foorum.akvarist.ee

On plaan ehitada 400 või isegi 400+ L akvaarium ja enne tööd siis soov vähe inffi saada.
Kuna akva on küllalt suur (kuidas kellelegi ) siis soov kohe ehitada ka automaatne veevahetus süsteem. Küsimus siis meistrimeestele, et kuidas olete endal sellise süsteemi teinud ja millised oleks head näpunäited.
Kuidas oleks mõtekas vesi akvasse ja akvast välja juhtida, kas teha klaasi kohe mõned vastavad augud (1 põhja- äravoo + 1 küljele - puhas vesi või 2 küljele)?
Kas keegi on kasutanud akvaariumi tegemisel peegelklaasi? Mõte selles, et sooviks akva asetada 2 toa vahele nii, et 1 toast oleks mõlemitpidi klaasid läbi nähtavad, teises toas vaid 1 poolt. Kuidas "peegli" kasutamine kaladele mõjuda võib?

Tänud juba ette

Minul kasutuses selline variant: üks auk külje (akva otsa) peale vee väljvooluks ja vesi sisse üle akva serva. Sama moodust olen ka teistel näinud.

_________________
200L-1 oscar, 2 convicti, 2 antsu, 1 laisk pleco, 1500L-merevett

Kui seda tahta siis on mõistlik juba varakult sellele mõelda ja augud lasta teha enne akva kokkukleepimist. Kadrioru meistrid teevad augu ka valmis akvasse kui vaja kuid see on märksa tülikam ja riskantsem. Ka mul on nii et liigne vesi voolab küljel olevast august otse kanalisatsiooni, värske vesi tuleb akvasse üle serva peene voolikuga. Ma omal ajal kartsin akva põhja augu tegemist, külje peal olev auk tundus turvalisem - tegelikkuses aga ilmselt pole vahet.

kui juba jutuks tuli, siis kui palju teil seal ööpäevas nö vahetub seda vett ?

ja tuleb see vesi otse torustikust ? mingi filtratsioon on võimaliku ebapuhtuse jaoks vahel ?

r.

Kui odavalt teha siis vee stabiilse tilkumiskiiruse saavutamine on kõige tülikam, veesurve kõigub ja see mõjutab asja. Mul tilgub kuskil vahemikus tilk sekundi-kahe jooksul, kunagi sai ka mõõdetud (paariks tunniks mensuuri lastud) aga ega enam mäleta kui suur kogus tunnis oli.
Ja sissetuleval veel on vahel nöörfilter, see peaks ära hoidma roostesoga sattumise akvasse kui mingid torutööd kuskil toimuvad. See on ka kõik, probleeme pole olnud.
Veel teemaalgatajale - mul on akva kahe ruumi vahel ja mõlemalt poolt jälgitav. See teeb üsna tülikaks ilupiltide tegemise (taustapilt on ju märksa edevam kui mingi teine ruum taustal), nii et pilti saab teha vaid hämaral ajal kuna siis tahapoole jääv ruum ei sega. Taimede paigutus nii et kahelt poolt jääks kena on ka märksa tülikam kui ühe avatud küljega akval. Aga muidu pole viga ka sellisel variandil.

Aga kas teil on siis nii tehtud, et vesi ja "kanalisatsioon" on erinevates akva otstes? Või see erilist rolli mängi kui nagunii pump ajab vett ringi.
Ise mõtlesin sissetulevale veele lisaks olemasolevale (nöör) filtrile lisa filtri panna, nii igaks juhuks. Kas olete vee doseerimiseks kasutanud vaid peenikest toru või mingit kavalamat süsteemi?

Sel pole tegelikult tähtsust, vesi ju tilgub aeglaselt mitte ei voola akvasse. Mul tuleb vesi sisse akva teisest küljest seepärast et vesi tuleb peenuikest voolikut mööda mis on osaliselt keritud radiaatori ribide vahele, siis külmal ajal sissetulev vesi soojendatakse üles enne akvat.

Mul on ees suur kraan, selle taga pisike kraan ning pisikese kraani otsas peenike voolik.

Endal küll pole automaatset veevahetust, aga äravoolu osas üks mõte on:
äravoolu ava teha külje peale ja niipalju kõrgele, et max saaks ära voolata näiteks 15% veest - kui juhtub mingi tõrge pealevoolus või leke äravoolus, siis ei jookse akva tühjaks

400+L akvaariumil on/tuleb ilmselt välisfilter. Siis saab sissetuleva vee otsa ühendada filtri vooliku külge, ei ole eraldi toru vaja üle akva serva viia. Sissetuleva vee hulka võib piirata süstlanõelaga kui seda parajalt lapikuks toksida, peenfilter peab ees olema, et ei ummistuks.
Jämedam nõel "normaalses olekus" annab läbi 1L/min, oleneb ka nõela pikkusest (trassi rõhk 3,5-4bar). Taimer+magnetklapp+süstlanõel on hea määrata/muuta vahetatava vee kogust. Kui korraga vahetada väike hulk vett, temperatuur ei lange nii palju, et veele eelsoojendust vaja oleks.
Tilgutiga asi on lihtsam, reguleerida keerulisem.

Ülevoolu tarvis teeks põhja sisse augu (samamoodi nagu filtri sisse/väljavoolu tarvis), sealt voolik mööda põrandat sobivasse kohta ja uuesti ülespoole. Veetase voolikus on sama, mis akvaariumis, ühendatud anumad ju, nii et ülevool võib füüsiliselt asuda akvaariumist kaugemal, kui on soov, et igasugused jubinad ei oleks otse silma all.
Selle lahenduse jaoks peab akva põhjas olema eraldi väljaviik. Ei saa paralleelselt kasutada välisfiltri läbiviike, töötava filtriga nendes tekkiv veerõhk erineb akvaariumi veepinna rõhust ja ülevool ei toimi.

Kui on tahtmine autom. veevahetusel turvasüsteemi rakendada, võiks kasutada pesumasina veenivoo andurit. See on selline tuimalt mehhaaniline lüliti, mille külge tuleb üks veega täidetud peen voolik ja mõõdab veesamba kõrgust heal juhul 1,5cm täpsusega, teises otsas kari kontakte, mõnedel kuni 3 ümberlülivat paari reguleeritava tundlikkusega ja reguleeritava sisse/väljalülimise differentsiga. Ma ei ole neid ise katsetanud, aga tundub loogiline, et suurema mõõduga andurid (see tähendab suurema pindalaga membraani ja rohkem kontakte) on täpsemad.

Ülevool on nii töökindel küll, et veel mingit nivoo kontrolli ei ole vist vaja.

_________________
430L

Lugesin ja jäin mõttesse. 1 liiter minutis = 400 liitrise akvaariumi vee täielik vahetus ca 6.5 tunniga. Mõtlema pani just see, et kas sellises akvaariumis taimed ka kasvaksid (kui neid just ekstra ei väeta) ja kuidas hakkaks tööle filter - selle asukatel oleksid tõenäoliselt näguripäevad. Dieet mitte vee ja leiva vaid ainult puhta vee peal
Kuna nädalas on 168 tundi, siis sellise akvaariumi puhul tundub täitsa korralik veevahetuse kiirus olema 1 liiter tunnis. Või isegi vähem, lähtudes rusikareeglist "vaheta nädalas ca 25% veest".
Väga aeglasel veevahetusel on veel majanduslik nüanss - reeglina võib kraanist tilkuda õige mitu tilka sekundis, enne kui veemõõtja midagi näitama hakkab. Seadusega kooskõlas selline vee tarbimine muidugi kuidagi ei ole ...

Võibolla sain ma valesti aru ja jutt ei käi automaatsest veevahetusest kui pidevast läbivoolust, sellisel juhul vabandused juba ette.

Heade akvaristide soovitus oleks siis, et akva põhja 3 auku - 2 välise veefiltri ja 1 äravoolu jaoks. Arvatavasti siis 2 auku ühe külje juures ja 1 teise külje juures.
Vahest oakate soovitada ka millise läbimõõduga augud olema peaks või on enne vaja pump ära osta ja selle järgi teha, äravoolu toru tuleb vististi küll enne ära osta... Kas pumpadel on standartsete läbimõõtudega voolikud? Sorry, ma päris algaja veel akvaristika alal...
Kas keegi peegelklaasi kohta ka midagi öelda oskab?

Toniseele: See 1L/min ei jookse 24/7 vaid taimeri ja magnetklapiga määratakse nädalane veekogus mis vastab 25% akva mahust.

_________________
200L-1 oscar, 2 convicti, 2 antsu, 1 laisk pleco, 1500L-merevett

Siin üks lahendus autom. veevehetuse ehitamiseks. Idee on huvitav ja väga tõenäoliselt töötab ka. Asja algne kirjeldus on kusagil aqa.ru foorumis, aga ei suutnud seda enam üles leida. Nädal tagasi lugesin, ei olnud väga huvitav, nüüd hakkas ikkagi sarve, vaja aru pidada, ehk on kellelegi väga vajalik. Pildi pealt on paremini aru saada, milles iva:
Autori poolt antud kirjelduses olid paar asja natuke teistmoodi korraldatud, toru siseläbimõõduks oli 5mm ja töötsükkel käis pideva läbivoolu põhimõttel.

Kasutatakse ainult üht peenikest toru. Vee sisse- ja väljavool akvaariumist toimuvad vaheldumisi.

1. Taimer annab solenoidklapile pinge (max. nivoo andur on skeemis igaks juhuks, normaalselt vesi selle anduri ujukit ei puutu. Veetase muutub ainult "min." ja "0" vahel). Peale solenoidklappi läheb vesi läbi piiraja, see võiks läbi lasta näiteks 1-2L/min. Kolmik jagab sissetuleva vee kaheks: väike osa vett läheb otse äravoolu, suurem osa satub akvaariumisse, sest kolmiku "alumine" piiraja ei lase vett nii kiiresti läbi, üles akvaariumi poole mineva haru takistus on palju väiksem.

Oletame, et solenoid on avatud 4min. Selle ajaga veetase tõuseb 1cm (2L /min, akvaarium 400L, vist 7L vett jõudnud akvaariumisse, osa läheb otse kanalisatsiooni, üldiselt muidugi raiskamine, aga mis teha....).

2. Kohe peale klapi sulgumist hakkab vesi liikuma vastupidises suunas ja küllalt aeglaselt. 7L tiksub vaikselt minema, kuni toru ots koos filtriga (õhukivi võib-olla sobib filtriks, sodi ei või äravoolu sattuda, takerdub äravoolu piirajasse) kuivale jääb.

Veevahetuse koguse saab valida taimeriga vajaduse järgi. Toru on peenike, tsükli alguses ajab sissetulev vesi õhu välja. Peale klapi sulgumist on toru igal juhul vett täis ja õhumullid (kui neid leidub) nii peenes torus kogunema ei hakka ja äravoolu ei sega.


Asja head omadused:

1. saab kasutada koos juba töötava akvaariumiga, eraldi ülevoolu ei ole vaja ehitada.

2. veetoru saab akvaariumi juurde vedada ilma eriliste piiranguteta, võib ripplae pealt viia, kui nii parem on, toru kõrgus akvaariumi suhtes ei ole tähtis. Väikese läbimõõduga toru on lihtne kasvõi põrandaliistu taha ära peita.

3. vahetatava vee hulka on lihtne muuta.

Puudused:

1. max nivoo andur on ebamugav detail aga ilma selleta nagu ei tahaks , peab otsima, mis sinna sobib.

2. solenoidklapp plõksub sisse/väljalülimisel. Päevasel alal paar korda vist ei sega eriti.

3. tavaline veetase saab olla ehk 2,5cm servast. 1cm vahetusvee jaoks + 1cm max nivoo anduri rakendumiseks. 0,5cm jääb varu. Neid mõõtusid saab soovi korral vähendada, ei ole ka probleemiks.


Skeemile võib juurde joonistada ka RO filtri, asi läheb palju keerulisemaks, aga see ühe-toru-idee on hea ja kasutatav igal juhul.

Äravoolu otsa ees, enne kanalisatsiooni, võib olla veel üks solenoidklapp (klapid on avatud kordamööda ja "alumist" piirajat ei ole siis vaja).
Midagi olulist teine klapp juurde ei anna.

_________________
430L

Ilmselt see asi toimib jah, samas praktilist väärtust näen vaid juhul kui mingi hinna eest ei taha teha loomulikku äravoolu. Samas kui see loomulik äravool ikkagi teha siis saab kogu asja teha kõvasti lihtsamana ning ka ohutumana - veevärgitoru otsas taimeriga solenoid mis laseb ettenähtud aja jooksul vett tilgutisse (aia niisutustehnika kaupadest) mille läbilase on ntx 2 liitrit minutis, liigne vesi läheb isevoolu korras otse kanalisatsiooni. Kui kanalisatsiooni poole minev toru valida sobivalt jäme siis pole vaja karta ka suuremat veeavariid juhul kui solenoid nässu läheb ja püsivalt avatud kraaniks muutub. Selle skeemi puhul kui solenoid on kutu siis pole sellest ülempiiri andurist kahjuks tolku kuna ta üritab sellesama solenoidi abil üleujutust ära hoida.

Käpiku kirjutatud variant on päris huvitav jah... Aga ei jaga kahjuks ise elektroonikast muhvigi
Endal oli selline mõte, et äravoolu teeks "tavalise" st. et kui vee tase muutub liiga kõrgeks jookseb üleliigne vesi lihtsalt akvast minema. Akvas sees on vastaval kõrgusel 1 toru millel siis sõel vms. otsas, et mõni kala kogemata "rändama" läheks Läbi mõtlemata on vaid see kuidas ma selle kaadervärgi olemasoleva kanalisatsiooniga ühendan. Vahest on kellelgi ideid?
Vee pealevoolu akvasse ei tahaks kah eriti keerulisels teha. Mõte oli piirata vee voolu vaid füüsiliselt (peenikene toru või midagi muud seesugust. Õige on küll akvaristide väide, et siis pole võimalik täpselt vee kogust paika panna ja keegi tea palju värsket vett akvasse satub.
Mida arvate sellisest mehhaanilisest (pidev vee tilkumine akvasse) süsteemist? Kas on tal veel mõni puudus peale selle, et vee kogus sõltub trassi survest.
Pakkuge veel välja ideid/jooniseid