foorum.akvarist.ee

Akvaariumihuviliste kohtumispaik


Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]



 [ 5 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Palun abi Konna pidamisel
PostitusPostitatud: Esmaspäev Sept 05, 2011 07:38 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev Nov 29, 2009 06:25
Postitusi: 75
Asukoht: Pärnu (Paikuse)
Tere,
Käisin nädala vahetusel kohtla-järve Betta poes ja seal oli aafrika küüniskonn . Aga olen enne ainult kalu pidanud ja nüüd tekkis isu ka konnasi koju tuua ja siit tuleb minu abi palve teile kelle juba need kodus on .

Kui ma 2 koju tahan tuua :
Kui suur akva ?
Kui palju valgust ?
Kui soe vesi `? ja kas vee temp võib olla muutuv (kõikuV)
Kas mullitaja on vajalik ? palju õhku on vajalik
Kas on vajalik ka et nad saaks veest välja tulla ?
Mida neile süüa anda ?
Ja kindlasti kõik muu mida ma ei osanud siia panna võite mulle anda teada :)

Niii nüüd sai siia terve hunnik küsimusi , loodan et ei pahanda et niisuguseid küsimusi .. aga ei taha enne omale koju tuua kui olen kinndel et tean kuidas pidada

Kõigile vastajatele juba ette SUURED TÄNUD :)


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev Sept 06, 2011 08:35 
Akvarist

Liitunud: Pühapäev Juul 10, 2011 03:12
Postitusi: 24
Asukoht: Tartu
Kas tegemist oli kindlasti küüniskonnaga, mitte kääbuskonnaga? siin on üks teema nende kahe kohta /veeloomad/851/index.html

Kui tegemist on siiski küüniskonnaga, siis ei oska kahjuks aidata.

Minul endal on kodus kaks kääbuskonna - täitsa lahedad tegelased on :). Kääbuskonna puhul pead kindlasti sellega arvestama, et neid on vaja eraldi toita (toit pintsettide v näpuvahel nina alla, muidu teised kalad söövad ära ja konnad jäävad nälga). Konnad veest välja ei tule, küll aga käivad pinnal hingamas, seega ei tohiks akva liiga kõrge olla. Söök võiks olla võimalikult mitmekesine. Mina annan enda omadele sääsevastseid ja tubifex kuubikuid. Ega nad vist temperatuuri suhtes väga nõudlikud ei ole (22-27 C). Kääbuskonnad üldiselt tahavad ka igasugu peidukaid, kuhu vahepeal varjuda.


Üles
PostitusPostitatud: Teisipäev Sept 06, 2011 12:32 
Moderator
Kasutaja avatar

Liitunud: Teisipäev Veebr 09, 2010 11:47
Postitusi: 3717
Pildid: 0
Asukoht: Pelgulinn
Minul on kodus Xenopus Laevised (Aafrika küüniskonn). Eeldan, et räägid samadest konnadest.

Nemad kasvavad oluliselt suuremaks, kui kääbuskonnad. Mina konni ja kalu koos ei pea ja ei soovitaks ka teistel seda teha.

Võiksid hankida korraliku täiskomplektse akva (soojapulka pole vaja). Tegelikult pole vaja ka mullitajat, sest nad käivad ise veepinnal hingamas. Sisefilter vajalik. Akval tuleb kõikvõimalikud augud korralikult kinni teipida, sest nad armastavad akvast välja ronida. Mul juhtus kord nii. Akva paned korralikult vett täis, sest need konnad on ainult veekonnad ja kusagil kuival nad ei kükita. Valgust võiks olla, sest soovitaksin ilu pärast ka mõne tugevama taime sisse panna (Anubiase juurikal näiteks) ja lisaks näed ka paremini ise omi hoolealuseid. Mina annan omadele külmutatud sääsevastseid. Nüüd juba, kus konnad suuremad, annan krevetti (teen väiksemaks). Suvel saab õuest ka vihmausse. Kui konnad veel väikesed, siis pead neid hakkima suupäraseks. Elusat vihmaussi on nukker hakkida, sestap soovitan Sul nad ennem sügavkülma panna. Pärast hakid. Mina tekitasin endale ka talveks vihmaussivaru. Parasjagu nii väikestesse topsidesse (ravimitopsikud vms.), et maksimum kolme päevaga ära jõuavad süüa. Pärast sügavkülmast võetud usse saad tavakülmikus hoida. Poodides müüakse ka vihmausse kalameestel, kuid olen täheldanud, et nad on tiba sitkema olemisega ning konnad lutsutavad neid tükk aega. Konnatittesid söödetakse sagedamini - alguses isegi iga päev. Täiskasvanud konni söödedakse 2-3 korda nädalas. Ära üle sööda, sest siis võivad tekkida haigused. Üks sagedamini esinevaid on dropsy (vesitõbi vast). Konna kudede vahele hakkavad siis lümfid eritama vedelikku ning konn läheb ümmarguseks nagu õhupall ning naha alla kogunenud vedelik hakkab loksuma. Selline haigus pidavad siis tekkima südamepuudulikkusest (rasvumisest) või neerupuudulikkusest. Tegelikult on konnadel veel hirmus palju igasugu haigusi. Seda saad uurida, kui trükkid googlesse konna ladinakeelse nimetuse. Seal on ka juttu konna soo määramisest. Lühidalt - emasel konnal on pisike sabake, isasel seda pole.

Veel - kruus põhjas peaks olema suuremakoelisem, sest kui konnad põhjast süüa otsivad on oht, et topivad ka kivid suhu. Suuremad kivid suhu ei mahu ja nii ei neela nad neid alla.

Muidu on kõik sama, mis kalade pidamiselgi - vee kvaliteedi jälgimine ning veevahetused. Mina olen hakanud vett vahetama üle kahe nädala, sest veenäidud korras. Üldiselt on nende pidamine kerge.

Paar õunakat võid seltsiks ka panna.

Kui Sul tekib veel küsimusi, siis küsi aga. Võid ka privasse kirjutada. Võib-olla jäi mulgi midagi kahe silma vahele.

Head konna pidamist!

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev Sept 06, 2011 01:17 
Guru
Kasutaja avatar

Liitunud: Kolmapäev Mär 31, 2004 09:53
Postitusi: 4271
Pildid: 1
Asukoht: Tartu
Bettades on hetkel Hymenochirused, seega ei käi jutt Xenopus laevisest. Kui inglise keelt mõistad, siis google annab päris palju vasteid selle liigi pidamise kohta.


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev Sept 06, 2011 10:28 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Pühapäev Nov 29, 2009 06:25
Postitusi: 75
Asukoht: Pärnu (Paikuse)
minu viga panin nimega mööda .. olin juba enne nii palju otsinud ja lugenud et ajasin nimed juba sassi.
Aga kas neid konni tuleb Betta poodi tihti ?


Üles
 [ 5 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

PHPBB Archiver