foorum.akvarist.ee

Marmorvähk (Procambarus sp. "marble crayfish", Mystery Crayfish, Marble Crayfish, Procambarus fallax)

Päritolu: Esimene ilming 1990ndatel Saksa lemmiklooma kaubanduses.
Maksimaalne keha pikkus: kuni 12 cm
Elutingimused: Võib pidada 3 suurt + väiksed 60x30cm akvaariumis. Suuremates akvaariumites võib pidada ka rohkemaid isendeid koos. GH ja pH tase võib laialt varieeruda kuni ei lange ekstreemusteni. Väga tolerantred igasugustele vee tingimustele ja kvaliteedile. Võib pidada ka plastmass ämbrites. Elutingimuste muutumine võib vahel värvust muuta.
Käitumine: nagu ka enamik vähke, on ka nemad omnivoorid ning võivad süüa su taimed. Siseliigilist agressiivsust enamasti ei ole, võivad enamus oma järglasi isegi üles kasvatada.
Kuidas eristada isaseid ja emaseid?: Isaseid ei ole!
Aretamine: nagu tavaliselt, aga ei ole paare, emased „kasvatavad“ ise marja!
Märkus: Võivad paljuneda üpris kiiresti, isaseid pole vaja, palju marja (kuni 1000)ühel vähil. Kannab marja kuni 42 päeva. Mida noorem vähk, seda vähem tuleb „beebi“vähke. Esineb „kannibalismi“. Nad on kõik ühte moodi, nagu klooniksid ennast: iga täpp samas kohas. Sobivad kõige paremini väiksemate kaladega.


Midagi siis marmorvähi kohta ka! Oma akvaariumis on nad elanud juba alates oktoobrist, kuid pidasin neid kuuba sinivähkide sarnaseks. Üllatusi ikka tuli kui lugesin nende kohta. Kui kellegil veel infot jagada, on kõik oodatud!

_________________
80L akva: 1 ancitrus, 2 neooni, 3 mollyt, hunnik gupisid +taimed

kas keegi õunatigude ja marmorvähi sobivuse kohta ei tea midagi? äkki närib tundlaid vms.
Vabandan kui imelik küsimus kuid ikkagi ei tahaks oma tigudest ilma jääda


Ja kui marmorvähk on alles poeg kas siis teised kalad (gupid ) talle midagi ei tee?

Sain ka hiljaaegu kahe marmorvähi omanikuks.
Väga vahvad tegelased ja müttavad 240l akvas ringi nii mis kole.
Oleks sis paar küsimust targematele.
1.Algul olid vähid ühtlaselt pruunikad kuid hetkel on nende sõrad muutunud sinakaks ja keha pealt ka.....kas on see normaalne?
2.Söök.
Ise olen neile andndud vihmausse,keda nad lausa õgivad.
Mida veel soovitate neile anda?
Miskit lihatükki ei tahaks küll akva põhja panna.

_________________
240l 1 Tiiger oskar 2 Red Parrotit,2 Hypostomus plecostomus albiinot.
25 l beebiakva.
http://nagi.ee/photos/kasss

Küsimus siis siia teema juurde. Kas keegi teab kui pikk nende eluiga olla võiks? Mul nimelt ka üks nooruke kodus:)

Mul elab ka üks 5 cm isend.Kui sain siis oli natsa väiksem ja mingeid probleeme ei olnud.Nüüd aga murdis ühe gupi maha ja rebis teisel saba küljest.Samuti harvendas taimi ühe ööga nii,et hommikuks veepind roheline.Tuli härra eraldi panna,pean nüüd plaani teise akva soetamiseks.

On täiesti normaalne, et sõrad ja keha on muutunud sinakaks, kui järgmine kord kestuvad võivad taas pruunikaks muutuda. Üks vähk oli mul pikalt sinakas, umbes 8 cm suuruselt muutus tagasi pruuniks. Söögiks on hea anda sõralistele ettenähtud rõngaid või graanuleid, lähevad kohe põhja ja süüakse ruttu ära, tabletti hoitakse vahel veel 6 h pärast söötmist sõrgade vahel, et jumala eest teised seda ei saaks. Minul on nad koos tigudega, neid nad süüa ei taha aga kõik taimed lähevad küll hästi. Samuti meeldib neile kurk, lootsin et igapäevane kurgi-porgandi söömine vähendab taimede närimist, kuid siiski mitte:) Anubias on suhteliselt tugeva lehega, kuid seegi läks väga ruttu söögiks. Vana vähk taimi ei puutunudki, kuid noored olid eriti maiad. Kaladega võib neid ka hoida, kui pole eriti uudishimulikud ega agarad kalad, kes lähevad nende toitu ära napsama. Ph tase peaks olema 7 ümber (6,5-7,5), karbomaatkaredus peaks jääma 5 ja 10 vahele ning veetemperatuur 10-30 C vahele. Mida kvaliteetsem ja soojem vesi, seda kiiremini kasvavad ja seda rohkem suuremad on marjakogumid. Ühele täiskasvanud vähile on soovituslik 50 l veemahust, kui ruumi vähe või varjekohti vähe, siis võivad üksteist parema koopa pärast tappa. Üksteisega nad väga sõbrad ei ole, mida suurema põhjapindalaga akva, seda parem, igasugused koopad (kookoskoored jms) on väga teretulnud, kui söögiaeg käes, siis müdistavad nii, et kogu akvadekoratsioon liigub, iga koopalaadne ese hakkab koos nendega liikuma:) Vanad kestad, millest välja ronitud on soovitav jätta sinna, kus nad on, vähid söövad selle ruttu ära ning saavad järgmise kesta tugevama kasvatada. Loodan, et sain natuke infot nende kohta juurde anda:)

Kas kellegil on veel mõnda toitumissoovitust vähile? Ja kuidas teada saada kui munema hakkab isend? mis muutub?

Meil nad söövad väga hea meelega põhjakoristajate tablette. Kurk on koguaeg akvas, seda meeldib ka neile kakkuda. Ja siis kanaliha tüki anname ka vahel.
Me saime munadele nii ligi, et enam ei tulnud oma peidukast välja, isegi toitu oma nina alt ei võta. Kui on kahtlus , siis öösel pimedaga passi peale, mis toimub.

_________________
Cichliidid,Cichlosoma Elliot,Molly,Õun- ja tornteod

Meil on 2 u 4cm isendit...Alguses kartsime, et äkki gupid neile liiga teevad...kuid nüüd on mure vastupidine...2 emast gupid nottisid täiesti maha...ja nii mõnelgi isasel gupil on sabasid hoolega lõikamas käidud...eks siis öösel. Täna tõstame vähid eraldi. Tean, et tuttavatel saavad marmorvähid väga hästi kaladega ühes akvas hakkama...aga meile on eriti metsikud vähid sattunud...ju me siis julgustasime neid liialt:)