foorum.akvarist.ee

Nii siis ,kallid kaasakvaristid küsin teilt nõu mida teha...saime koju kirja et elekter on ära 24 ja 25 kuupäeval hommikul 8 õhtul 9-ni..
mis varjante soovitate kuidas hapnikku lisada?Ma põhiliselt kardan nagu
malawi cihclidide pärast.nad ju tahavad jubedalt õhku ja ma olen veevahetuse ajaks täheldanud et kui nad on tund aega hapnikuta hakkavad juba lõhmerdama....nii et paluks nõu.

_________________
325l effect line , 6x54w t5 , tetratec ex 1200 välisfilter, eheim jäger 3608 termoregulaator,JBL pinnaseküte, co2 ballooniga, aqua medic ph controller, ph 7.0, temp 28c

Kas tõesti on raske kirjutada otsingusse sõna elektrikatkestus? Sel teemal on juba piisavalt juttu.
Ja miks peab selline asi olema akvaariumikalade all - eluspoegijad oleks vee ägedam muidugi.
Tõstsin teema tehnika alla.

Elavad üle - pole neil häda midagi. Suvi on, toas soe ja suures akvas jätkub ka õhku.

hapnik hapnikuks, filtratsiooni puudumisel läheb asi jamaks.

viska ups vahele filtrile.

r.

Justnimelt. Hapnik võib vähegi normaalse asustuse korral olla üsna teisejärguline mureallikas.
Palju huvitavamad asjad võivad selle aja jooksul hakata tekkima filtrites...

ega keegi tea mis hinnaga seda normaalset ups-i saab?

_________________
325l effect line , 6x54w t5 , tetratec ex 1200 välisfilter, eheim jäger 3608 termoregulaator,JBL pinnaseküte, co2 ballooniga, aqua medic ph controller, ph 7.0, temp 28c

Arvestades seda et vajalik ups peab väljastama siinust mitte ristkülikut nagu teevad seda odavad kodukasutaja upsid on tegemist suhteliselt kalli lõbuga. Otsinguga "elektrikatkestus" oleksid saanud mõningaid 2004 aasta seisuga hindu näha, ntx mainitud veebisaidist http://www.poweram.ee/powerware5110.html leiab selliseid millel kirjas siinusväljund (mitte lõigatud siinus!). Kahtlemata on ups hea ka pikas perspektiivis, ainult et üsna kallis lõbu. Nii pika katkestuse juures muutub kahtlaseks ka see kas ups veaks lõpuni välja, siis peab juba kalkuleerima upsi võimaluste ja filtri võimsusega.
Reaalselt on kõige lihtsam võtta filtrist svamm välja ja visata akvasse et bakterid asja üle elaks. Kui on mure hapnikuvaeguse pärast siis patareitoitel õhupump ajab ilmselt asja ära, need pole teabmis kallid. Peale voolukatkestust filter puhtaks pesta, svamm tagasi sisse ja tuld. Ja tõesti sel teemal on foorumis juba päris palju ja üsna ammendavalt kirjutatud.

selge ...nii et siis viskan filtri svammid akvasse sisse...ja pärast pesen ära need ning siis smade svammidega edasi?

_________________
325l effect line , 6x54w t5 , tetratec ex 1200 välisfilter, eheim jäger 3608 termoregulaator,JBL pinnaseküte, co2 ballooniga, aqua medic ph controller, ph 7.0, temp 28c

Ei pese svamme!
Ok, puust ja punaseks - Su probleem on selles et kui filter kaua seisab siis seal olevad bakterid koolevad ära, filtrist selle sodi akvasse jõudmine pole hea. Kui paned filtris oleva svammi akvasse siis selles olevad bakterid elavad voolukatkestuse üle. Filtri enda aga võiks enne svammide tagasipanemist puhtaks pesta ning nagu seda loodetavasti alati teed ikka akvast võetud veega.

Õhuprobleemi lahendasid aastakümnete tagused kalamüüjad Tallina keskturul täispuhutud õhupalliga, millel kraan (pesulõks käib kah) otsas ja voolik läheb edasi vette.

selge

_________________
325l effect line , 6x54w t5 , tetratec ex 1200 välisfilter, eheim jäger 3608 termoregulaator,JBL pinnaseküte, co2 ballooniga, aqua medic ph controller, ph 7.0, temp 28c

kas täispuhutud õhupallis( hingeõhuga ) on hapnikku oluliselt vähem kui pumbaga pumbatud õhupallis või mitte? ( hingeõhu korral minuarvates kopsud võtavad oma osa vms.)

Väljahingatavas õhus ei ole hapnikuprotsent eriti madalam ja tegelikult pole see üldse oluline, sest mullitaja on palju olulisem vee segajana ja veepinna liikuma panejana, mitte osteselt hapniku vette pumpajana.

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

On see ikka päris nii? Alati toimub temperatuuri erinevustest tingitud vee liikumine.

On küll nii, oluline on just veepinna liikumine, see nagu venitaks vee ja õhu kokkupuutepinna suuremaks. See kui vesi kuskil allpool liigub ei aita kaasa hapniku vettejõudmisele, samuti on mullidest vettejõudva hapniku hulk oluliselt väiksem veepinna liikumisel vettejõudva hapniku hulgast. IMHO (minu arvates) on tähtis just vee kokkupuutepind õhuga - üleskihutava mulli puhul pole see teabmis suur. Seepärast on ohtlik ka proteiinikile vee peal, takistab hapniku jõudmist vette.