foorum.akvarist.ee

Kuuba sinivähi (Procambarus cubensis) (ka sinivähk, kääbusjõevähk) päritolumaa on Kuuba. Tema värvus, mis sõltub pinnasest, vee koostisest, toitumisest jms., võib varieeruda taevasinisest kuni pruunini. Täiskasvanud vähi suurus on 8-12 cm. Keskmine eluiga 3 aastat. On kõigesööja, kes ei ütle ära taimedest, kaladest, limukatest.
Akvaarium: Nii nagu kaladegi puhul, on soovitav akvaarium asetada kohta, kus ei käida liiga palju, kus oleks tagatud asukatele rahu. Kahe täikasvanud isendi jaoks võiks akvaarium olla mahutavusega ca 100l. Kuna vähid võivad akvaariumist välja ronida, siis veetase peaks jääma servast 4-5 cm allapoole ja akvaarium tuleks katta kaanega.
Põhi ja dekoratsioonid: Peenike liiv, soovitavalt marmorjas või lubjakivi. Kännud, kivid, taimed, (lille)potid, keraamilised torud, sõnaga kõik, mis pakub kaitset ja varju.
Taimestik: Taimedest sobivad tugevamakasvulised, nt. Cryptocoryne usteriana , Anubias nana, Microsorium pteropus.
Valgustus: Suvel 10-12 tundi, talvel 8-10 tundi.
Vesi: Vee karedus dH 10-20º, happesus pH 7-8, temperatuur 20-26º C. Vett tuleks pidevalt filtreerida ja õhustada, kuna vähid on nõudlikud vee hapniku ja kvaliteedi suhtes. Kõrge nitraadi sisaldusega vesi muutub vähkidele eluohtlikuks (>100mg/l). Tihe veevahetus soodustab paljunemist ja kesta vahetamist (kestumisel vähk kasvabki). Vett vahetada kord nädalas, 25% akvaariumi mahust.
TOITMINE
Võib anda: Kuiva kalatoitu (helvestena ja tablettidena), kuivatatud sääsevastseid, värsket köögivilja, rasvata tailiha tükikesi (kana, kala), vesikirpe, sääsetõuke (matõllid).
Sagedus: Täiskasvanud ja noored – toit peaks saada olema ööpäevaringselt.
Sotsialiseerumine ehk sobivus teiste akvaariumi elanikega: Soovitavalt mitte pidada koos põhjakaladega, kuna võivad neile viga teha. Liikuvamaid kalu, nagu barbused, nad ei suuda püüda, aga vigastada uimesid isegi suurel skalaaril pole probleem. Ohtu satuvad ka väikesed kalad, kes öösel magavad ja põhja laskuvad.
PALJUNEMINE
Akvaarium järglaste saamiseks: Kuuba sinivähk võib paljuneda kogu aasta vältel. Minimaalne akvaariumi suurus paarile on 20l. Ilma põhjakrundita, vee temperatuur 25°C, mõned teokabid, juurikad, pidev aereerimine. Iga 4 päeva tagant vahetada 25% veest. Vähkide sugu on võimalik eristada juba kui nende pikkus on 2 cm. Isastel vähkidel asuvad sugujalad looma kõhupoolel, laka ja seljakilbi liitumiskohal. Emastel sugujalgu pole. Üldiselt emaste ja isaste suhe 1:1. Viljastatud marjaga emane asetatakse eraldi akvaariumisse.
Inkubatsiooniperiood: Sõltub vee temperatuurist. Temperatuuril 25-27 °C on see kolm nädalat. Viljastatud mari on inkubatsiooni algul must, roheka varjundiga, arenedes-kasvades muutub mari heledaks, jäävad mustad täpikesed (vähi silmakesed). Viljastamata mari aga muutub ajapikku roosakaks ja kukub ära. Emasel 30-200 muna läbimõõduga 2 mm.
Järelkasv ja selle toitmine: Munast koorunud vähikeste pikkus on ca 2-3 mm. Vähikestega akvaariumis vahetatakse vett iga päev 20-30%, vesi ei tohiks sisaldada kloori. Toit on sama mis täiskasvanuilgi, kuid peenem. Emast eemaldatud vähikesed pannakse eraldi akvaariumi, so. 7-8-ndal päeval (selleks hetkeks on toimunud ka esimene kestumine), mil vähk ei kanna poegi enam endaga kaasas. 50-le vähikesele arvestatakse akvaarium mahutavusega 60l. Noored vähid kasvavad kiiresti, 3 nädalased on pikkusega 1-1,5 cm. Kestuvad kord nädalas, pooleaastased vähid aga kord kuus.
Hädad, haigused ja parasiidid: Akvaariumis muutub kõrge nitraaditase vähkidele hukatuslikuks. Samuti saab vähkidele saatuslikuks levinuim haigus vähikatk, mille põhjustajaks on vetikseen Aphanomyces astaci. Tänase päevani pole sellele haigusele ravi leitud. Märkida tuleks ka valgesaba- ehk portselantõbi, mida põhjustab üherakuline amööbjas eosloom (Thelohania contejani). Haiguse iseloomulikuks tunnuseks on valge lakaalune. Haigus halvab jäsemeid ja lihased. Haigestumine lõpeb surmaga. Nakatutakse kokkupuutes haigete loomadega. Mainida võiks veel vähi lapihaigust (põletushaigust), mille sümptomiteks on põletushaavu meenutavad pruunid või mustad täpid kestal. Haiguse põhjustajaks on parasiitseened. Parasiitidest elavad vähil veel pisikesed, 1-2 mm pikkused helevalkjas kollased nn. vähikaanid (Branchiobdella sp), kes kinnituvad vähi koorikule või lõpustele. Parasiitidest lahtisaamiseks tehakse soolavanne (1,5% soola).

(ajakirjas "Lemmik" ilmunud artikkel)