foorum.akvarist.ee

http://www.spacedaily.com/reports/LED_l ... y_999.html
http://www.pureenergyblog.com/2013/05/1 ... chers-say/
Kui tõsiselt seda peaks võtma? Mina igatahes hetkel ei tea.

_________________
http://akvarist.eu

Eksperiment hiirtega
http://www.lifesciencesite.com/lsj/life ... 77_482.pdf

Ah seepärast siis tundubki LEDi valgus nii vastik...
Spektreid vaadates on näha, et kiirgus on tõesti hoopis teine kui Päikesel või ka hõõglambil.
Plantedtanki võrdlus näitab, et vähemasti Cree soojad valged LEDid on sinisest toonist lahti saanud...
Muide, tehniliselt pidid pea pooled LED-lampidest saama müügikeelu kuna põhjustavad raadiohäireid:

Ega keegi pole selle teema kohta midagi uut sattunud lugema?
Olen selle üle palju juurelnud ja ka teiste kodanikega mõtteid vahetanud, aga ega suurt selgust pole saabunud. On väidetud, et see tuleb sellest, et inimese silm pole harjunud otse valgusallikast tuleva valgusega, vaid peegelduva valgusega. Samas mis on seal vahet, kas peegelduv valgus või otse kiirgav? Et kas LED valguse peegli abil suunamine teeb selle ohutuks? Kuidagi raske uskuda.
Loogilisem tundub see väide, et probleemi tekitab LED valgustuse puhul see, et tegu on väga kontsentreeritud punktvalgustusega - ehk siis kiirgav pind on väga väike. Et kui võrrelda luminofoortoru ja LED valgustit, siis sama valgushulk tuleb luminofoortoru korral väga palju suuremalt pinnalt. Otse LED valgustisse vaatamine võib niisiis olla midagi sarnast päikesesse vaatamisega. Kui see väide paika peab, siis on lahendus selge - valgus tuleb paremini hajutada. Osalt üritatakse seda juba praegugi, võimsamate LED-ide ette monteeritakse läätsesid jms., kuid valguse kontsentreeritus ühte punkti on ikkagi väga suur. Hetkel leiab ebayst päris odavalt LED taskulambi, mis purskab välja 2000 lm - kui selline valgusvoog näkku saada, siis on ilmselt tükiks ajaks pilt taskus.

Minu arvamuseks on et asjal võib tõepõhi all olla. Omal nahal tajutava vastuse sellele küsimusele ja väitele saame näiteks siis kui jõuame 70-80 eluaasta künnisele. Enamus meist on selleks ajaks pea et pool oma elust vahtinud igasuguseid ekraane, monitore ja muud visuaalset kribukrabu. Meie lapsed (paljud on "raisakulli rühiga") teevad seda "tehisvalguse vaatlust" (telekas, arvuti, nutitelefon jms) pea et kogu oma teadliku elu kuid meie kahjuks nende silmade lõpliku olukorda enam ajas hinnata ei jõua. Kooli minnes paljudel prillid juba ees ja nutitelefonid tagataskus.

Vabandan kui pisut teemast mööda kaldun kuid meil oli ligikaudu 10-aastat tagasi üks juhtum kus programmeerijal õnnestus ülikiirel tööajal kuidagi oma monitori resolutsioon ja sagedus paigast ära keerata (arvutit ta valdas). Tulemuseks oli see et tal tekkisid meeletud peavalud, haiglasse minek ja 2 kuud töölt eemale jäämine. Nimelt diagnoositi tal ajus nägemiskeskuse põletik. Tema silmad ja silma ümbrused nägid ikka väga kohutavad välja. Hiljem tööle naastes sättis ta oma monitori resolutsiooni ja sageduse paika. Kummaline on see et isegi nüüdsel ajal võib kohata tavakasutajate monitore mille teravus ja resolutsioon on ikka väga nutuses olukorras. Ei sooviks kohe ette kujutadagi mis toimub sellise monitori taga arvutikasutaja silmades.

Näiteks on teadmata veel selline asjaolu et kas spetsiaalsed "arvutikasutaja prillid" (mina neid kannan) kaitsevad silmi rohkem kui prillideta silmi. Samas inimesed on oma visuaalse meeletaju poolest väga erinevad. Mõni saab korraliku arvutikuvari taga istudes koheselt punased silmad, teine istub seal selge pilguga 12h ja mitte midagi erilist ei juhtu.

Jään ikkagi arvamuse juurde et 21. sajandi inimene pole kohanenud tehisvalguse, istuva töö, autosõidu ja liikumisvaegusega. Meditsiin küll pikendab meie üldist eluiga kuid meeletajusid, luustikku ja lihaseid füsioloogiliselt paremaks ei muuda. Mis ei tähenda muidugi seda et näiteks 500-aasta pärast pole ei LED jms tehniline innovaatika tervise seisukohast mitte mingi eriline küsimus ega mure. Tulevikus oleme kõik nagu Aldous Huxley "Hea uus ilm", igavese noorusega nimetud kangelased.

Palju oleneb ka LEDi kiirguse tipunurgast ehk kui kitsa kiire ta annab. Mitmed odavad on vägagi suunatud, isegi 5 kraadi. Loomulikult saab nii suure koondamisega suure valgustugevuse näidu. Samas astu paar kraadi kõrvale ja on pime....
Ilmselt peab tõesti võimsaid ja 120 kraadise nurgaga LEDe hajutama. ISe küll ei vaata neisse (ja akva kontroller võtab heleduse automaatselt alla kui kaane tõstad) aga kaladel on ju samuti silmad !

Veidi OT: vaadates kunagi kooliajal teleka pilti hoopis peegeldusena kapiklaasilt oli ...pilt palju parem. Mis täpselt mõjus, jäigi arusaamatuks. Heleduse süüks ainuüksi ei saa ajada.

PS. Misasjad on "arvutikasutaja prillid" ?

Arvutikasutaja prillid ehk peegeldusvastase multikattega plastikklaasid. Antud plastikklaase saab kombineerida koos fotokroomiga. Ehk siis arvuti prilliklaasid mis on ka päikeseprilid. Mul siis ongi kogu kupatus kokku.