foorum.akvarist.ee

Tundub, et nämmutatud teema, aga olen siin oma rumala peaga vahel mõelnud ... Leiab viiteid, et olenevalt põhjasubstraadi omadustest ja paksusest võib see moodustada mingi 90 protsenti akvaariumi biofiltrist. Rääkimata sellest, et osades akvaariumites on elustaim, mõnes akvaariumis isegi 2 ja rohkem, mis samuti annavad oma panuse akvaariumi bioloogilisse puhastusse.

Kui sellele akvaariumisisesele biofiltrimassile tagada hapnikurikas vesi lihtsa veepinna liikumise ja tsirkulatsiooni abil, viia läbi ka tagasihoidlikku mehaanilist filtratsiooni, ning nagunii vajalikku põhjapinnase sifoonimist, siis peaks ju kõik korras olema, või mis?

Tekib küsimus, et milleks on vaja jubedalt forseerida seda pisikest, mõningal juhul vaid 10%-st osa biofiltratsioonist, mida vanarahvas nimetab kanister-, sise- või mõneks muuks filtriks? Või on akvaariumi sisepindade kogupindala, neil pindadel ja vees elavate bakterite hulk ja filtratsioonivõime minu ja mõne teisegi poolt tugevasti ülehinnatud ja tänapäevaste biofiltersisude võimas pindala alahinnatud?

_________________
54L Juwel - kivid, taimed

Sellega on nii ja naa. Bakteritele on vaja paraja kiirusega liikuvat vett ning piisavalt poorset pinnast elupaigaks, hästiprojekteeritud filtri korral on seda hõlpus tagada ka kodanikul kes asjast suuremat ei tea, piisab kui ajada filtri manualist näpuga järge. Akvaariumites olud varieeruvad, ühel on kruus põhjas, teisel kivid, kolmandal pole üldse midagi - eks katsu seal siis mingeid üheselt mõistetavaid soovitusi anda. Läbi pinnase enamasti vesi eriti ei voola nii et toitained ei kipu bakteriteni jõudma - seega üldjuhul pinnase sügavuses vaevalt kasulikke baktereid pesitseb. Liiga agar sifoonimine kipub jälle pinnase ülakihtides pesitsevaid baktereid häirima.
Kui akvas pole üleasustust ning on sobiv pinnas ning taimed siis tegelikult pole vaja muud kui pumpa mis veepinna liikuma paneb ning kõik toimib - mu enda pisem akva sel moel juba mõnda aega käinud ja kurta pole millegi üle. Kui akvasse on topitud aga liiga palju kalu siis hea kanisterfilter pisut pehmendab probleemi kasvatades akva veekogust ning luues bakteritele soodsad elutingimused.
Taimede osa tsüklis on aga omaette ooper - bakterid teatavasti töötlevad jääkained nitraatideks, ilma taimedeta akvas on peaaegu et ainus võimalus nitraatidest vabanemiseks veevahetus (jah, on ka spetskeemiat selleks). Taimed kasutavad nitraate toitainetena nii et kui parajalt taimi ja kalu siis pole nitraatidest vabanemine enam probleemiks.

Nitraatidest saab lahti ka anaeroobsete bakterite abil, aga see on jällegi omaette ooper. See eeldaks filtris üliaeglast vee liikumist ja seda, et aeroobsed bakterid tarbiksid hapniku enne vee anaeroobsete bakteriteni jõudmist ära. Praktikas tähendaks see filtrist väljuva vee osalist aeglast pumpamist läbi pika ja peenikese kanali või vooliku. Sera tootis isegi spetsfiltrit (sera Bio-Denitrator), mida olen ka aastaid tagasi Tallinnas näinud

http://preview.tinyurl.com/yzefrp

Lisaks väitis Sera kunagi, et sera siporax filtrimaterjalis võivad samuti anaeroobsed bakterid elutseda.

anaaeroobseid nitraaditoidulisi(?) baktereid saab edukalt pidada (paksus)liivapõhjas, mereakvaariumites on see igatahes vägagi ok.

Omapärane vidin jah, ning selline nüanss: "The bacteria in the sera Bio-Denitrator must be fed regularly with sera nitrafluid." Et justnagu need bakterid ilma pideva "käehoidmiseta" hakkama ei saagi seal filtris.
Paksus põhjas bakterite kasvatamisel on aga minu arusaamist mööda see konks et nad ilmselt saavad ikkagi pesitseda vaid selles osas pinnasest millest vesi mingilgi määral läbi käib - vastasel juhul ei jõua ju need nitraadid kuidagi bakteriteni, kas pole?

Nitrafluidi on ilmselt vaja regulaarselt anda selleks, et bakterite hulk oleks pidevalt k6rge ja ei langeks. Need bakterid jagunevad aeglaselt ja kui nende hulk langeb, siis nitraadi taseme t6usul v6taks nende populatsiooni arvukuse t6us suht kaua aeg; aga pidevalt seda va nitrafluidi andes on nitraadifilter pidevalt lahingasendis ja t2ies l88gij6us.

Vee liikumise kui transpordimasina k6rval ei maksaks unustada ka difusiooni, mis ei ole sugugi v2ike j6ud. Ja yldse, seda kui palju j6uab erineva pinnase ehituse/koostise/paksuse juures mingisse akvaariumi punkti nitraati v6i hapnikku, v6ib spekuleerida ju l6pmatult , leida hunnik poolt ja vastuargumente. Konkreetsed arvud oleks siinkohal hoopis rohkem abiks.
[/quote]

_________________
54L Juwel - kivid, taimed