Äkki on tegu Xenopus Laevisega. Esimestel jäsemetel lestasid varvaste vahel pole, tagumistel aga on ja küünised on mustad. Kui need konnad, siis kasvavad suuremaks kui 5 cm. Mul olid. Akvas paljunevad küll, aga selleks on vaja isast ja emast. Kahtlustan, et Sa ei oska nende sool ka vahet teha. Emasel on pisike sabajupp, isasel on esimeste jäsemete sisemine pool tumedam (paistab välja siis, kui Sul on albiinod)
On veel üks pisem konn, kuid selle nime ma ei mäleta. Foorumis aga on kusagil juttu olnud.
Sääsevastsed on neile väga hea söök. Kui konnadele koraga üks uss suhu ei mahu, siis pead katsuma noid ussikesi kuidagi noaga (žiletiga) tükeldada suupärasemaks. Mul soovitati jääs kuubikut riivida, kuid minu arust tuli sealt üks korralik sodi-podi ja mulle see variant ei meeldinud. Hiljem võib anda ka akselottidele mõeldud terakesi (neid pisemaid), kuid tark oleks enne vees leotada, sest nood paisuvad ja nii võivad konna ära tappa. Suuremale konnale juba aga kõlbavad väga hästi vihmaussid. Alguses peaks ehk neidki tükeldama (pane enne sügavkülma - siputavat ussi jõhker hakkida). Väikseid konni võib sööta iga päev korra, aga mitte palju. Suuri konni söödetakse 2-3 korda nädalas. Kui konn ülesöödetud võivad tekkida tervisehädad (neerupuudulikkus, rasvumine, südametöö häired). Need omakorda põhjustavad dropsy (vesitõbi) haiguse, mis ravimatu.
200-liitrine on purakas akva. Mitu konna Sul on? Ega Sa neid kaladega kokku pannud? Tean, et mõned panevad, kuid mina ei soovita. Konnadele peab rehkendama, et jaksavad tulla ka pinnale õhku hingama. Kudemiseks peaksid mõned taimed akvas olema. Aga praegu nad ilmselt selleks veel liiga noored.
Veel teadmiseks - kõikvõimalikud augud, kust konn võiks välja pugeda, tuleb kindlasti kinni teipida. Ta on võimeline pisemastki august välja ronima. Põrandal hulkumine midagi head kaasa ei too.
Vaatamata sellele, et Sul äkki mõnest teisest liigist konn, saad põhiinformatsiooni vast ka Xenopuse lehelt. _________________ KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.
|