foorum.akvarist.ee

Kes seletab lahti, mis vahe on harilikul kanisterfiltril ja wet/dry masinal. Kas selle juurdemakstud raha eest midagi vastu ka ikka saab. Ma pean silmas kui võrrelda EHEIM`i tooteid näit. 2028 ja 2229.

_________________
500 liitrit, 16x39W(T5), Eheim II2028+2128, Tunze pinnaseküte, Sander pH kontroll. Temp 28-29C, gh-2, kh-2, ph 6,3, CO2, väetamine ja söötmine automatiseeritud.
Põhirõhk taimedel, aga mõni kala on muidugi ka.

Wet/dry erineb tavalisest põhiliselt sellepoolest,et töötab tsükliliselt,ehk vahepeal õhutatakse purgis olevaid baktereid mis omakorda parandab nende söögiisu.Sellega peaks oluliselt paranema teatud,ebasoovitavate ainete kadumine.Tootja väidab,et see tehnoloogia puhastab amoniaaki 2/3 ja nitriteid 1/3 kiiremini kui tavafilter. Kas ta ka täpselt nii on...ei või teada? Hinnavahe tuleb neil kahel filtril mingi 850.- nii,et ise pead otsustama mis Sa selle raha eest vastu tahad saada.Kui kavatsed tellida läbi neti siis minu poolt üks soovitus: aquaristikshop Seal need kaks riistapuud enamvähem ühe hinnaga,arvestades ,et kallimal massinal on ka mediapuru kaasa pandud

*** url lühikeseks muudetud. Rein

_________________
www.basset.ee

Tasuks arvestada ka seda et wet/dry filter võib teha rohkem müra kui tavaline kanisterfilter. Tegelikult on küsimus selles kas Sul seda megasuurt bakterikolooniat reaalselt tarvis on. Teatavasti bakterikoloonia suurus ei sõltu mitte ainult sellest kui palju neil ruumi jms. on (wet/dry filtris on loomulikult olud aeroobsete bakterite jaoks soodsad) vaid eeskätt ikka toidu (akvas tekkivate ümbertöötlemist vajavate jääkide) hulgast. Enamikule kodanikest piisaks tegelikult vee liigutamisest akvas mingi pumbaga nii et bakterikoloonia pesitseks akva pinnases ja vees, sel juhul on wet/dry filter IMHO (minu arvates) mahavisatud raha.
Peale selle usun et elektrikatkestus on sellise filtri korral hullemate tagajärgedega kui tavalise kanisterfiltri korral sest bakterite elukeskkond halveneb eriti rängalt, mõned kodanikud roogivad ka kanisterfiltrid seest tühjaks et minimeerida voolukatkestuste tagajärgi.
Aguril mäletamist mööda on wet/dry filter, tema käest kuuleb ehk reaalseid kogemusi.

Kuskohast sihuke arvamus,et ta lärmi teeb. Ise kasutan Wet/dry-d juba kolm kuud ja ei mingit müra,täielikult vaikne riistapuu. Tõsi,kui jätta õhutorule keerd sisse,siis sinna kogunev kondens hakkab kül korisema.

_________________
www.basset.ee

Hmm, siis ilmselt tõesti on see ületähtsustatud - või on filtrid ise paremaks läinud. Ja küllap see ka tõsi on et soodsates tingimustes bakterikoloonia suurus kasvab kiiremini, ehk siis jäätmete hulga muutusele reageerib bakterikoloonia wet/dry filtris kiiremini. Kas selline filter aga CO2 mitte veest välja ei loputa? Kui nii peaks olema siis taimeakva puhul ei oleks see hea mõte. Uaru, oled Sa selle koha pealt asja tsekanud?

Sul Rein vist selle massina tööprintsiibist vale ettekujutus.Baktereid õhutatakse suht passiivsel meetodil-ehk siis õhutustsükli ajal pumbatakse filter osaliselt veest tühjaks ja vee asemele tuleb õhk ning teine tsükkel on jälle vastupidi, kül aga selle vahega,et õhku ei pumbata välja vaid pealetulev vesi surub ta vastava õhuvooliku kaudu uuesti välja.MH,ei oskagi hästi seletada.Igatahes on nii,et õhk ei satu mingil moel pumba impelleri vahele ja seega ei teki seal ka mingit lärmi

_________________
www.basset.ee

Selle ütlusega ei tahaks mitte mingil juhul nõustuda.
Eriti kui seal akvas ka mõni kala elab.

Sedalaadi akvasid on käigus ikka kaugelt rohkem kui üks mu kapi otsas kus on nii taimed kui kalad ja vett liigutab vaid veepump. Rääkimata veel neist kodanikest kellel kanisterfiltrist kõik välja visatud mida visata saab. Loomulikult sõltub palju sellest kui tihedalt akva asustada - siin foorumis on popp arvestada 1 cm kalapikkuse kohta 1 liiter vett ja sel juhul ma Tiffile ehk vastu ei vaidlekski. Mõnel pool mujal on normiks vähemalt poole rohkem vett arvestada või enamgi. Küll tuleb nõustuda et selle juures on mõningad eeldused - ntx pinnase olemasolu. Võib-olla ka sobivad hooldusrutiinid (ntx sifoonin haruharva nii et pinnases olevaid baktereid saab vähe häiritud).

Mina kipun aga arvama,et pinnases rohkem pahalasi korjub kui kasulikke baktereid. Näiteks Discuseid soovitatakse kasvatada täiesti tühjas ehk ilma pinnase ja muude pudinateta akvaariumis. Ega siin vist absoluutset tõde tegelikult ei olegi...

_________________
www.basset.ee

Ok, võtaks siis teema kokku nii nagu mina seda näen - nagu Uaru õieti ütles pole absoluutset tõde olemas nii et kindlasti on ka teistsuguseid arvamusi.
On 2 üsnagi eristuvat koolkonda, tinglikult nimetaks neid hi-tech ja low-tech koolkonnaks.
Hi-tech koolkonnale on omane tehnitsistlik lähenemine; vinged filtrid, tugev valgustus, CO2 lisamine, väetiste, spetsiaalsete rikastatud pinnasegude (a'la lateriit) ning põhjaküttte jms. kasutamine on iseloomulikud tunnusjooned. Selle juurde kuulub tihe hooldamine kuna tubli taimekasv eeldab regulaarset pügamist, samuti on kombeks tihe veevahetus, põhja sifoonimine jms.
Low-tech koolkonnale on omane mullapõhjaga akva keskpärase valgustusega ja filter on tihti seest sootuks puhtaks tehtud või veepumbaga asendatud, ei mingit CO2 lisamist ega väetamist. Enamus hooldusest piirneb kalade söötmisega, veevahetust tehakse mitme kuu tagant, põhja ei sifoonita. Mingit meeletut taimekasvu pole siin oodata, tegelikult on mõistlik valida vähem nõudlikke taimi. Kalu mis tuhnivad pinnast segi selline kooslus pidada ei luba, nagu ka tüüpilist akva üleasustamist. Teretulnud on ntx eluspoegijad kes veepinnalt proteiinikihti imevad. Keemia piirdub enamasti kloorieemaldaja kasutamisega - kui sedagi. Kokkuhoid on tehnika soetamiskuludelt, elektriarvete ja ka hooldamiseks kuluva aja ja raha osas.
Ja selge on ka see et ei saa võtta pimesi ühe koolkonna tavasid ja teise üle kanda, mehhanismid mis toimivad neis ökosüsteemides on mõnevõrra erinevad.
Mul on kodus mõnda aega mõlemat sorti akva ning tõtt öelda on mõlemad põnevad. Kellele mis meeldib on igaühe enda valik.

Uurisin veel pisut wet/dry filtri kohta CO2 poole pealt, AFAIK (minu teada) aereerimisel peaks CO2 sisaldus vees ju langema ja mida muud seal siis tehakse. Eheim ütleb 2229 kirjelduses et:
# Exchange of oxygen and CO2 is accomplished by means of displacement through the specially designed breathing tube.
Mõnel pool ollakse ka karmimad:
The problem is, the Eheim wet/dry filter washes all the CO2 out of the tank. While this was wonderful for the fish, plants need the CO2 to grow and thrive.
Tundub siiski et see on ületähtsustatud, muidu oleks sellest ka taimekasvatajate poolel rohkem juttu. Ka foorumitest käis selline teema läbi ja seal tundus peale jäävat arvamus et ehkki CO2 läheb raisku pole seda siiski nii palju et selle pärast peaks muret tundma.
Kui keegi paremini asjaga kursis siis täiendagu-parandagu.

Rein kirjutas:


Enamike eesti akvaariumi igapäevaks on palju põhjas tuhnivaid kalu ja ületoitmine. jne

Minu üldistus oli tõesti liialdatud selles mõttes et on mitmeid eeldusi mis siinsetes akvades pole ilmselt täidetud, üleasustus on neist IMHO (minu arvates) kõige tõsisem, ületoitmine ja toidujäägid põhjas on ehk siiski sellega kaasnev. Kui bakterid on akva pinnakihis siis tugev sifoonimine on sama efektiga mis filtri puhastamine, seal pinnakihis on ka selliseid baktereid kes lagundavad ntx kõdunevaid taimeosi ja toidujääke, seda peetakse mõnel pool soodsaks CO2 ja toitainete tekkeallikaks. Ma pole kindel kes või mis mul toidujäägid ära hävitavad (kas teod või nagu mõned kodanikud kel tigusid pole väidavad et bakterid), igatahes kui olen prooviks andnud tavapärasest tublisti rohkem süüa nii et ka põhjas läbu siis hommikuks pole sellest enam jälgegi (seda mõlemas akvas). Nii et see kõik pole nii mustvalge kui ehk tundub - kuid mu väide ilmselt siiski polnud päris kohane.