foorum.akvarist.ee

Tunnen huvi, et kui paljud siinsetest akvaariumipidajatest kasutab biofiltrit ja milliseid tähelepanekuid seoses sellega on täheldatud? Ise olen märganud, et akvaariumid, kus neid filtreid on kasutatud, on olnud ühed selgeveelisemad üldse ja on tekkinud soov selline asjandus ka oma akvaariumisse paigaldada. Silma on hakanud, et lähenemisviise on mitu. Kõige aluseks on olnud koostatav ribiline matt akvaariumi põhjas ja läbi pinnase ja mati pumbaga käitatav vesi. Veega veetakse kaasa jääkained, mis siis bakterite mõjul lagundatakse. Antud pumbaga toimub siis ütlasi ka aereerimine. Teine moodus, mis silma on hakanud, on olnud selline, et vesi on aetud ringi välimise filtriga. Filter võtab vee mattide alt, mis on pinnase alla paigaldatud ja suunab selle akvaariumisse. Veel olen näinud, et see sama vesi on suunatud ka selle samuse mati alla, juhul kui põhi on kahte sektsiooni jaotatud, st. vesi võetakse esimese sektsiooni mati alt ja läbides filtri suunatakse see teise sektsiooni mati alla.
Tegelikult tahtsin ma kurta oma häda, et minu akvaariumi põhi on vertikaalsete ribidega kolmeks sektsiooniks jagatud . Ehk on keegi kuskil kohanud sellist lahendust, et mida sellisel juhul teha? Võibolla oleks kõige mõistlikum lahendada see kolme välise filtriga? Igasugused mõtted sellel teemal oleksid teretulnud.
Tänan

_________________
Akvaarium 95x50x40

Täpselt ei saa aru, kas sind huvitab pinnasealune filter või lihtsalt bakteriaalne tegevus (bioloogiline filtratsioon).

Bioloogilise filtratsiooni osa on igas vähegi arvestatavas akvaariumis väga suur.
Selleks ongi suurema meediamahuga filtrid paremad (bakteritele suurem kasvupind).

Väidetavalt ei ole pinnasealused filtrid väga head paljude aspektide poolest.
Näiteks selle poolest, et kõik sodi koguneb kruusa sisse (tegelikult need bakterid siiski kõike ära ei lagunda) ja reaalset füüsilist filtratsiooni ei toimu.
Toitainete pinnases hoidmise teooria kohaselt taimestiku tarvis ebasobiv, kuna kõik toitained lastakse ringlusse.
Lisaks puhastamise küsimus.

Samas ise ei ole proovinud (va mingite veneaegsetega kunagi, mis pole muidugi siinkohal arvestatav).
Kaldun arvama, et suurte akvaariumide (al 300L) puhul võiks selline korralik asi siiski toimida.

Isiklikult hindan parimaks ja mugavamaks lahenduseks siiski korralikku välisfiltrit.

Tõsisel suure mahuga tootel on olemas kõik vajalikud omadused:

mehhaaniline filtratsioon
bioloogiline filtratsioon
vajadusel keemiline filtratsioon
vee tsirkulatsioon
vajadusel aereerimine
pikk hooldevälp
mugav puhastus
jne



Aga äkki mõtlesid sa hoopis mattfiltrit ?

Huvitav teema - võiks võõrkeelseid artikleid kaasata, kui on kellelgi miskit pakkuda.

Mhmm ... mind huvitab pinnasealune filter, kus bakteriaalse tegevuse toimel jääkained lagundatakse (see sama ollus mida eemaldatakse põhjast iganädalasel hooldusel).
Mis asi on mattfilter? Arvan, et see millest ma räägin, võib ka nii nimetada, sest esmalt koostatakse põhja tõesti ca 14x7 cm moodulitest matt ja kunagi kui heietasin endamisi antud filtri soetamist, siis sai välja sõelutud pinnasest väikemad kruusaosakesed kui 3 mm. Ehk on sellest rohkem abi kui riputan ühest entsüklopeediast 2 scannitud pilti.
http://www.hot.ee/janekkuld/pilt_1.jpg
http://www.hot.ee/janekkuld/pilt_2.jpg

_________________
Akvaarium 95x50x40

Minu arvamus!
1.Taimed põhjafiltriga ei sobi mitte.
2.On see merkale mõeldud lahendus...mul just sama marine aqariums ees

Kuna ise pole katsetanud siis ei hakka rohkem seletama.....aga kui ei proovi siis ei saagi teada
Minu eelistuses on : kas wet_dry termo taimekale või termokas tava akvale Peamine,et oleks võimalikult suur bioloogiline mass filtris ja vähemalt 3me kordne läbilaskevõime tunnis.100l akva=300l/h
See ei aita kui on hirmus keeris akvas ja keegi myrke ei töötle!

Sorry aga veevahetusest ja põhja puhastusest ei pääse kuidagi!
Kui kala heited jäävad pinnale siis ei ime läbi põhjaka midagi ära!!! Enda kogemused näitavad,et aasta pärast kui pole põhja puhastanud tekib p.resti ia kruusa vahele gaas.Ilusad mullikesed kerkivad pinnale ja hais on tappev kui hakkad kruusa sifooniga puhastama!!!!
Bakterite toime: ammo,nitrit,nitraat...ehk kala pissi...mitte kaka..see jääb ikka pinnale .....

Peace

Ja siis see mattfilter ,on hästi poorne materjal mis pannakse akvaariumi seina kus pakterid elutsema hakkavad
Soome akvaristide uus lemmik
Soome foorumites kiidetakse.Ei tea, et meil seda oleks katsetatud
Väike võrdlus:kui 1l poroloonis on 5m2 bakteri kasvupinda siis 1l substraadis on 450m2 !!!
Seega 90* suurem ainetöötlus!!!

Ma ise olen kah sellist süsteemi mõelnud, nagu Sinu saadetud pildil 2 kujutatud on (reverse UGF). Mumeelest võiks see kõhja kogunevat s...a veidigi ajada sinna, kus tema koht (ehk siis filtrisse bakteritele toiduks).
Samas on ka minul taimede pärast mure - et mis nad mõtlevad sellest, kui juurte ümber vesi ringi uhab. Seega mõtlesin taimde ümber mingid vooluvabad tsoonid tekitada. Katsetamiseni veel jõudnud pole, aga kavas on kindlasti.

Tavaline UGF (pilt1) on mõeldud väiksematesse akvadesse ja suurema akva kasutamise korral pead põhja puhastamisele juba oluliselt aega panustama. Üldiselt on mulle jäänud mulje, et seda kasutatakse juhul, kui muud filtrit osta ei taheta.

infot mattfiltri kohta leiab siit: http://www.deters-ing.de/Filtertechnik/Mattenfilter.htm

Võtaks vana teema üles ja küsiks et kas see UGF on võimalik ka paigaldada 100l , kui ei taha et akvas mingeid filtreid oleks? ja on see ka nagu mõjuv "filter"

_________________
325l effect line , 6x54w t5 , tetratec ex 1200 välisfilter, eheim jäger 3608 termoregulaator,JBL pinnaseküte, co2 ballooniga, aqua medic ph controller, ph 7.0, temp 28c

Mida arvate kas annab mingit efekti kui teha 4-6 mm-sest graniitliivast akva põhja u. 5cm. paksune nö. biofilter.Seda lisaks traditsioonilisele välisele kanisterfiltrile.Tehniliselt on lihtne teha nii, et äravool toimuks ühtlaselt kogu põhja alt.Mõtlesin,et kas see graniitliiv on oma pindalalt mingitmoodigi abiks filtrishvammile mis on kanisterfiltri sees?Plaanitava akva põhja mõõdud on 45X155 cm.Ma lugesn, et taimedele ei meeldi kui vesi hooga vuliseb juurte vahelt läbi aga kui äravool oleks ühtlaselt kogu põhja ulatuses siis äkki see voolukiirus ei tulegi nii suur?

Asja eesmärk jääb häguseks. Kui on soov taimi kasvatada siis nii jäme graniit tõenäöliselt pärsib taimekasvu juba eos, kiire veevool ei tule loomulikult kah kasuks kuid kui see ühtlaselt õnnestub jaotada siis vast selles osas tõesti pole hullu. Spetsiaalseid väetistega rikastatud pinnasesegusid ilmselt ei tasu proovida, on risk et toitained uhutakse kiiresti pinnasest välja ning tulemuseks uhke vetikas. Bakteritega on aga nii et neid pole mitte niipalju kui kuhugi ära mahub vaid hoopis niipalju kuivõrd toitu jagub. Kas bakterid eelistaksid sellise konfi juures filtrisvammi või pinnast on raske öelda, oletaks et siiski filtrisvammi. Kui toitu laialt käes siis muidugi ei välistaks et nad mõlemal pool pesitseks, üleasustusega aga kaasnevad omad riskid.

Ma oma seniste teadmistega oletasin, et mida rohkem pinda bakteritele seda parem.Muidugi peab neile toitu olema.Ilmselt ei ole graniitliiva tükikeste pind võrreldav shvammi poolt pakutuga.

Kui mul 2 aastat tagasi Fluvali välifilter üles ütles, siis sealt alates tugines kogu mu akvaariumi filtreerimine pinnasealusel tsirkulatsioonil. Oma kogemustest võin öelda, et vähemalt minul tagas see süsteem kristallselge vee. Tõsi ta on, et kalade väljaheiteid see süsteem ei filtreeri ega lagunda, põhja peab vist iga süsteemiga niikuinii eraldi sifoonima. Mina tol ajal eriti ei viitsinud , parimal juhul kord 2-3 kuu tagant, kohati isegi harvemini.

Eelmisel nädalal tegin akvale reseti. Kuna eelnevalt oli süsteem ennast õigustanud (vähemalt vee puhtuse kohapealt), siis ehitasin selle uuesti üles ning lisasin miksile veel Eheim välifiltri. Siiani on vesi väga puhas, kuigi üsna tõsine kärestik on stabiilselt (tänu kahele kõrvuti asetsevale sissevoolutorule) akvaariumis. Samas tundub, et mu noored Sebrabootsiad naudivad seda voolu täiega.

_________________
200 l, Dwarf Gouramid, Zebra Botia'd ja Botia Modestad ning Marcanthad.

Visuaalselt võimalikult puhas vesi on ka minu eesmärgiks.Kuidas sul pinnase alt äravool oli tehtud ja mis oli sul pinnasematerjaliks?Kas see peaks vist pigem peenem kruus olema?Või ehk oleks tark tegu ehitada pinnase alla filtrimaterjalist kiht, tõsi seda ei saa kuidagi puhastada siis.
Põhja kord nädalas sifoonimisega olen arvestanud ja siiani hakkama saanud.

Panin oma albumisse üles ka ühe pildi süsteemi nähtavast osast. Kogu süsteem käib kokku väga lihtsalt, nagu legoklotsid. Pinnase all on restid, mis käivad omavahel ühenduskohtadega kokku. Kuna ühe resti suurus on umbes 10 x 10 x 1 cm, siis sisuliselt on neist võimalik kokku panna nii suur alusrest kui parajasti vaja. Mul jäi akvaariumi servadest umbes 2-3 cm. Restide küljes on veel kinnitused toru jaoks. Ühest otsast jookseb siis toru üles powerheadi, mis vee välja paiskab. Powerheadile saab kinnitada veel õhupihusti aga selle ma võtsin ära kuna mullitamine tekitab müra. Sisuliselt on akvaariumi pinnase all umbes 90 x 30 x 0,8 cm tühi ruum, kus voolab ainult vesi. Kogu tehnika ostsin Tatari tänava Zookauplusest 3 aastat tagasi (enam seal vist poodi ei ole). Pinnaseks on jämedam kruus (min 3 mm), et restidest läbi ei kukuks. Liiv ei tuleks kõne allagi.

Mis puudutab filtrimaterjalist kihi tegemist pinnase alla, siis seda ära kindlasti tee. Sifoonimise ajaks on targem ilmselt pump välja lülitada. Nt minu jaoks ei ole sellisel süsteemil mitte mingit loogikat (vähemalt ei ole keegi mulle seda selgeks teinud), aga ta toimib.

_________________
200 l, Dwarf Gouramid, Zebra Botia'd ja Botia Modestad ning Marcanthad.

Kasutasin ise kah kunagi alguses neid reste,pinnase aluse filtrina.aga ei olnud minu kogemused nii head,nimelt taimedega tekkis probleeme.Terve see juurestik ronis sinna restidesse kinni,ei saanud taimi ümber istutada.ja kui kakkusidki taime välja,siis osad juured jäid ikka resti kinni ja läksid kõdunema.

_________________
450L.Tanganyika
300L.Geophagus rio maimudega
200L.taimed,mõningate kaladega
200L.Amazonas oskar ja plecod
106L.mollid barbused