Minu arvamuseks on et asjal võib tõepõhi all olla. Omal nahal tajutava vastuse sellele küsimusele ja väitele saame näiteks siis kui jõuame 70-80 eluaasta künnisele. Enamus meist on selleks ajaks pea et pool oma elust vahtinud igasuguseid ekraane, monitore ja muud visuaalset kribukrabu. Meie lapsed (paljud on "raisakulli rühiga") teevad seda "tehisvalguse vaatlust" (telekas, arvuti, nutitelefon jms) pea et kogu oma teadliku elu kuid meie kahjuks nende silmade lõpliku olukorda enam ajas hinnata ei jõua. Kooli minnes paljudel prillid juba ees ja nutitelefonid tagataskus.
Vabandan kui pisut teemast mööda kaldun kuid meil oli ligikaudu 10-aastat tagasi üks juhtum kus programmeerijal õnnestus ülikiirel tööajal kuidagi oma monitori resolutsioon ja sagedus paigast ära keerata (arvutit ta valdas). Tulemuseks oli see et tal tekkisid meeletud peavalud, haiglasse minek ja 2 kuud töölt eemale jäämine. Nimelt diagnoositi tal ajus nägemiskeskuse põletik. Tema silmad ja silma ümbrused nägid ikka väga kohutavad välja. Hiljem tööle naastes sättis ta oma monitori resolutsiooni ja sageduse paika. Kummaline on see et isegi nüüdsel ajal võib kohata tavakasutajate monitore mille teravus ja resolutsioon on ikka väga nutuses olukorras. Ei sooviks kohe ette kujutadagi mis toimub sellise monitori taga arvutikasutaja silmades.
Näiteks on teadmata veel selline asjaolu et kas spetsiaalsed "arvutikasutaja prillid" (mina neid kannan) kaitsevad silmi rohkem kui prillideta silmi. Samas inimesed on oma visuaalse meeletaju poolest väga erinevad. Mõni saab korraliku arvutikuvari taga istudes koheselt punased silmad, teine istub seal selge pilguga 12h ja mitte midagi erilist ei juhtu.
Jään ikkagi arvamuse juurde et 21. sajandi inimene pole kohanenud tehisvalguse, istuva töö, autosõidu ja liikumisvaegusega. Meditsiin küll pikendab meie üldist eluiga kuid meeletajusid, luustikku ja lihaseid füsioloogiliselt paremaks ei muuda. Mis ei tähenda muidugi seda et näiteks 500-aasta pärast pole ei LED jms tehniline innovaatika tervise seisukohast mitte mingi eriline küsimus ega mure. Tulevikus oleme kõik nagu Aldous Huxley "Hea uus ilm", igavese noorusega nimetud kangelased.