Mina arvan omast kogemusest et kui akva on eelnevatel perioodidel hästi hooldatud (regulaarsed veevahetused, elustaimestik jms), kalad terved siis seiskunud filtriga akvas peavad kalad kindlasti vastu 24h kui mitte rohkemgi. Määrab muidugi ka see et kui suur on akva ja millised kalaliigid on seal sees. Nõudlike kalaliikidega oleks asi tunduvalt nutusem. Näiteks mul oli reaalne olukord kus ma pidin aasta möödudes puhastama uuesti meie 180L akvat. Alguses võtsin ära 75% veest, siis selgus et see ei aita sugugi. Mul polnud teist suuremat akvat kusagilt võtta, seega püüdsin akvast välja kõik kalad ja selgrootud ning panin akvast võetud veega eraldi anumatesse. Polnud hea mõte kuid mida teha kui paremat võimalust polnud. Puhastasin ära välisfiltri ja akva, mis võttis planeerimatult kaua aega, 12h (arvestasin 2-3h). Seega kalad ja selgrootud olid terve see aeg anumates. Tulemuseks oli see et puhastusprotsessi käigus kahjuks hukkus 2tk tetrat ja nädal hiljem akvas üks corydoras. Otodele ja corydorastele meie akva tingimused üldpildis ei meeldi. Kõige vanem corydoras elas meie akvas 1.5-aastat. Kõik teised: rasborad, tetrad, vikerkalad, krevetid ja killerteod jäid ellu.
Minu meelest välis- või sisefiltri seiskumise puhul on kõige ettearvamatum ning ebameeldivam see olukord kui kodus pole mitte kedagi. Täielik horror!
Näiteks eelmisel suvel käisin ma tühjas kodus kalu toitmas 1x nädalas, seega sõid kalad 4x kuus. Kõik oli korras, mitte midagi ei juhtunud.
Kuid mis oleks saanud siis kui välisfilter oleks seiskunud ja mina oleksin selle nädal hiljem koju tulles avastanud?
Pane või selleks puhuks akva juurde üles kaughaldusega ip-kaamera et korra päevas monitoorida välisfiltrist tekitatud tugevat veepinna liikumist. Omal ajal sai ip-kaameraga edukalt monitooritud liivahiirte veepudelit.