastsed, kooritud krevetid, kuivatatud kirpvähid ja tubifexi kuubikud, linnu- ja loomaliha väikesed tükid (parem hakkliha) jms.