foorum.akvarist.ee

Pühajumal

Eile püüdsid kohalikud kalastajad Pärnu jõest kilpkonna. Riiklik looduskaitsekeskus arvab, et inimesed peaksid endale võetud lemmikloomadesse vastutustundlikumalt suhtuma ja nendega hoolikamalt ringi käima.

Kilpkonn püüti õhtul kella 18.30 paiku Jõesuu küla külje alt Pärnu jõest Levi paisu lähedalt. Millisel moel loomake Pärnu jõkke sattus, on hetkel veel teadmata, kuid ilmselt pani ta plehku mõne hooletu omaniku juurest või sokutas tüdinenud lemmikloomaomanik kilpkonna ise jõkke, teatas looduskaitsekeskus.

Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitsjad uurisid kilpkonna lähemalt ja tuvastasid, et tegemist pole sookilpkonnaga, kes kadus Eesti aladelt kaua aega tagasi, vaid punakõrv-ilukilpkonnaga (Trachemys scripta).

Kilpkonn veetis öö Soomaa hostelis ning viiakse täna Soomaa külastuskeskusesse Tõramaal.

Punakõrv-ilukilpkonn on pärit Kesk-Ameerikast ning oma atraktiivse välimuse tõttu on ta levinud lemmikloom kõikjal Euroopas. Kõnealust looma on introdutseeritud ja tahtmatult loodusesse pääsenud nii Inglismaal kui ka Saksamaal, kus liik leebete talvede tõttu on hästi kohanenud ning vabas looduses ellu jääb. Põhjapoolsetel aladel ja ka Eestis ei ole aga karta, et loom vabas looduses sigima hakkaks.

Liik on lihatoiduline- meie tingimustes toitub ta peamiselt kahepaiksetest, tigudest ja ka kaladest.

Pärnu jõest või sellega alalt on punakõrv-ilukilpkonna leitud ka paaril varasemal korral.

Varsti elavadki veel talve kah üle ning hakkavad sigima nagu koprad kunagi

khm. ei imesta üldse. aastas kuulen ma keskmiselt 6-7 ülekasvanud kilpkonnaomaniku ähvardusi, et kui loomapood looma tagasi ei võta, siis lastakse loom loodusesse lahti. kui paljud seda on teinud, pole senini teada aga eks neid juhtumeid ikka esineb ka, selles ma ei kahtle. seetõttu pean vajalikuks, et selliseid potentsiaalselt enimhüljatavaid lemmikloomi hakataks kiibistama või muul moel märgistama samamoodi, nagu koeri. oleks vähemalt lootust omanikule kopsakas trahv väänata.

Poodides peaks olema vähemalt üks näidis täiskasvanud kilpkonn vaatamiseks, et inimesed teaksid kui suureks nad siiski kasvavad. Enamusel lööb vist pildi eest kui nende nunnuke on tikutopsi suurusest taldriku suuruseks saanud.

_________________
180 l 2 SAEd, , 2 corydoras aeneus, 2 guraamit, parv gupisid, 2 antsu, 4 otot , 2 pelvicachromis taeniatust, 2 botia lohachata/almorhae

Loomake on omaniku juures tagasi: http://www.postimees.ee/170408/esileht/kurioosum/324589.php.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

Mul juhtus umbes viisteist aastat tagasi samalaadne lugu väikese 6-aastase peopesasuuruse stepikilpkonna Toddyga. Korteris kõndis ta meil vabalt ringi ja tihtipeale võtsime ta ka aiamaale kaasa, kus talle oli väike aed tehtud. Ükskord sügisepoole oli ta ennast aga aia alt läbi kaevanud ja plehku pannud. Otsisime mitu päeva ja nädalat kogu perega, aga läinud ta oligi. Aiamaa on meil kohe jõe kaldal ja seetõttu kartsime, et ta võis jõkke kukkuda. Talve saabudes olime kindlad, et kui ta ka jõkke ei kukkunud, võtab külm ta ära.
Järgmisel kevadel, maikuus, aga helistas üks tuttav mulle tööle ja palus minul, kui loomahuvilisel, kohe aiamaale tulla, sest tema sõnnikuhunnikust paistab miski elusolendi pea ja pool keha. Olevat nagu uss või miski muu loom, kes on vist konservikarpi kinni jäänud. Kohale tormanud, saime muidugi aru, et hoopis kilpkonn ja meie Toddy. Kilp oli tal kuivanud sõnnikuga koos ja kui käe ligi panin, tõmbas ta pea vihase sisinaga kilbi alla. Sõnnikuhunnik hoidis ilmselt talvel piisavalt sooja, kuigi see talv oli tavaline Eestimaa talv oma 10-20 miinuskraadiga. Ajapikku muutus meie metsistunud loom jälle taltsaks ja elas meiega veel aastaid, kuni üks hulkuv koer otse meie maja ees ta elupäevad lõpetas.

_________________
240l elustaimed; tavalised eluspoegijad, corydorased, otod, pärlguraamid, neoontetrad, f-SAE, ancistrused, tornteod ja teosööjad.

No stepikilpkonnad on ennegi kodust kaugele eksinud. Aga veekilpkonni ei lasta ju väljaspoole akvaariumeid jalutama. Või lastakse? Ise ei tohiks ta ju ometi saada jalga lasta. Ja seda anektooti, et korra tegin puuriukse lahti ja kilpkonnad panid viuh ja viuh minema, ma päriselus ka hästi ikka ette ei kujuta.

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Olen olude sunnil pidanud punakõrvu 1 aasta ja suuri isendeid. Esiteks viisime nad akvaariumiga suveks õue ja seal nad siis nautisid päikest ja vihmavett ja mõnulesid. kui akva liigselt täitus eemaldasime liigse vee. Akva suurema puhastuse ajaks tõstsime nad aga murule ja ei saa öelda, et nad seda nautinud poleks. Kihutavad nad imekiirelt vastupidiselt arvamusele. Tavaliselt kihutavad kõigepealt põõsa varju, ja siis seal tuhnisid rohus ja uurisid elu. Kui aga kogu aeg peale ei passi, siis võivad minema joosta küll.

_________________
180 l 2 SAEd, , 2 corydoras aeneus, 2 guraamit, parv gupisid, 2 antsu, 4 otot , 2 pelvicachromis taeniatust, 2 botia lohachata/almorhae

Meil on ka üks stepikilpkonn, ca 35+ aastat vana.
Ema rääkis, et lapsepõlves mitu korda puges mätta alla kui õues oli, kui koguaeg peale ei passinud.
PS! leida oli teda väga raske...

Aga üldiselt ehitasime siukse klaasist tara, klaas ulatub maa sisse kusagil 20 cm ja pinnapeal on ka umbes 20 cm. Sellises aedikus saab konn mõnuga rohu sees päevitada ja süüa mida tahab.

Mul on kodus ka stepikilpkonn ja siis kui ma ta tahaaeda jalutama panen, poeb alati kuskile värava alla või kaevab mulla sisse jne. Minu arvates omanikud peaksid vaatama loomakese eest, kuhu ta läheb! Ei tohiks niisama panna kilps õue jalutama ja koju telekat vaatama minna!

_________________
Kuldkalad on imeilusad!