Küllap olete kõik märganud, et meie akvaristikamaastikul on toimunud mitmeid olulisi muudatusi. Kalatoit on juba ammu jõudnud akvaristikakauplustest supermarketite riiulitele, see pole mingi uudis. Nüüd on aga suurtes supermarketites end sisse seadnud uhked lemmikloomapoed, kus müüakse kõikvõimalikku kaupa, sealhulgas pisut ka akvaristikaalast. Meid kõiki ja eriti kaugemate nurkade rahvast rõõmustab internetikauplus akva.ee, kes pakub kaupu heade hindade ning lühikeste tarneaegadega, valikus on ka asju mida kohapeal varem polnud saada. Valikuvõimalusi on tublisti juurde tulnud, kaupu saab kergemini kätte, hinnad on langenud - kõik on ju hästi ja läheb aina paremaks?
Kahjuks on neil arengutel ka vähem meeldivaid külgi. Kui osta kalu, siis parim valik oleks kalad, keda on paljundatud kohapeal - nad on kohanenud siinsete oludega, nii et pole muresid aklimatiseerimisega, kalad on terved ja vastupidavad. Paraku on akvaariumikalade kasvatamine lõunamaades palju odavam, nii et akvaristikakauplused on juba mõnd aega tagasi läinud üle sealt kalade tellimisele. Lihtsalt Eestis ei tasu kalade paljundamine ära, kulud on liiga suured. Mis siin ikka parata, globaliseerumine, eks ole.
Tuleme aga tagasi nende supermarketites olevate lemmikloomapoodide juurde. Olete tutvunud sealse valikuga? Vähemalt mina pole seal trehvanud nägema midagi põnevat, ainult kõige levinumad ja lihtsamini paljundatavad kalaliigid. Olete suhelnud sealsete müüjatega? Nad teavad enamasti vaid kõige elementaarsemaid asju (vabandust, kui mõnda sellisesse kauplusse on sattunud tööle mõni staažikam akvarist - aga see on siiski erand). Seda ei saa neile aga pahaks panna, vaadates kui palju kõikvõimalikku kaupa neil on müügis, oleks palju tahta et nad kõigest kõike teaks. Nende ülesanne on teada kus mis asub ning raha sisse kasseerida. Sarnane asi on juba mõnda aega tagasi läbi tehtud ehituskauplustes - pisikeste nurgapealsete rauakaupluste asemel soetame oma rauakaubad suurtest ehituskaupade kauplustest. Kui pisikese poe Raua-Robert oli alati jõu ja nõuga abiks ning leidis igale probleemile lahenduse, siis suures ehituskaupade kaupluses kulub tihti mitukümmend minutit pelgalt selleks et saada jutule kellegagi kes midagi kaubast teaks - saamaks teada, et ta tegelikult teab üsna vähe. Aga ta ei peagi teadma, me ise oleme odavamat kaupa suurest kauplusest ostes rahakotiga hääletanud et see oleks nii - professionaalne teenindus on kallis, me ostame aga sealt kus on odav.
Mulle paistab et sama muutus mis toimus rauakauplustega on nüüdseks kordumas akvaristika kauplustega. Pisikesed vana kooli kalapoed, kus kliente koheldakse kui parimaid sõpru ning igale murele leitakse lahendus, on kadumas. See on meie endi tehtud valik. Võime akvaristikakaubad jaotada kolme kategooriasse:
- probleemivabad kaubad nagu kalatoit jms.
- väheprobleemsed kaubad nagu akvaariumi tehnika jms.
- probleemsed kaubad, nagu näiteks taimed, kalad
Kõige kasumlikumad on loomulikult probleemivabad kaubad, pole siis ime et ka supermarketid on need oma riiulitele toonud. Tehnika puhul peab pisut siiski teadma, sestap supermarketite riiulis neid pole. Taimedega on probleeme, sest selleks et neid hoida müügikõlbulikuna on vaja pisut teadmisi ning kaasnevad ka püsikulud valgustusele ja vee soojendamisele kuluva elektri näol, lisaks siis ka väetised jms. kui taimi vaja pikemalt müügis hoida - pole ime et nendest uutest kauplustest naljalt akvaariumitaimi ei leia. Kaladega on aga kõige rohkem muret, vajavad toitmist ja igasugu haigused on riskiks ning võivad lühikese ajaga suurt kahju tekitada. Miks siis üldse kaladega jahmerdatakse? Kalad on müügimagnetiks mis tõmbab inimesi ligi, müües kalu oleks justnagu kogu akvaristikakaup olemas nii et inimesed ei lähe mujale. Võib muidugi kasutada ka sellist lähenemist et võtta sisse vaid lihtsalt paljundatavaid kalu ning mitte vaevata end liigselt karantiini jms. tülikaga. Rahvast käib palju, kalad ostetakse ruttu ära nii et pikk karantiinis hoidmine oleks selge kahju ärile. Kui korralikku karantiini mitte kasutada siis mõned müüdud kaladest ikka selvivad, lisaks saab müüa neile kellel vähem õnne, hiljem ravimeid ja ka uusi kalu. Kas see võib tõesti nii olla ja kui, siis kus, jääb igaühe koduseks ülesandeks - võimalik, et näen tonte, kuid minu kõrvu on jõudnud kuuldused, mida paraku kontrollida on päris keeruline (aga mul on mõtteid, kuidas seda korraldada - kui vaid aega leian!). Kuni veel võimalik, toon enda kalad Tartu mnt. poest, sest tean et nemad peavad kuu aega kalu karantiinis, nii et julgeksin sealt toodud kalad ka otse oma akvaariumi lasta. Aga kaldusin kõrvale - ostes kõik muud kaubad mujalt ning külastades “päris” akvaristikakauplusi ainult siis, kui meil on tõsisemad mured või tahtmine probleemivabu kalu soetada, me tegelikult “hääletame” nende poodide sulgemise poolt. Mõni võib öelda et kah mul asi, müügu siis oma kaupa ka odavamalt ning koligu ka supermarketisse. See pole aga nii lihtne, need vana kooli spetsialiseerunud akvaristikakauplused on suuremas osas pisikesed perefirmad, asutamiseks on kasutatud oma pere ja sõprade säästusid ning taga pole mingit paksu rahakotiga suurfirmat. Pisikese tegija müügimaht on väike ja kaupa saadakse kätte kallilt, suur kett saab tänu suurele müügimahule kaupa odavamalt.
Võib muidugi öelda et tegelen mõttetu tuuleveskitega võitlemisega, globaliseerumine on paratamatus ning toimuv on selle üks tahk. Võimalik, aga palju sõltub ka meist. Kui käin poes, siis ostan Eestis kasvatatud tomateid ja kurke ka siis kui nad maksavad tunduvalt rohkem kui lõuna pool kasvatatud - nii tean, et osa minu makstud rahast toob või Mari ja Jüri leivale, mitte ei täida Pedro või Stanislawi taskuid. Pedro ja Stanislaw naudivad paremaid kasvutingimusi ning lisaks saavad märksa suuremaid eurotoetusi kui meie põllumehed. Peale selle olen seda usku et iga maa peaks suutma oma elanikke häda korral ära toita, see on tähtis ka riigi kaitsevõime seisukohalt. Eestimaise kauba eelistamisel jääb raha siia ning läheb riigisiseselt ringlusse, mis turgutab suuremas plaanis ka siseturgu. Skeptikud võivad väita et loll jutt, kui palju neist eestimaistest ettevõtetest tegelikult on enam eestimaised, kasum liigub nagunii Eestist välja. Selles on tõtt, kuid siin asuvate ettevõtete tooteid ostes saavad vähemalt meie naabrid tööd, ning kui hoolega otsida siis leiab ka firmasid kelle peakontor pole mere taga. Uudiseid lugedes paistab, et meie pensionipõlve rahadest läheb tubli osa selleks et kindlustada head äraolemist neile kes laristasid ajal mil meie püksirihma pingutasime. Ajal mil meil käib diskussioon õpetajate naeruväärselt madalate palkade tõstmise üle, on riigis mille päästmiseks meiegi rahasid kasutatakse teemaks õpilastele tahvelarvutite soetamine. Meil pole just palju võimalusi millegi muutmiseks, eestimaise kauba eelistamine on ehk parim mida teha saame. Võib ehk olla tobe, aga juba mõnda aega kaalun oma oste just sellest lähtudes.
Aga kaldusin taas kõrvale. Tahtsin teid üles kutsuda, kallid kaimud, tuletama meelde neid staažikaid akvaristika kauplusi, kes on meie kõrval aastakümneid toimetanud ja meid meie hobis toetanud. Need on enamasti pisikesed poekesed, kes ei tegele muu kui vaid akvaristikaga, tihti kusagil kõrvalises kohas et hoida kokku üürikulusid - Laguun Endla tänaval, Mulla tänava pood, Tartu mnt. pood jne. jne. - te ise ju teate neid. Külastage neid, küsige kuidas läheb, tehke neile rõõmu ostes sealt midagi. Võib juhtuda, et poole aasta - aasta pärast pole selleks enam võimalust, sest neid poekesi enam pole.
Otsi
Postitatud: Pühapäev Okt 30, 2011 12:33 
Aga shokolaadivärvi suurtesse orandadesse oleks võinud küll aastake tagasi nii ära armuda kui veel andis. Kurb, et ruumi ei olnud 
