foorum.akvarist.ee

Loomulikult on igal inimesel oma arvamise õigus ja eelnev polnud mõeldud rünnakuna
Olen ka seda Euroopa krevetindust natuke uurinud ja jõudnud järeldusele, et suurem osa Euroopas müüdavatest krevettidest pärineb ikka Aasiast (loe:suurtest farmidest). Euroopas on loomulikult väga tegijaid krevetikasvatajaid, kuid nemad enamasti väga kaugele oma krevette ei müü ja kui müüvad siis need tugevad krevetid maksavad ka tõsist raha ning transport on eranditult Express kuller ja lennuk (kuni 2 päeva max). Seega näiteks Saksast kreveti saamine Eestisse 80€.

Enamus Neocaridinasid, mis Aasiast imporditakse kasvatatakse ette suurtes tiikides, basseinides ja neil on seal korralikke haiguspuhanguid, mis enne müüki maha surutakse. Mina aga ostes sellise kreveti panen ta oma vette ja haigus lööb kiirelt uuesti välja. Enamus krevetihaigusi on ravimatud ja teaduslikult ei ole mõne kohta isegi selgust, mis laadi infektsiooniga on tegemist.

Kui rääkida aga CRSist, siis see miks krevetid surevad on enamasti tulenev veest ja seal lahustunud ainetest ning loomulikult on sellega seotud ka pinnas, kuna viimane eritab vette erinevaid aineid. Peale pinnase on aga näiteks CRSidele ülioluline vees olevad mikroelemendid ja mineraalid. Kui seal on midagi puudu, ongi kogu lugu ja krevett sureb kestumisel või paar päeva peale seda.

Mina olen tõesti hetkel oma CRSide puhul tõe otsingutel ja kogemata õnnestus just esimene ports järelkasvu üles kasvatada, nüüd nuputangi, et mis on hetkel üle või puudu, et kogu tsükkel kenasti õnnestuks ja toimiks läheb veel aega ja katsetamist. Kahjuks võtab iga uus katse oma paar kuud. Parameetritest vast niipalju, vesi on oma kaevu oma TDS 90 GH4, niiet puhas. Läbib veel enne kolmeastmelise filtri, enne kui kasutan. ph on 6,6 -6,8. Mingit kõikumist päeva lõikes ei tohiks olla, seda peab tagama puhver. CRSi kasvatamisel ei ole puhvriks KH, sest norm on KH-0. Puhvriks on tavaliselt aktiivpinnas või filtrisisu. CO2 kasutan väga ettevaatlikult veidi, kuna põhjas on palju "muru" ja taimed seda vajavad. Hapnikutase on 8-10mg/l, seda toodavad taimed ja vee liikumine. Olen ka kuulnud, et hapniku tase peab olema väga kõrge, kuid samas on ka gurusid, kes liigset hapnikku hoopis ohtlikuks peavad.

_________________
https://sites.google.com/site/andryakvaarium/

Muidu jutt jumala õige aga seda ma nüüd hästi ei usu, et sul kaevust alla 7,5 ph tuleb. Millega sa seda alandad? Kui suuri veevahetusi teed ja kui tihti? Kas lisad ka mineraale jms.?

Samas uued hinnad Saksast loomade transpordiks on 20,90€, mis minu arust on täiesti mõistlik, ja transporditakse 2-3 päevaga. Teele pannakse pakk esm.-teisipäev nii, et see reedeks kohale jõuaks. Kui keegi tahab siis võin teada anda millal tellin ja võin lisada oma tellimusse. Arvatavasti jääb see kuhugi aprill-mai kanti.

Kuigi teemaks on eksootilised krevetid küsiksin ma hoopis järgnevaid krevettidesse puutuvaid asju.
Meil on juba üle 1-aasta ühisakvas amano krevetid. Võtsime neid 8tk (1 emane, 7 isast). Tänase seisuga on 8 krevetist elus 4 (emane suri 2-3 kuud tagasi). Emane amano krevett oli toekalt suur, 4-4.5cm. Nii et 1-aastaga on nende krevettide puhul elulisuse ja suremuse suhe 50/50.

Kas ülalmainitud elulisuse ja suremuse suhet 50/50 võib pidada normi lähedaseks (loomulik suremus) või on see ikkagi amano krevettide puhul liiga ekstreemne näitaja?

Akva on käigus juba üle 2-aasta ja pH on 7.0-7.5 (selgrootutele kõrge?). Selle aja jooksul ravimeid jms keemiat akvas pole kasutatud (ainult vetikatõrjeks Chemihyd Des). Lihtsalt ravimite järgi ei ole vajadust. Veevahetused on juba üle poole aasta iga nädalased, mahuga 50-60% (vahepeal olid pisut suuremad). Oleme ühisakvas üritanud pidada teisigi siinsetes lemmiklooma poodides saadavaid krevetiliike kuid need pole akvas üle 2-3 kuu vastu pidanud. Ainukesed kes on "aja hambale" vastu pannud ja ellu jäänud on amano krevetid. Kalad meil alates 1cm suurusega krevette ei söö, need ei mahu lihtsalt suhu. Pealegi jalutavad amano krevetid ringi kalade keskel.

Kas on olemas teisigi amano krevettide laadseid ühisakvas vastupidavaid krevetiliike?

Samas kui üritada teemasse jääda ja vaadata eksootilisemaid krevetiliike siis mulle ning vahest nii mõnelegi teisele akvaristile võiks huvi pakkuda Longarm Shrimp (Macrobrachium) liigid:
1. Fuzzy Claw Macro (Macrobrachium eriocheirum)
2. Red Claw Macro (Macrobrachium sp. (hendersoni group species complex))
3. Rusty Macro (Macrobrachium sp.)
4. Macrobrachium faustinum (Macrobrachium faustinum)
Eestis suure tõenäosusega longarm shrimpe ei müüda ja ma pakun et keegi meie akvaristidest neid eriti pidanud pole. Ülalmainitud krevettidega on muidugi see lugu et nad on suured, piisavalt agressiivsed ja söövad võimalusel teisi selgrootuid, isegi väikeseid kalu. Ka prügiteod lähvad loosi nende toidulaual. Longarm shrimp'e peetakse sobiva kala koosluse puhul isegi ühisakvas.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

CRS/CBS ja ka teisi krevette saab pidada ka kõrgema ph tasemega. Kõige tähtsam on stabiilne ph, sest proovides saavutada nendele ideaalset ph on kõikumised suured ja see on hullem kui hoida stabiilselt kõrgemat ph. Sinu nimetatud krevetid paistavad olevat pigem riimvee krevetid ja vajavad ph alates 8.0. Nii, et troopika akvas nad kaua vastu ei pea. Nende jaoks peab olema vesi leeliseline ja pigem soolane.

Amano kreveti suremus peaks olema sama nagu teistel krevettidel ja 50-50 suremus on ikkagi suur. Põhjuseid võib olla mitmeid:
vask
ph kõikumine
pinnas
väetised
no2 tõus (mingil aja hetkel)
no3 liiga kõrge
temp. kõikumine (näiteks veevahetustega)
stress (näiteks öösel kalad kiusavad, peidikuid vähe jne.)
Co2 - hapniku vähesus, ph kõikumine


Eks põhjusi võib olla veel, aga hetkel ei tule meelde.