foorum.akvarist.ee

Plaanin uuesti tegelema hakata u. 100L silikooniga liimitud akvaariumiga.Kas kuidagi on võimalik tehnikat(filter,küte) peita akvaariumi alla kappi.Ma saan aru, et kogu tehnika kuulub akvaariumi juurde aga mulle meeldiks kui akvaariumi seinad oleksid "puhtad"
Isiklik sümpaatia kaldub neoonide poole...

kanisterfilter kappi ja Hydorilt soojendaja,mis ühendatakse vooliku vahele. akvaariumisse jääb ainult filtri sisend ja väljund,mis on võimalik paigaldada läbi akva põhja.

näiteks

_________________
võtan vahel sõna
----------------------
200 L ja palju kalu

...et siis nagu aretatakse läbi põhjaklaasi torud sisse?Üks siis imeb vett välja ja teisest pumpab filtreeritud vett tagasi...Kuidas neid torusid peaks akvas paigutama ehk siis milliste otsadega nad peaks olema?Klaasi sisse ju saaks ilusti augud puurida.
Elustaimi tahaks...

100 liitrisele sobiva kanisterfiltri voolikute sisemine läbimõõt on kõigil vist kusagil 10mm kandis, aukude puurimisel siis pead veel ligikaudse torude seina paksuse sinna otsa liitma ja tegema asja sellise arvestusega, et sa neid torusid vahel seestpoolt mingi harjaga pesema ka pääsed.
Tegelikult sissevoolu põhja lähedale teha vist eriti hea variant ei ole. Kui see kõik ühest august välja jookseb, siis tekitab paraja lokaalse tormi. Kui teha tavaline "flööt", kus pikas torus terve rida auke, siis võib see juba samahästi üle serva sisse tulla ja veepiirile jääda, nagu traditsiooniliste lahenduste puhul.
Mõnedel välisfiltritel on küte juba sisse ehitatud ja kruusa all olev küttekaabel on ka vähe silma riivav variant, pealegi taimedele väga meeltmööda.

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Ma proovingi endale selgeks teha, et kas on võimalik torusid -juhtmeid nii ära peita, et midagi peale akva seinte näha ei oleks.
Äkki ma oma võhiklikkuses soovin võimatut?

torud-juhtmed saab hästi ära peita. nagu öeldud 2 auku vesi sisse-vesi välja läbi põhja. klaasimeistrid võiksid selle töö ära teha. plastist läbiviike peaks leidma.

välja minevale otsale sõel ette, nagu välisfiltril tavaks.
tagasi tulevale veele pikk horisontaalne toru, palju väikesi auke sees, ehk flööt.(nende väikeste aukude kogupindala peaks olema võrdne toru ristlõikepindalaga, nii saame ühtlase vee väljavoolu kogu flöödi ulatuses)

seoses taimeakvaariumi mõttega selline idee: flööt võiks asuda piki akva tagaseina pinnase peal, sellisel kõrgusel-kaugusel, et ei segaks tagaseina puhastamist ja põhja sifoonimist, ehk 3&3cm. veevoolu suunaks vastu tegaseina, ei segaks taimi, aga võib ka mujale, flööt on pööratav.
toimivas taimeakvas ei ole veepinda tõesti vaja liigutada kui on olemas co2 stabiilne lisamine, hapnikpduudust kaladel ei teki. Ilma co2-ta ei tea, ei ole kogemust, oleneb ehk kalade- taimede suhtest.

kütte küsimuses on abi väikesest küttekaablist akva põhjas, pinnase all.
päris iga traat ei ole hea sinna panemiseks, sobivat materjali on olemas, kes soovib ise punuda, vaatan strateegilised varud üle. selle seadme juurde peab kuuluma ka termoregulaator, muudab konstruktsiooni veidi keerukaks. efektiivse kaabli võimsuseks arvestatakse 1W/1L vett. väiksema w kaabel ei loo pinnases vajalikku vee liikumist.
enne suuremaid katsetusi on vajalikud väiksemad teadmised elektri omadustest !

põhjaküte nõuab ilmselt "rahulikku" ehk inertsemat pinnast. võimalikest materjalidest võiks olla kokku 3 kihti:
1.savi+vermikuliit , selle värgi hulgas siis küttekaabel
2.terraliit (tootja Aqua Medic ja mitte hea hind)
3.ehitusliiv või muud sobivat
põhjakütte olemasolu või puudmine ei muuda visuaalset pilti, küll aga peaks andma taimeakvaariumile vajaliku kaua toimiva pinnase. kui juba läheb hi-tech projekt, ei saaks head mõtet niisama jätta.

co2 lisamine ei teeks halba välise reaktori abil, käib välisfiltri väljundi ja akva vahele, väga hää asi, hooldusvaba, ei urise, ei aja karvu..(test ok)

akva põhas peaks tegelikult olema veel üks auk (nagu neid juba küllalt ei ole). sellest saab välja tuua küttekaabli otsad ja igaks juhuks peene silikoonvooliku aereerimise tarbeks, kui peaks vajadus olema.

kui kogu see vaev korralikult ära näha, siis saab öelda küll, et tõesti midagi ei ole näha . ise olen selle mõttega juba pikemat aega hädas, asi edeneb niiöelda jõudumööda. (jöudu on palju, aga nõrgavõitu teine...)

edu !

_________________
430L

Kas akvaariumi põhja sisse aukude tegemine on suht tavaline asi? Tulevad veidike külmajudinad peale sellele mõeldes. (algaja värk) Kas mingeid ohte ka kaasneb? Kas auke tehakse ise, või lastakse teha klaasikojas? Kas juhul kui soovin väisfiltrit ja akvaariumi neljast küljest vaadelda, siis peaksin samuti aukudele mõtlema?

_________________
128l effect line mõõksabade ja neoonidega, seltsiks SAE.

Väga julge väide. Ehkki see mõnel juhul tõesti nii on ei saa seda kindlasti üldistada, eriti arvestades siinmail kombeks olevat asustustihedust. Seda on saanud muide ka praktikas näha, tean ise aastaid toiminud taimeakvasid kus hakkas asustustiheduse kasvades hommikuti leiduma hapnikupuudusse surnud kalu. AFAIK (minu teada) CO2 lisamise ainus seos hapnikupuuduse vältimisega on taimede fotosünteesi soodustamine, öösel aga taimed teatavasti ei fotosünteesi.

Kust selline veendumus? Esiteks, päris palju on kasutusel variant kus põhjaküte töötab koos tavapärase soojendiga, sel juhul on enamasti pruugitud 0,1-0,2 W/l (põhjakütte turule toonud firma Dupla kasutas 0,17-0,3 W/l) ja põhjaküte eraldi regulaatorit ei vaja. Teiseks, kui põhjaküte on ainus küte siis on senini pruugitud ikka 0.5 W/l (Dupla kasutas 0,3-0,6 W/l). Tegelikult taandub asi lihtsalt akvaariumis soovitud temperatuuri saavutamiseks vajaliku võimsuseni ning see number sõltub peale vee koguse soovitud temperatuuri ja toatemperatuuri vahest. Võid kasutada ka 3W/l kohta, ega vee soojendamiseks vajalik soojushulk sellest muutu, lihtsalt soojendamiseks kuluv aeg lüheneb ning temperatuuri kõikumised on järsemad.

Tegelikult küttekaabli kasutamisel on tõesti oluline pinnases vee liikumine, savi+vermikuliit pole AFAIK (minu teada) selline kiht mis hästi vett läbi laseks või soojust juhiks. Oletaks et küttekaabli ümber võib sellises kihis temperatuur üsna kõrgeks minna. Küttekaabli korral kasutatakse paremal juhul kaabli paigutamiseks õhukest hästi soojust juhtivat kvartsliiva kihti, selle kohal olevad pinnasekihid peavad aga vett läbi laskma.

Tavaline asi see ei ole. Täpsemalt saavad küsimusele vastata Kadrioru Akvaariumistuudio tegijad, omal käel ei tasuks katsetada. Kuna töö tehakse tellija materjalist, tegijad ei saa vastutada tulemuse eest. Ise telliks kastile uue põhja koos vajalike aukudega, paksemast klaasist, saaks kindel asi. Kui on silikooniga liimitud kast, põhja vahetamisega saab hakkama , kes silikooniga enne midagi teinud.

veepinna liikumisest taimeakvaariumis
see vist peaks olema uues teemas?

Minu viga, tegin üldistuse oma akva alusel. Olulisi asju ei või niiviisi üldistada, valesti mõistmine annab raskeid tagajärgi.
Täpsustan olukorda:akvaarium 50L, valgus 2*18w philips aquarelle
1*18w leuci aquarium nature
valguse aeg 10h (3+7h)
co2- 20-30mg/l, balloon, väline reaktor, 24h,
ehim2322 vee vool piiratud 1/2
t - 26
NO2- 0 mg/l jbl test
NO3-10 mg/l jbl
PO4-0,5 mg/l jbl
Fe -0,2 mg/l sera (väga ligikaudne tulemus)
Gh-16
Kh-17
põhi jämedam kruus, veevahetus 50% nädalas (vähemaga läheb Po4 paljuks) Peale veevahetust lisan KNO3 et oleks 10mg/l ja Easy Life Profito 2ml.
taimi keskmiselt ja tavalised (anubias, vallisneria, echinodorus)
taimekasv suhteliselt rahulik, vähesel määral vetikaid.

vee tagasivool filtrist tuleb flööti ja on suunatud otse alla. Silmaga nähtavat veepinna liikumist ei ole.

Nüüd tagasi küsimuse juurde. Selles koosluses ei ole vähematki märki hapnikupuudusest. O2 küllastus vees(väikesed mullid taime lehtedel) tekib hommikul 1,5-2h jooksul, kui valgus sisse lülitub. Ilma valgustuseta periood kestab 9h. Ilma O2 testita ei oska selle hommikust taset hinnata.
Kui küllastus tekib nii kiiresti, ei saa see olla väga madal. Kui suur peaks olema asustuse tihedus, et see O2 ohtliku piirini ära tarbida? Kas kellelgi sedasorti küsimust olnud?


Nii see tõesti on. Püüan siiski üles leida lingi, kus kirjeldati kahe sarnase kooslusega akvaariumi toimimist pika aja jooksul 4-5 aastat ehk. Küttekaablite võimsused olid erinevad. Taheti näha, kuidas see tulemuses avaldub. Üks kaablitest oli tõesti tavatult suure võimsusega. Erinevused olid olemas, sellest minu arvamus kaabli kohta.
muidu huvitavat erinevatest kaablitest:
http://www.thekrib.com/Plants/Tech/dupla-cables.html#0

sobiva pinnase valik küttekaabliga põhjale on toonud palju küsimusi ja vastuseid mitte väga. Kuidas Teil?

_________________
430L

Niisama tähelepanek: 200l akvas peaks eeltoodud väite (1W/l) puhul olema kaablis eralduv võimsus 200W !!! Mis juhtub akva põhjaklaasiga? Pakun et võib puruks minna. Eriti siis kui soojusvahetus viletsavõitu. Seepärast jätaks kaablid pigem põranda alla. Soojuspaisumine ja suur temp. gradient pole täisklaasist akvale mitte head. Või mida targemad arvavad (endal kaabelkütet akvas ei ole, lihtsalt mõttemõlgutused)?

Ka mulle ei meeldi kui akva tehnika nähtaval on . Kuna ma akvaariumit keset tuba panna ei soovinud, sai Kalakese poest tellitud spetsiaalne akvaariumi tagasein, mille tagant kanisterfiltri torud põhja jooksevad. Nii on põhjakruusast väljas vaid vett imev otsake, mis jääb suurema kivi varju. Vee sissevool akvasse on toodud akva-kaane tagaavast sisse (tegu WOHA kaanega) ja kuna jääb vee kohale, siis näha pole midagi.
Tagasein on hea veel sellepärast, et tänu sellele sain akvaariumi paigutada otse akna alla - päikesevalgus akvasse ei pääse. Ja veel on selles tagaseinas mitmeid koopaid, mis kaladele väga meelepärased!

_________________
200l
~75l

Ehk oli see link pärit mu küttekaabli artiklis olevatest linkidest, tegelikult oled ka ise peaaegu sellele vihjanud - http://www.thekrib.com/Plants/Tech/dupla-cables.html#22
Ainult et 1 gallon on 3,785 liitrit, seega toimivad "suure võimsusega" küttekaabliga akvad said 0,4 W/l, 0,5 W/l ja 0,55 W/l.


Ise kasutan hetkel koos küttekaabliga vaid kruusa kuid tulevikus on plaanis proovida ära ka lateriiti.
Soovitatakse aga küttekaabli puhul paigutada kaabel (spetskaablil on iminapad paigalduseks, kaabli loogete vahe soovitavalt 5-10 cm) peenest (tera läbimõõt ca 1 mm) liivast kihti mille paksus ca 5 cm (kaabel ise iminappadel ca 3 cm kõrgusel põhjast), selle peale pannakse õhuke kiht toitaineterikast pinnast (enamasti sisaldavab lateriiti). Selle toitainerikka pinnasekihi paksus sõltub sellest millise kontsentratsiooniga see segu on ja varieerub vahvli paksusest kuni 4 cm-ni. Selle peale tuleb põhiline pinnasekiht, 1-2 mm teraga kruus või kvartsliiv loetakse enamasti parimaks ning selle kihi paksus peaks olema umbes kaks kolmandikku kogu pinnase paksusest. Kõige peale pannakse soovi korral õhuke kiht dekoratiivset kruusa vms.
Muide, osa müüdavat rikastatud toitepinnast on segatud juba kruusa vms.-ga lahjaks ja sobib seega mitte õhukeseks vahekihiks vaid põhilise, paksu pinnasekihi rolli.
Kirjeldasin vaid üht võimalikku lahendust, see on aga AFAIK (minu teada) enim kasutatud ja soovitatud.

Tänud info eest!


Kaabli kõrgus põhjast arusaadav. Allapoole soojus hästi ei levi, see 3cm on siis vajalik selleks,et pöhjaklaas ei soojeneks?

a) 2cm liiva kaabli peal ühtlustab ülespoole suunduvat soojenenud vett ?
b) Küttekaabli soe pind ei puutu vahetult kokku toitaineid sisaldava pinnasega?
c) kaabli loogete vaheline kaugus 5-10 cm annab soojemad-külmemad alad, vee tsirkulatsioon on parem kui näitaks 1-2 cm korral.
mitteasjalik tähelepanek: Dupla kaabel on sellise pikkusega,et ainult 5-10 cm ongi võimalik

a) ja c) on nagu vastuolus? Dupla kaablite erivõimsus W/m on küllalt suur,kaabel lühike, kaabli pind seega päris soe.

Millest mul need küsimused ?
Kui kasutada põhjakütte ehitamisel mõnd alternatiivset lahendust (kaabli erivõimsus väiksem, siis kaabel pikem, kaabli temperatuur madalam),
ei tahaks pinnase kõrgusest alumised 5cm nii kasutada.
Kasutaks kaabli all soojusisolatsiooni nii 0.5cm, kaabli loogete vaheline kaugus 2cm, kaabli peale 1cm liiva.
nii saadud aluskiht koos kaabliga oleks 1,5 cm. kaabli läbimõõt 3mm
see sobiks paremini. 1cm siia-sinna kogu põhjapinnase kõrguse juures ei ole tegelikult väga oluline.
Kas sellise konstruktsiooni toimimine erineks Sinu poolt kirjeldatust ?

Lateriiti sisaldavad pinnased on küll kõige levinumad koos põhjaküttega kasutamisel. Oleks vaja hüva nõu terraliidi kasutamise osas.
Tootja Aqua Medic kirjeldab seda kui zeolite bazed (tähendab seda, et zeoliit on sobivasse fraktsiooni töödeldud, mida imet selle kiviga veel teha saaks?) akvaariumi pinnas. kõrge cec http://www.cichlid-forum.com/articles/plant_substrates_chart.php
muidu ka nagu normaalne asi, omal see olemas, sellest huvi kuidagi kasutada... Soovitatakse 1kg/100L pinnasena kasutamiseks. Vähe, segaks millegi hulka. Zeoliidi omadused : http://www.montan-a.hotmail.ru/zeolit/zeolite%20(1).htm
see artikkel nagu ütleb, et uues akvaariumis on zeoliit kahjulik-seob ära ammoniaagi, ei lase biofiltril toimima hakata. Edaspidi olukord paraneb, ja
"töötab" nagu tavaline liiv/kruus. Tõesti hämmastav materjal.
Algselt oli plaan kasutada aluskihis terraliit-savi-vermikuliit. Üldine segadus praegu.
Eespool viidatud Plant Substrates Data... järgi võib terraliiti pidada kasutatavaks materjaliks. Kusagilt ei loe välja, mida terraliit veel sisaldab peale zeoliidi. Tootjad ei soovi avaldada rohkem, kui et asi on "hea ja vajalik"

_________________
430L

Tõenäöliselt.
Ilmselt küll. Tegelikult on küttekaabli teemas mitmeid minu (ja ilmselt mitte ainult) jaoks ebaselgeid kohti ja see on üks neist. Nimelt akvaariumi alla pandav soojendusmatt väidetavalt ei toimi nii hästi kui kaablid ja üks seletus sellele on pinnase ühtlane soojendamine, kaabel aga tekitab sooja-külma tsoone mis vast paremini vee liikumist soodustavad. Hästi soojustjuhtiv peene liiv aga ei lase vett kuigi hästi läbi, miks seda siis enamasti kaablit ümbritsevasse kihti soovitatakse pole mulle päris selge. Võib-olla siis sobiva paksusega liivakiht soojeneb just parasjagu ebaühtlaselt...

See on ilmselt üks põhjus - kõrgem temperatuur kiirendab biokeemilisi protsesse.Just.Rõõm näha et mõtleme ühtmoodi.

Raske öelda, ilmselt vaid katse näitaks kuidas see pelab ning kui on probleeme siis on omajagu rahmeldamist.
Ega mulgi ole nendele reeglitele vastav konstruktsioon, samamoodi pikem kaabel mis on siis kruusa sees ilma liivakihita, ehkki ka see küttis akva ära on hetkel siiski ka soojenduspulk paralleelselt tööl.

Päris huvitav tabel.
Kahjuks ei ole ise terraliidiga kokku puutunud ja ka sel teemal põhjalikumat lugemist pole trehvanud, kuid tean et seda on siin-seal kasutatud. Vt. kasvõi http://fins.actwin.com/aquatic-plants/m ... 00120.html