Käisime sellel reedel lastega Eesti Loodusmuuseumis, trilobiidide näitusel. Mina polnud loodusmuuseumis teab mis ajast käinud, isegi mälu enam ei mäleta. Vaatasime ja uurisime seal topiseid, mulaaže ja kompositsioone. Minule muidugi pakkusid huvi kalade akvaariumid ja Eesti kalade mulaažilised kompositsioonid (asjalikud). Akvasid oli seal kokku 7tk, 3tk neist suuremad. Üks akva oli ka merevee oma. Tegelikult mind üllatas see et seal üldse oli akvasid. Seega topiste ja mulaažide nägemisega ma arvestasin kuid mitte eluskaladega. Mis sest et enamus nendest akvakaladest olid mulle väliselt ja nimepidi tuttavad.
Vaatasime siis seal mõtlikult neid kompositsioonilisi vaatamisväärsusi ja korraga mulle kui linnainimesele koitis et Eesti loomad, linnud, kalad ja putukad on nii liigirohked. Üks asi on seda tõdeda kodus teleka ees, hoopis teine asi on muuseumi kompositsioonide ees. Paljude loomade, lindude, kalade ja putukate nimesid ma ei teadnudki. Ma ei teadnud et nad üldse on olemas. Eriti avaldasid mulle muljet Eesti kalad. Ma poleks arvanudki et Eesti vetes on arvuliselt nii palju kalaliike. Sellel hetkel tekkis mõtegi et kui oleks rohkem ruumi ja teine suur akva siis peaks seal Eesti kalu. Milliseid täpselt, seda veel ei teaks.
Tegin jooksvalt mõned fotod loodusmuuseumi akvadest.
Muuseumis trepist üles minnes jääb otse suurem akva. Erilisi silte seal küljes polnud, kuid mulle näis ja tundus et see ongi just see Eesti kalade akva. Akva oli tühjavõitu, kuid seal ujusid põhiliselt põhjas ringi mingid punnsilmsed "naljakad kalad".
Kas need kalad on Mudillased (Gobiidae)? Oskab keegi täpselt kommenteerida? Eestis peaks neid olema kusagil 5 liiki. Ehk on keegi akvaristidest neid kalu isegi pidanud.
Pilt 1 -
punnsilmsed "naljakad kalad"Mind üllatas ja kummastas see et muuseumi ühes ja samas akvas ujusid sõbralikult ringi rasborad ja värvikirevad guppyd (ilusad!). Kusjuures kõikidel guppydel olid sabad terved. Näiteks minu akvas ajavad needsamad ülbikutest rasborad taga kõiki kalu, ka endast suuremaid. Rasborad käituvad nagu nahaalsed väikesed pätid.
Kas keegi akvaristidest peab koos rasboraid ja guppysid? Pilt 2 -
rasborad ja värvikirevad guppydKuldkalade akva muuseumis. Mulle tundus et akva oli kuldkalade jaoks väikesevõitu. Silmaga vaadates oli akva kuubiku kujuline, umbes mõõtudega 50x50cm.
Kuidas teile tundub see kuldkalade akva suurus? Pilt 3 -
kuldkalade koduAkvade kohta võiks ütelda veel seda et akvad ise olid puhtad ja hoolitsetud. Puhtamad kui nii mõneski akvapoes. Kuid kalade siltide ja infoga oli pisut kitsavõitu, ehk siis nii mõneski akvas oli sees küll kala kuid tema nime polnud mitte kusagil. Muuseumi topised, mulaažid ja kompositsioonid olid minu meelest head kuid siingi olid mõned küsitavused. Esiteks kõik tekstid olid eesti keelsed, vene- ja inglise keelset infot polnud olemas. Mida teevad muuseumis need kes eesti keelt ei valda (turistid jt)? Teiseks nii mõnedki eesti keelsed sildid olid juba sutsu räämas ja seakõrvadega. Eks lapsukesed on neid silte palju mudinud ja näppinud. Tekstidele tuleks peale panna mingid näpurasva ja näpumusta kaitsekiled.
Loodusmuuseumis juhtus veel üks naljakas asi. Nimelt ühe Eesti fauna klaasitaguse kompositsiooni tehislumel (vatt) siples sussid püsti 2cm süsimust mardikas. Mina ja lapsed vaatasime seda siplevat mardikat tükk aega ja minu aju püüdis meeleheitlikult leida vastust toimuvale. Ma püüdsin aru saada kas see siplev mardikas on muuseumi kompositsiooni üks osa (nt. patareitoitega tehismardikas?) või on see jube kahjur kes on juba pikka aega segamatult maiustanud Eesti fauna topistega.
Lahkudes küsisin ma kahelt muuseumitöötajalt et kas see ülakorruse patareitoitel "siplev mardikas" on kompositsiooni ühisosa või on see ikkagi midagi muud. Mulle vastati viisakalt et sellist tehnoloogiat neil pole ja et "siplev mardikas" ei kuulu muuseumi kompositsiooni. Seejärel lubasid nad seda "siplevat mardikat" koheselt uurima minna.
Kui teil on võimalust ja lapsed või lapselapsed on eas kus loodus pakub huvi siis võiksite külastada Eesti Loodusmuuseumi.