foorum.akvarist.ee

Kas keegi foorumi kasutajatest on kokku puutunud järgneva seadmega:
JBL Proflora CO2 Set Vario 500 Profi Set 1. Kas tasub ostmist ära?
Kui kaua see 500 gr. pudel ka kestab, enne kui täitma peab? Pakendil on kirjas, et on mõeldud kuni 200 l. akvade jaoks. Millest siis puudu tuleb kui soetan endale 500 l. akva ja soovin seda seal samuti kasutada? Olge head inimesed ja andke nõu.

_________________
500 liitrit, 16x39W(T5), Eheim II2028+2128, Tunze pinnaseküte, Sander pH kontroll. Temp 28-29C, gh-2, kh-2, ph 6,3, CO2, väetamine ja söötmine automatiseeritud.
Põhirõhk taimedel, aga mõni kala on muidugi ka.

Ise seda kasutanud pole, aga nagu JBL-i kobrulehelt paistab, on tegu komplektiga, kus 500g Co2 pudel, reduktor, CO2 reaktor ja permanent Ph-test.

Kui Sul on 500L akva, siis ainus asi, millest võib puudu jääda, on CO2 akvasse lahustamine ehk reaktori osa. Teisisõnu - on võimalus, et kaasa antav reaktor ei jõua niipalju CO2 vette lahustada, kui oleks tarvis (kuigi subjektiivselt kaldun arvama, et see pole nii). Alati saab aga vooliku otsa veel teise reaktori lisada.

Mis on aga kindel - 500g CO2 kulub ära küllalt kiiresti. Mina saan enda 100L akva kohta hakkama 5kg ballooniga aastas (Ph-d alandan 8-st 7,25-ni). Liht-matemaatilised tehted ei anna siin küll 100% täpset tulemust, aga suurusjärku näitavad küll. Ja kõige rumalam lugu on see, enamuse täitmise hinnast ei moodusta CO2 vaid täitmise protseduuri maksumus

Samas eks hind mängib siin kah oma osa - eraldi ostes maksab reaktor paarsada ja reduktor seitsesada krooni. CO2 test kah veel otsa. Niiet kui asjaga muidu plussi tuled, siis miks ka mitte!


PS. Hindadest veel : 5kg CO2 pudeli saad Kidde Eesti -st 1000.- eest ja täitmine maksab 200.- ringis.

Selle kupatuse hind oligi see, mis asja atraktiivseks tegi. Internetipoodides küsitakse selle eest mingi 160 EUR, mis juba päris palju. Riias, kus ma töötan seisab selline komplekt juba aasta ühes poes kuna mingi tüüp tellis, maksis osa ette ja kadus ära. Nii on nad nõus selle mingi 80 lati, ehk 1790 eegu eest ära andma. See vastab umbes Sinu antud kalkulatsioonile.
Või äkki teab keegi soovitada, kus müüakse valmis CO2 seadet, mis mõeldudki suurele akvale. JBL omad olid kõik selle väikse pudeliga.
Ja üks küsimus veel, kas pudel peab tingimeta püsti seisma või võib ka külili asetada?

_________________
500 liitrit, 16x39W(T5), Eheim II2028+2128, Tunze pinnaseküte, Sander pH kontroll. Temp 28-29C, gh-2, kh-2, ph 6,3, CO2, väetamine ja söötmine automatiseeritud.
Põhirõhk taimedel, aga mõni kala on muidugi ka.

Pudel peab olema püstises asendis,et vedel gaas ei pääseks reduktorisse.

_________________
www.basset.ee

Nagu ma teises teemas juba kirjutasin: Kidde spets väitis, et kui reduktoriga, siis ei ole oluline, et püsti oleks.
Kas see gaas seal ikka on vedel? Kui laetakse ja ta külm on siis küll, aga hiljem kui temperatuur normaalne, siis peaks ju lihtsalt suure rõhu all gaas olema. Ja kui rõhk tõesti nii suur on, et gaas vedelaks jääb, siis miks peaks osa gaasist olema balloonis vedel ja osa gaasiline?

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

ongi nii suur rõhk et gaas on vedel seal balloonis.

_________________
Trespassers will be shot...survivors will be shot again. Küsimuste, probleemide ja arusaamatuste korral palun pöörduda otse. Ristisõda professionaalse kretinismi vastu...

Võib-olla mul kah vananenud seisukoht ses asjas, aga mumeelest reduktor on ikka gaasilise aine jaoks mõeldud.
Sees peaks seal olema üks membraan, mis lahutab kõrg- ja madalsurve-osa ning mida surub kinni vedru ja madalsurve-osas oleva gaasi rõhk. Kui rõhk madalsurve-osas väheneb, siis pääseb osa gaasi kõrgsurve-osast madalsurve-ossa, kuni seal olev rõhk membraani taas kinni surub.

Oletame nüüd, et vedel gaas pääseb reduktori kõrgsurveosast madalsurveossa. Membraani läbimise (halb sõnastus, aga vast on arusaadav) hetkel toimub tõenäoliselt väga operatiivne aurustumine ja soojuse neeldumine, mis omakorda mõjub membraanile üle keskmise halvasti. Kui membraan juhtub selle protsessi käigus purunema, siis mina igatahes seal ligiduses olla ei tahaks
Surve kohta tean omast käest - vajutasin sellesama Kiddest ostetud ballooni päästikule hetkel, kui reduktorit küljes polnud. Tulemuseks oli ballooni poolemeetrine õhulend vaatamata sellele, et omast meelest hoidsin seda kinni...

Samas ei saa välistada, et leidub reduktor, millele vedel CO2 midagi halba ei tee.
Ja ometi ma kahtlustan, et kodanik Kiddest võis rääkida balloonist kui kustutist (millena seda ju müüaksegi) ja mille metallist kraanil (päästikul) on küll täiesti kama, millisel kujul see gaas sealt läbi käib.

Loksutasin 2kg CO2 kustutit. Ei loksu seal sees midagi. Rõhk peakski ju terves balloonis ühesugune olema ja kui gaas ongi seal sees vedel, siis on see vedelik terve ballooni ulatuses ja jõuab membraanini olenemata sellest kas balloon on püsti või pikali.
Ma ise ikkagi arvan, et see gaas on seal vedel ainult täitmise ajal ja ainult niikaua kui balloon külm, aga ega mina ka ei tea, ega spets ei ole.
Ja Reti poes taimeakvaariumite all võib iga üks näha, et seal neil balloon (sama 2kg kustuti) on pikali.

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Aga vedelik ei saa ju täita kogu aja vältel terve ballooni ruumala, samas kui tema hulk tarvitamisel pidevalt väheneb...
Tõenäoliselt on seis selline, et aeglasemalt liikuvad aineosakesed moodustavad vedeliku ja kiiremini liikuvad aineosad on gaasilises olekus. Kuna vedelik on gaasist raskem, siis vajub ta anuma põhja ja gaas on selle kohal. Aine tarvitamisel toimub vee keemisele sarnane protsess, kus kiiremad aineosad vedelikust eralduvad ja gaasina anuma kraanist minema lendavad.


See on positiivne märk reduktori vastupidavusest. Võtan teadmiseks. (ise vist ikka igaks juhuks ei proovi )

Kui on tegu tulekustutiga, siis neil on peakraani küljes sifoontoru, mis ulatub ballooni põhja. Seega jõuab kraani avades vedel CO2 nii ehk naa reduktorisse, olgu see purk siis püsti ehk pikali. Aga tasub arvestada, et gaasivool reduktorisse on akvaariumirakenduse puhul nii aeglane, et vedel CO2 ei tõusegi sifoontoru pidi üles (see juhtub ainult peakraani avamise hetkel) ja kui ta sinna korraks jõuabki, siis pole karta, et ta hetkega aurustuks ja tekitaks tohutu rõhu või lõhuks reduktori membraani. Balloonis olev CO2 on kriitilise rõhu all (kriitiliseks rõhuks nimetatakse rõhku, mille juures gaas antud temperatuuril veeldub), seega jääb ka reduktorisse sisenenud liigne gaas vedelasse olekusse ja keeb aeglaselt välja vastavalt reduktorist väljuvale gaasivoolule, mitte ei aurustu hetkega. Enda kahekilost ballooni näiteks hoian külili ja midagi hullu ei juhtu.
Aga mille eest tahaks küll hoiatada on see, et kodanikud kipuvad jätkuvalt akvasse sisenevat gaasivoolu reguleerida reduktori sekundarrõhku minimaalseks viies. See on jäme viga! Reduktori sekundaarrõhk peab jääma paari atmosfääri piiridesse. Vastasel korral ei suuda reduktori klapp enam adekvaatselt sulguda ja balloonirõhu umbes 10% langus põhjustab reduktori avanemise ja kalade lämbumise. Kusjuures salakavalaks teeb asja see, et reduktor töötab minimaalse sekundaarrõhuga laitmatult niikaua kuni balloon hakkab tühjenema ja alles siis toimub avarii. Nii mõnigi kodanik on sel moel oma kaladest lahti saanud. Gaasivoolu reguleerimiseks paigaldage eraldi nõelkraan (sobib ka akvapoes müüdav plastik või messingkraan). See välistab kalade gaasitamise. Isegi kui reduktor peaks avariiliselt avanema, lõhkeb ainult nõelkraani viiv voolik ja gaas jookseb lihtsalt tuppa aga mitte akvaariumisse.

_________________
200L purk, 1 üüratu Jack Dempsey,2 Kribensist, miljon apple snaili, 5 ancut, 2 lahedat säga (Synodontis)
320L purk: 27 liiki taimi, 8 antsu, 1 garra, 1 tank ( Agamyxus), 2 kribensist, 2 hemichromis lifalilit+ lapsed, polypterus senegal, 6 botiat