foorum.akvarist.ee

Juhiks kreveti akva omanike tähelepanu paarile asjale:
-kui teete akva põhja ringi,siis jätke alati osa vana põhja alles! Ärge keetke,loputage akva vees suurem sodi välja.Svamm-filtriga akvades elab bakteri kooslus põhjakruusas! mitte ainult filtris!
- liivapõhjaga akvasse tekitage kuskile nurka kruusa osa bakteritele. see aitab teil akva vee stabiilsemana hoida väikses akvas ka suuremates minu kogemuste järgi?!
- siin foorumis on küll kirjutatud aga filtrile ei tohi teha kunagi süvapuhastust kraani vee all(loputage välja imetud akva vees)
- kalade puudumine ei tähenda seda et uues akvas ei või tekkida NO2 ja NO3! Igasugune uus asi(põhi, vesi jne. sisaldab aineid mis sisse töötavas akvas võib need numbrid üles viia.
- vee vahetust krev akvas, vähemalt alguses sisse töötamise ajal, on soovitav siiski teha kord nädalas vähemalt 10% veest kui NO2 on 0!!! See on vajalik nii taimedele kui ka krvettide normaalseks paljunemiseks.
Otse kraanist sissetöötamata krev akvasse vett ei soovitaks. Tõenäoliselt võite Kh viia järk-järgult liiga kõrgele! Osa vett ju aurustub ja selle mineraalid jäävad akvasse!
- Ph madalamaks saamiseks CO2 lisamine on samuti tegevus millega võib tappa nii kalad kui krevetid! Normaalselt sisse töötanud akvas püsib Ph 6,5-7,5 vahel ka ilma CO2 lisamiseta!
- ärge kasutage ravimeid!?
- kontrollige mida sisaldavad kala toidud ja väetised! Osadel on Cu sees! Kalad kannatavad mingil määral, kreveti ja selgrootud surevad aeglaselt!
- Akvaariumis kõik protsessid mingite muudatuste, lisamistega toimuvad pika inertsiga mitmete nädalate jooksul, kui just mürkki otse sisse ei pane!
Kõike eelnevat ei tasu võtta puhta kullana, kuna põhineb isiklikel kogemustel nagu enamus internetis leiduv informatsioon krevettide kohta!
Endal 5-e kuu jooksul suuremad prohmakad puuduvad.
Paljunend on Kirsid, Babaultid, Red Crystalid, Bumblebeed.
Praegu marjaga Red Crystalid, Bumblebeed ja üks Malaya.
Kirsid,Babaultid,Whit Spot-id on Eestis tõenäoliselt müügis olnud. Kuid kahjuks ei sobi nad ühte potti sest aja jooksul segunevad.
Krevettide omavalisest sobivusest kahjuks lähevad arvamused lahku ja eriti müügiga tegelevate int poodide sobivus tabeleid ei tasuks vist eriti uskuda?
Ootaks siia teemasse ka teiste kreveti akva pidajate tähelepanekuid ja parandusi

_________________
103, 350, 100, 10, 35, 60, 180, 110, 110, 70, 63 Bumblebeed/Crystalid/ Red Cherryd/ caridina cf babaultid/ Neocaridina Heteropoda/ Caridina cf. "Tiger"/ Amanod/ jt./ Macrotocinclused/ kardinal kalad/ AnsistrusAlbinod/ jm.kala supp

Oma kogemustest tean, et kui tegu pole puhtalt krevetiakvaga, aitab elukatel kalade seas ellu jääda jaava sambla puhmas. Kohe väga aitab. Samuti on see hea peidukoht maimudele.
Et kalatoidus võib oll vaske, ma ei teadnudki, tähh hoiatamast.

Felchil on Jawa mossi ja kõige sarnase suhtes õigus!
Osa kalatoidust moodustab naturaalne kraam ja seal kindlasti on konsentreerunud midagi raskemetallidest. Seda ei mainita euroopas toodetud kraami pakenditel kuna õigel doseerimisel ei kujuta nad ohtu aga ameerikas on kohtu keisside tõttu firmad hellaks tehtud!
Näiteks Hardley oma kalatoidu pakendil mainib et see sisaldab CuSO4-ja. Konsentratsioon on tõenäoliselt väga väike aga mõte on selles et väikses akvas üle söötmisel võib kaasneda oht selgrootutele?
Kas mu mõttekäik on õige?

_________________
103, 350, 100, 10, 35, 60, 180, 110, 110, 70, 63 Bumblebeed/Crystalid/ Red Cherryd/ caridina cf babaultid/ Neocaridina Heteropoda/ Caridina cf. "Tiger"/ Amanod/ jt./ Macrotocinclused/ kardinal kalad/ AnsistrusAlbinod/ jm.kala supp

excel kuulub minu teada väetiste hulka ,mitte ravimite ...

_________________
kodune 200 liitrit (led 24x3W)

Mõte oli hoiatada inimesi et kõik kompleks väetised võivad sisaldada aineid mis ei ole sobivad krevettidele!
Exceli tõin välja kuna siin foorumis on mainitud tema hävitavast toimest mõningatele taimedele ja krevettide peal ma seda ei katsetaks?!
Ma ei soovitaks kellelgi kreveti akvades mängida kompleksväetistega kuna need sisaldavad Cu.
Õigesti töötavas akvas toodavad kulutavad elanikud taimed vajalikke aineid ise.Piisab regulaarsest vee vahetusest millega lisatakse akvasse mineraale. Tuleb lihtsalt leida õige vee kogus mis iga kord välja vahetada sõltuvalt oma kraanist tuleva vee koostisele!? Kõrge Kh Gh näiduga vett tuleks vähem välja vahetada, madalamate näitudega rohkem!?
Kui lihtsalt iga kord vahetada välja näit 20% vett 1-3 nädalase intervalliga, siis ei pruugi see akva kunagi tööle hakata!
Alati on mingi häda: kord lehed taimedel krussis,kord taimed ei kasva, siis jälle vohavad ja kulutavad kõik mineraalid kiiresti ära, selle järgi tuleb soovimatute vetikate möll, siis mängitakse väetistega, siis pestakse taimi, siis pistetakse elusolendid pimedasse.
ja lõpuks alustatakse akva uuesti ning selle käigus hävivad elusolendid!?
(ma ei ole loomade piinamise seltsist -nende moto: pikendame elusolendite piina ja ja samas loome ebasobiva keskonna teistele kümnetele akva elanikele ühe pärast kui see just ei toimu selleks ette nähtud eraldi kastis!)
Lisaksin veel valgustatuse suure osatähtsuse!
W/liitri kohta:
-kuni 0,4 W liitri kohta akvas kõik protsessid aeglasemad ja valge aja kestvuse mõju väiksem, s.t. rahulikku "laisa mehe akvat"
-kuni 0,6W liitri kohta eeldab juba mängimist valgusega ja väetistega,CO2-ga.
-üle 0,6W liitri kohta kipub juba taimekasvatajate "kogenud akvaristide" pärusmaale ja enamus kaladele ei ole see enam loomulik elukeskond kui puuduvad varjumis kohad.
Tasub vist mõelda mida te endale ehitate või ehitada tahate kui lisate reflektoreid ja lisa torusid!
Ma muidugi ei väida et need ei tööta kuid "algajatel" on see nagu loterii - läheb ei lähe õnneks!?

_________________
103, 350, 100, 10, 35, 60, 180, 110, 110, 70, 63 Bumblebeed/Crystalid/ Red Cherryd/ caridina cf babaultid/ Neocaridina Heteropoda/ Caridina cf. "Tiger"/ Amanod/ jt./ Macrotocinclused/ kardinal kalad/ AnsistrusAlbinod/ jm.kala supp

Seda olen minagi vahel mõelnud lugedes jutte selest kuidas kaante alla üha rohkem ja rohkem torusid lisatakse. Taimedele ju võib meeldida aga mida arvavad kalad?
Eks taimed ja koopad paku muidugi varju ka ja vaevalt enamikul õnnestub "Garini hüperboloidi" kaane alla tekitada aga koht järelemõtlemiseks ikkagi.

Täheldasin seda ülevalgustatust seoses Juweli uute akvadega torud T8 ja päevavalgus torud millel on märge 30% rohkem valgust!
Vanad akvad millel Alla 0,4W/l stabiliseeruvad kiiremini ja suht lõplikult!?
Üle 0,4W/l jäävad ilma lisa väetiseta,selle koguse kindlaks tegematta kõikuma või valguse aja lühendamiseta kõikuma!
Kas inimestel on tõesti korteritesse vaja lisa niiskuse(meie kliimas) pimedat kasti nurka või oleks ikkagi valgustatud kalade või mida iganes sisuga, huvitav, oma eluga akvaarium mida vaadates õhtuti valgustatult saad välja lülituda igapäeva muredest?

_________________
103, 350, 100, 10, 35, 60, 180, 110, 110, 70, 63 Bumblebeed/Crystalid/ Red Cherryd/ caridina cf babaultid/ Neocaridina Heteropoda/ Caridina cf. "Tiger"/ Amanod/ jt./ Macrotocinclused/ kardinal kalad/ AnsistrusAlbinod/ jm.kala supp

Kaalusin tükk aega kas hakata kirjutama või mitte, kuid kuna siin on paljukorrutatud tõsiasjad segatud mitmete küsitavustega ning kirjutatut võidakse tõsiselt võtta siis üritan siiski pisut selgust luua.
Filtri loputamist on küll parem teha akvast võetud vees, kuid kui seda teha kraanivees siis ei juhtu ka mingit katastroofi - eriti kui svammi mitte pesta kraanivees. Nagu korra pikemalt sai kirjutatud on teaduslike uurimiste käigus kindlaks tehtud et filtris elavate bakterite osakaal on maksimaalselt 20%, enamasti 2-5%. Võimalik et tugeva üleasustuse ja Micromec sisuga filtri korral on tõesti riskid suuremad kuna siis ka filtri roll on suurem, kuid enamikus akvades ei juhtu filtri ja ka svammi kraanivees pesemisel midagi hullu. Oma väite kontrollimiseks olen kanisterfiltri korduvalt koos svammidega kraanivees läbi pesnud, ei mingeid probleeme.
NO2 ja NO3 tekkimine ei ole sõltuvuses kalade olemasolust vaid bakteritele sobivate toitainete olemasolust, loomulikult ka krevetiakvas tekivad jäägid mis bakterite poolt töödeldakse ümber NO2-ks ja NO3-ks. Akva sissetöötamiseks on antud soovitusi panna sinna algul lihtsalt näpuotsaga kalatoitu mis lagunemisel annab bakterite elutegevuseks piisavalt toitu - tõsi, selle variandi toimimist ma pole ise kontrollinud.
Vee vahetust on algul kõige õigem teha siis kui NH3/NH4, NO2 või NO3 näidud annavad selleks põhjust. Olulisem on aga algul mitte tuua korraga palju asukaid vaid alustada väheste elanikega et bakterikoloonia jõuaks tasapisi kasvada, samuti tuleb alustavas akvas olla tagasihoidlik toitmisel.
Väide selle kohta kuidas akvasse pole soovitav lisada otse kraanivett seepärast et siis KH läheb liiga kõrgeks on arusaamatu. Kui kraanivesi eelnevalt seisab siis see on hea kloori ning mullikeste eemaldamiseks, kuid seismisega KH ei kahane. Akvasse mitte lihtsalt ei lisata vett vaid tehakse veevahetus, mille käigus vett võetakse ka akvast välja nii et millegi kumuleerumist ei tohiks tekkida. Kui taimedeta akvas vett ainult juurde lisada siis see suure tõenäösusega lõpeb pikemas perspektiivis katastroofiga kuna jääkainete (eeskätt NO3) kontsentratsioon läheb liiga kõrgeks. Taimedega akvas on teine olukord, see on pikem jutt. Aga krevetiakvad on mul saanud läbi aastate vett otse kraanist ja mingit probleemi pole see kaasa toonud.
Väide et " Normaalselt sisse töötanud akvas püsib Ph 6,5-7,5 vahel ka ilma CO2 lisamiseta!" võib küll olla õige mõneski paigas Eestimaal, kuid kindlasti ei saa sel moel üldistada.
Vask väetistes ja kalatoidus - sellega on nii nagu teiste elementidega, sobivas kontsentratsioonis on ta vajalik taimedele ning ei tee kellelegi kahju. Kartus saada seda liialt kalatoiduga või väetistega on igatahes alusetu, pole kuulnud et sellega kusagil ühtainustki probleemi oleks tekkinud. Küll on aga ohtlikud vaske sisaldavad vetikatõrjevahendid ning akvas tigude hävitamiseks mõeldud kemikaalid.
Exceli kasutamise kohta krevetiakvas otsisin spetsiaalselt internetist, ei leidnud ühtki teadet probleemidest kuid oli samale küsimusele vastuseid kus räägiti et pole mingeid probleeme ei Exceli lisamisel ega kõrge CO2 kontsentratsiooniga.
No ei ole päris nii. Krevetiakvad on enamasti ühtlasi ka taimeakvad, kui on soov kasvatada pirtsakamaid taimi siis on korralik valgus, CO2 ja väetised üsna vajalikud. Mineraalide hulk vees kõigub, vajalikud mineraalid jõuavad akvasse aga ka toiduga, sellest on pikemalt pajatanud ntx Walstad.
Numbrid valgustuse osas on väga absolutiseeritud, kuid tõsi on see et alustavas akvas kohe vinge valgusega startimisel on tõesti omad ohud, võib lõpetada ntx "hernesupiga".
Küsiks muide, kas see kõik on kirja pandud viiekuuse kogemuse alusel?
P.S. Hüüumärk peakski tähistama hüüdmist, ei mõista miks peab seda nii palju kasutama - ehk on mul liiga hea ettekujutusvõime, silme ette tekib kujutuspilt sellest kuidas kogu teksti hõigutakse.

Reinule:
Teema oli "krevettidest" ja sisu sellele vastav koos ! ja ? märkkidega selleks et lisa infi saada ja juhtida tähelepanu sellele et kõik ei pruugi olla õige sest põhineb isiklikel kogemustel.

Alustaks vastamisega sellest, et esimene enda akva tuli soetatud aastal 1973 200 liitrine.Kaheksa aasta jooksul jõudsin akvat klaasida kalu paljundada ja taimi kasvatada. Sel ajal ei kasutanud minu sugused kõike seda miljoni staffi mida nüüd pakutakse.
P.S. Viimase 9 kuu jooksul alustatud enda kaheksa 35-350 liitrit kasti. + nendele lisaks "remonditud" öko katastroofe kolmes oma pere akvas. Viie kuu jooksul olen interneti najal ja ise proovinud uurinud krevettidega seonduvat sügavamalt.

"Kaalusin tükk aega kas hakata kirjutama või mitte, kuid kuna siin on paljukorrutatud tõsiasjad segatud mitmete küsitavustega ning kirjutatut võidakse tõsiselt võtta".

Mul oli sama mõte ja sellepärast on juures märge selle kohta,et põhineb isiklikel kogemustel.
Mõeldud oli kirjutatu algajatele,et juhtida tähelepanu millised probleemid võivad krevettidega tekkida ja kui lihtsatest asjadest!

"Nagu korra pikemalt sai kirjutatud on teaduslike uurimiste käigus kindlaks tehtud et filtris elavate bakterite osakaal on maksimaalselt 20%, enamasti 2-5%."

Seda teksti tahaks näha kuskil kleepsuna oleva teema all AKVA alustamine
Muidu määritakse inimestele kaela sise-,välis-,lisafiltrid jne.
Ja eelneva tekstiga seotud küsimus oleks:
Millises põhjas bakteri kooslus on suurem ja teeb paremini oma tööd, kas liiva või kruusa?
Mina pakun kruusa,kuna sealt ei imeta puhastamise käigus kõike välja ja akvas ei toimu nii kergelt öko katastroofe pärast akva ja filtri puhastamist?

"Vee vahetust on algul kõige õigem teha siis kui NH3/NH4, NO2 või NO3 näidud annavad selleks põhjust."

Õigem on probleemi ennetada, mitte pärast tagajärgi likvideerida.
Siis kui need testid midagi selgelt näitavad on probleem juba olemas.
Olen ise alustand akvasid mõlema variandiga ja nüüd eelistan probleemi ennetamist.

See ongi siin foorumis suurim viga: osta kohe alguses kokku NO2,NO3,Ph,Kh,Gh,Fe,NH3/NH4 jne.
Järgmisena tuleb siin foorumis soovitus: osta kokku Ph-,Ph+,Kh-,Kh+, ... jne.
Ja siis kui akvasse tuuakse poest troopika kalad(poes vesi Ph~6,5,Kh ja Gh peaaegu olematud) ja pannakse cm/liitri kohta (???) purkki kus kraani vesi Ph~8,Kh ja Gh suuremad kui 8. Tagajärjeks haigused mis välja löövad.
Hakatakse ravima parandama likvideerima tagajärgi mitte nende asjade põhjustajaid

Tegelikult on enamus probleeme ennetatavad õige ja läbi mõeldud tegutsemise korral.

Seda Moderaatori kirjutatud teksti võetakse kindlasti tõsiselt aga kas see on 100% õige?:

"Aga krevetiakvad on mul saanud läbi aastate vett otse kraanist ja mingit probleemi pole see kaasa toonud."

Eesti erinevates paikades tuleb kraanist väga erineva kooslusega vett ja paljudes kohtades ei kõlba see juua isegi!

Tasuks vähe enne krevettide kohta lisa uurida. Enamus meil levinud krevettidest (2-3 liiki) elavad ka "solgi panges". Crystal nende hulka ei kuulu.
Enamus looduses leiduvatest kreveti liikidest kannatavad paremini välja vee parameetrite muutumist laias vahemikus. Aretatud kreveti liigid on selle suhtes palju tundlikumad.
Mis liiki su krevetid on? Kui kaua su kreveti akva töötanud on?
Töötavasse akvasse võid panna "mida iganes vett "kui seal on juba sobivad parameetrid mis püsivad ja vahetatava vee kogus ei ületa teatud % akva vee mahust! See peaks kõigile selge olema. Muutus mõjutab rohkem taime kasvu,
Mis on akva vee maht:
See on vee kogus mis läheb akvasse tegelikult kui põhja kruus on täitunud veega. Mitte pakendil olev kiri näiteks: Rio 180. Isiklikult on Rio 180-s 160 liitrit vett. Teises samasuguses aga 3D tagataustaga akvas ainult 135 liitrit.
Kõikide doseerimistega peab arvestama tegelikku vee hulkka!

"Krevetiakvad on enamasti ühtlasi ka taimeakvad, kui on soov kasvatada pirtsakamaid taimi siis on korralik valgus, CO2 ja väetised üsna vajalikud. Mineraalide hulk vees kõigub, vajalikud mineraalid jõuavad akvasse aga ka toiduga, sellest on pikemalt pajatanud ntx Walstad. "

Taime akvad ei tohiks olla kreveti akvad kuna krevetid on tundlikud väetise stafi vastu ja tahavad pehmemat vett ja ei armasta tugevat valgust. Seega enamus krevettidele on taimede kasvatamiseks mõeldud akvas ebasobiv keskond. Kaladel väljendub see haigustega järskude parameetrite muutumise tagajärjel. Krevetid surevad pikkamööda ja/või paljunevad viletsalt või üldse ei paljune ja on enamus ajast peidus liigse valgustatuse tõttu. Vähendage valguse intensiivsust(hämaram) ja te näete oma väikeseid sõpru väljas jalutamas palju rohkem ja ka värvid on tumedamad(kontrastsemad).
Soovitaks taas lugeda vähe lisa krevettide kohta.

Tänan märkuste eest ja vabandan et vastasin samaga: norisin nüansside kallal. Väga raske on üheselt kirja panna akva alustamise ja erinevate elanike jaoks sobivaks tegemise õpetust ilma nüanssideta lühidalt. Alati leidub keegi vähe kogenum kes küsib miks seda ei kirjutand ja tegelikult ju mõjutab see teine ja kolmas asi ka seda.
Edaspidi Proovin olla ettevaatlikum siia foorumisse kirjutades.

Eestis kehtivad piirnormid joogiveele joogivee protokollilt aastast 2004:
Üldraud Fe <200 ..g/l
pH 6,5-9,5 protokollilt 2007 a
Oksüdeeritavus <5mgO/l
Üldkaredus piirnorm ei ole määratud
Cl <250mg/l
Sulfaat <250mg/l
Mn <50 ..g/l
Ammoonium <0,5 mg/l protokollilt 2007a
Elektrijuhtivus <2500 ..S/cm protokollilt 2007a
Sellistes vahemikes võib tulla meil vesi kraanist ja sellepärast ilma testimata ei soovitaks seda otse lisada ühtegi akvasse

_________________
103, 350, 100, 10, 35, 60, 180, 110, 110, 70, 63 Bumblebeed/Crystalid/ Red Cherryd/ caridina cf babaultid/ Neocaridina Heteropoda/ Caridina cf. "Tiger"/ Amanod/ jt./ Macrotocinclused/ kardinal kalad/ AnsistrusAlbinod/ jm.kala supp

Ega päris nii ka ei saa öelda et filtrit kunagi vaja pole, kõik sõltub konkreetsest olukorrast. Üleasustuse korral hea filter Micromec sisuga kindlasti on abiks, eriti veel taimedeta kirevahvenlaste akvas. Filtril on peale bioloogilise filtreerimise ka muid rolle.
Tõenäöliselt kruusa, liiv kipub ajapikku tihedaks vajuma. Mõned küll soovitavad liivapõhja regulaarselt ise kobestada, see aga võib jälle baktereid häirida, pealegi kui paljud meist nii usinad on...

No raua testi küll kohe algul ei soovita keegi. GH ja KH on testid mida läheb tarvis harva, ehk siis peamiselt algul et teada saada mis parameetritega vesi meil kraanist tuleb - neid teste saab ka lasta kalapoes teha. NO3 on test mida nii ehk naa on ka edaspidi tarvis et veevahetuste piisavust kontrollida, see tasub osta. NO2 ja NH3/NH4 läheb üldjuhul vaja akva käivitamisel ning ka juhul kui ravikuuri käigus on kasulikud bakterid hukka saanud. Jutt ennetamisest on küll hea, kuid kui algaja teeb näpuka siis ta ei tarvitse enne aru saada kui juba hilja, kogenud akvarist märkab varem kui asukad hakkavad veidralt käituma vms. Sestap on just algajal testidest abi.
Oskad äkki viidata mõnele sedasorti soovitusele? Foorumis pigem taunitakse nende kasutamist.

Kus sellised poed on? Poodides kasutatakse enamasti kraanivett. Pigem on probleem selles et need kalad on kasvatatud pehmes vees. Sestap ongi parem kui poest saab kellegi kohaliku akvaristi paljundatud kalu, need on siinsete oludega pisut paremini kohanenud. Kuid see probleem jääb alati et ega me tea millistes oludes neid kalu on paljundatud. Pluss siis veel need mured mida Priit Päkk akvaristide kokkutulekul mainis, ntx see et vette lisatakse kemikaale mis muudavad kalade värvid erksaks kuid on mürgid mis muudavad kalade eluea lühikeseks.
Mida siis soovitad puhuks kui on kahtlus et kalad on mingites teistugustes oludes üles kasvatatud?
Jah, kõik me oleme inimesed ja võime eksida.
Mis oleks siis Sinu soovitus selleks puhuks? Üldiselt eeldame et kasutatav vesi vastab joogivee jaoks kehtivatele normatiividele, selline vesi otsest ohtu ei tohiks kujutada. Karedus jah kõigub mistõttu soovitamegi GH ja KH testidega kindlaks teha millise veega on tegu, lisaks sisi PH test mida on nagunii kasulik omada sest see on üsna oluline parameeter ning seda saab testida vaid koha peal.
On väga tore et oled end asjaga kurssi viinud, eelnevast postitusest paistis vaid viiekuune kogemus - sestap küsisingi asja kohta, ära palun siis seepärast solvu. Me ju ei näe teiselepoole ekraani. Ilmselt on Su kogemus krevettide osas minu omast tublisti üle.
Aastaid tagasi olid Caridina japonica aka Amano krevetid. Viimased neli aastat on tõesti olnud üsna vähenõudlikud Neocaridina denticulata sinensis-ed, kui ma nende liigi ikka õigesti suutsin määrata. Poodides on info enamasti üsna ebatäpne ning ka häid sellealaseid materjale pole teabmis palju.
Kui soovid olla täpne siis tasuks seda olla lõpuni, maha tuleb arvestada mitte ainult põhjakruus vaid ka kogu sisustus (igasugu 3D taustad võivad olla vägagi suured), samuti see et vesi pole kunagi päris ülemise äärani.
On Sul sel teemal äkki viiteid?

Rein vastas paljudele enda küsimustele ise.
Vee koguse kohta kirjutasin et tegelikult akvasse kallatud vee hulk.
Amano Japonicat peetaksi isegi aia tiigis.
Filtri kohta jätsin tõesti lisamatta et ta tsirkuleerb vett ja on abivahend suurema kala hulga korral ja aitab veest hõljumit puhastada.
Helsingi kalakaupluse krev akva vee Ph6,2 Kh2-3 Gh2-3(Osmo vesi tõenäoliselt ja enamus krevettidest(aretatud) on aretatud sellises vees). Tartu mnt poe vett testisin ka ja teksti mõte oli juhtida tähelepanu suurele erinevusele parameetrites, millest tingituna elusolenditel võivad välja lüüa kõiksugu asjad ja samas täheldada et seal müügis olevate kalade elukeskond on sageli kaugel ideaalsest kui mitte suisa vale ja nad ise ei tea seda isegi või ei pööra tähelepanu.Karantiinis olevad uued asukad võiksid olla nähtaval ostjatele, sildiga, siis näeksid tulevased ostjad ka mis toimub. Samuti sealt jagatav informatsioon on sageli lausa vale. Viimase väite üle ei taha alustada diskussiooni näidetega.
Vanasti kasutati vihma vett akvasse lisamiseks(aurustund vee asemel ja muidu), samuti käidi toomas lauka vett et saada troopika elukatele sobivat elukeskonda. Kas nüüd ka see võimalik on(saastatus?) ei oska soovitada aga testind olen ja näitajate järgi võiks katsetada kui aega saan siis katsetan kindlasti(vihma vett pikema saju korral akvas).
Kalade ja krevettide nimedega on probleeme endal olnud nii Eestis kui Soomes poodides. Inimeste käest saadud ostetud liikide nimesid nad sageli ei tea ise.

Loodan et inimesed ei saa eelnevast valesti aru.

See ei olnud kemplemine!!

Vaid arutelu milles kindlasti kellegi jaoks tuli kasulikku informatsiooni.

_________________
103, 350, 100, 10, 35, 60, 180, 110, 110, 70, 63 Bumblebeed/Crystalid/ Red Cherryd/ caridina cf babaultid/ Neocaridina Heteropoda/ Caridina cf. "Tiger"/ Amanod/ jt./ Macrotocinclused/ kardinal kalad/ AnsistrusAlbinod/ jm.kala supp

Filtritest veel niipalju et puhastamise käigus leiab sealt alati hulga krevette. Ehk siis tulek nende sissevõtu avad varustada mingi peenfiltriga. Kasutan vatitükki mida peab iga nädal vahetama.
Aga eks seda vist teatakse nagunii...

Mina olen välisfiltri imemis toru otsa pannud peene svammi. Juweli sise filri sissepääsu pole piirand kuna kalad krevetid pääsevad sealt ka välja,sama on JBL i seeria filtritega. Ebasobivad maimu kreveti akvasse on EH 2000-2010 sisefiltrid(oma kogemus) kuna sinna pääseb sisse aga välja ei pääse.
See ongi sisefiltritega oluline et sealt jaksaks ja mahuks ka välja tulema ning et poegasid ei imetaks pumbast läbi.

_________________
103, 350, 100, 10, 35, 60, 180, 110, 110, 70, 63 Bumblebeed/Crystalid/ Red Cherryd/ caridina cf babaultid/ Neocaridina Heteropoda/ Caridina cf. "Tiger"/ Amanod/ jt./ Macrotocinclused/ kardinal kalad/ AnsistrusAlbinod/ jm.kala supp

Ikkagi - on Sul kusagil viidata usaldusväärsetele allikatele milles räägitakse sellest et krevetid ei talu tugevat valgust ning väetamist? Olen otsinud netist, väetiste mõju kohta on palju sarnaseid küsimusi ning nad on reeglina saanud vastuse et väetistest ei teki mingit probleemi, on rõhutatud ka seda et ka vask on mõõdukas koguses vajalik. Samuti pole ma trehvanud et keegi oleks tõsimeeli väitnud et taimeakva ja krevetid ei sobi kokku - pigem ikka vastupidi.
Valgusega on aga pisut segasemad lood. Selge on see et krevettidele ei sobi ei 24 tundi ööpäevas pimedus ega 24 tundi ööpäevas valgus, selle kohta on olemas ka labori eksperimendd. On tehtud ka katseid valgustuse vähendamise osas et emuleerida troopilistes piirkondades esinevat mitmepäevast päikesekiirguse vähenemist pilvistel perioodidel, tulemuseks oli hoopis krevettide kõrgem suremus. Akvaristide pilgud suundusid krevettidele teatavasti suures osas tänu Takashi Amanole, ning talle on omased just intensiivse valgusega taimeakvad. Krevetid võeti Takashi Amano poolt kasutusele just taimeakvades vetikate kontrolli all hoidmiseks. Ehk on jutud sellest et krevetid ei kannata valgust tulnud sellest et mitmed krevetid on öise eluviisiga? Või siis sellest et kui akvas on ka kalu siis krevetid valgel ajal eelistavad varjus püsida. Mul pisikeses krevetiakvas käis vaatamata intensiivsele valgusele pidevalt suuremat sorti rallitamine, ei seganud valgus kedagi - sigisid ka nagu pöörased. Kui aga kardinalid seltsi tulid siis pilt muutus, nüüd ollakse märksa ettevaatlikumad, ning populatsioon on märksa pisem.
Krevette on muidugi palju liike ja tõenäoliselt leiab ka erivajadustega krevette, kuid usun et nende puhul mida meie kalapoodidest leiab ei teki probleeme ei väetamisega ega valgusega. Caridina japonica meie laiuskraadil aiatiigis võib suvisel ajal isegi elus püsida, kuid paljunemisest ei maksa unistadagi.
Millega muide oma krevette toidad? On leitud et kõrge proteiinisisaldusega kalatoit on toonud kaasa krevettide kiire kasvu mis ületab loomulikku skeleti kasvu ning toob kaasa "nahaprobleemid" ja mitteravitavad haigused. Sestap on JBL loonud spetsiaalse krevetitoidu millel on madal loomse proteiini tase ning kõrge taimse proteiini tase, koos sobiva mineraalide sisaldusega aitab see kaasa skeleti kasvule. Kui palju selles jutus on tõtt ja kuipalju marketingimulli on küll raske öelda, tundub igatahes usutav.
Kui vihma- ja soovee lisamisest kirjutasid selles kontekstis et see oleks lahenduseks vee pehmendamisel siis see on pigem hädaaabinõu, kui on tahtmine vee karendust püsivalt all hoida siis ilmselt tuleb teha kulutus pöördosmoosfiltri ostuks.
Karantiiniakvade eksponeerimine on mitmel põhjusel ebamõistlik. Esiteks on eksponeerimisruum müügisaalis piiratud, teiseks kui karantiiniakva välja panna siis võib tekkida ostjaid kes tahavad iga hinna eest sealt midagi-kedagi osta - siis on variandid ostja tuju rikkumine kindla ei-ga või müük mis võib hiljem tuua kaasa suurema peavalu. Karantiiniakvas olevate kalade hulgas on suurem tõenäosus et keegi võib otsad anda (pikk väsitav transport seljataga ning vaja aklimatiseeruda) ning siis jälle alust juttudel et seal poes on mõnes akvas kaladega probleeme. Tartu mnt. poe kohta võin täie kindlusega öelda et nemad võtavad karantiini palju tõsisemalt kui enamus kalapoode siinmail.

http://www.theshrimpfarm.com/
Sellel lehel all vasakul nimede järgi loetelu mille alt suht usutavalt leiab midagi.
Üldiselt on kogu 5 kuu jooksul läbi loetud äärest äärde ja paljusid kohtasid ei suuda leida enam.
Allikate usaldusväärsuse kohta ei oska kommenteerida.
Kui krev andmetest loed näiteks ideal Ph 6,5, Kh 1-5, Gh<7 siis sellises keskonnas taimede kasvatusega ei tegele, taimed küll kasvavad ag mitte kõik ja mitte hästi.
Ma ei tahtnud väita et intensiivne valgus tapab ja ei sobi üldse krevettidele, vaid et hämaramas krevetid liiguvad meelsamini ja nende värvi gamma on erksam ja muutub vastavalt taustale millel nad istuvad(põhi,taimed, känd), sõltuvalt kreveti liigist.
Krev akva valguse ja kestvuse kohta on vähe infi. Kirjutasin oma tähelepanekutest oma erinevates akvades.
Kala akvades sõltub krevettide liikumine siiski kalade liigist. Kardinal kala toitub meelsasti kreveti poegadest, ta sööb ka oma marjast koorunud maimud.
Valguse intensiivsuse muutus looduses kutsub sageli esile paljunemise, samuti vee parameetrite järsk muutus(vihma periood). Küsimus on millistes vahemikes see muutus toimub ja kas see sobib kõigile. Ka laborites teostatud katsed ei anna kõigele lõplikke vastuseid.
Kirsid,Amanod,babultid,Malayad eelistavad taimset kuid söövad kõike jääkidetta. Crystalid JBL Prawn,Sera krev toit, Sera sega helves kuid seal siiski tuleb vahel toidujääke koristada. Bumblebeedele minimaalselt JBL Prawn kuna sinna kipub toit alles jääma, Sera krev toit selles akvas läheb hallitama. Looduses leiduvad liigid toituvad eri liiki vetikatest ja saavad ka akvas hakkama ilma lisadeta enamus, selle tõttu paljas väid "taimne proteiin"ei pane neid kõike taimset sööma,nad valivad. Iga üks saab siiski ise otsida meil saada oleva kalatoidu hulgast mida nad veel söövad. Ise katsetan Shirakura toite praegu 3 sortti ja ka need ei sobi kõigile minul olevatele liikidele-pirtsutavad. Ei oska praegu muud selle kohta mainida.
Kesta vahetamiseks vajalik Ca. Kesta vahetamine seotud ka paljunemisega? Tavaliselt pärast seda kõnnib keegi mõne aja pärast munadega ringi?
Amaano inf:
http://mikes-machine.mine.nu/breeding_yamato.htm

_________________
103, 350, 100, 10, 35, 60, 180, 110, 110, 70, 63 Bumblebeed/Crystalid/ Red Cherryd/ caridina cf babaultid/ Neocaridina Heteropoda/ Caridina cf. "Tiger"/ Amanod/ jt./ Macrotocinclused/ kardinal kalad/ AnsistrusAlbinod/ jm.kala supp