foorum.akvarist.ee

Kallid kaimud!!!! öelge,kuidas te saate pildistada akvat.Mul omaarust ka korralik digi. Pildid ikke fookusest väljas.

_________________
u. 77l kiviakva šihliididega

Statiiv on abiks. Aga liiga pimedas mõni aparaat ei fokusseeri hästi. Võid nt.panna tule põlema, vajutad päästiku poole peale - fookus käes. Kustutad tule ja vajutad päästiku lõpuni. Siis ta enam fookust ei säti vaid pildistab eelnevalt määratuga.
Suurem mure on (minul) akva valgusti poolt põhjustatud põhja ülevalgustusest lahti saamine - peab katsetama...

Põmst, et digiseep selleks üldse kõlbaks peaks olema kindlasti statiiv, aparaadil manual fookus ja särikompensastsioon. Aga eks se digiseebiga pildistamine on rohkem nigu paraolümpia. Välgu kasutamine unustage ka seebikaga akvaariumi pildistamise puhul ära.

_________________
http://akva.karahh.pri.ee

Ää muretse, seebikas pole sõimusõna ja ega keegi seda kuidagi defineerigi. Su fotosid vaadates paistab, et sellega saab pilti teha küll

_________________
http://akva.karahh.pri.ee

Siin üks nipp siiski on - kui õnnestub pildistada nii lähedalt et objektiiv on praktiliselt vastu klaasi ja ta siis veel ära teravustab siis heal juhul saab ka välguga pildistada (välgu peegeldus ei satu objektiivi).

Raffas, ka viletsatel digikatel (ntks minu oma olympus C-370 zoom maksis ainult 1700 eeku) on olemas loodusfoto tegemise reziim , mis ise zoomib fookuse teravaks ja teeb klõpsu. see võtab nii 1-2 sekundit, kui ta ise toimetab. väga ilusad pildid saab, kui kalad ei liiguks pidevalt. Kui saad ilusti liikumatut kala pildistada tulevad väga ilusad pildid (mis siis, et ühe korraliku klõpsu tegemiseks kulub ca. 8 klõpsu). Nii, et manuaal kätte ja otsige see reziim üles. See on see lillega reziim ja supperloodusfoto on lillega ja s täht on juures. Paneks ilusad pildid siia üles kah, aga kahjuks ületavad nad suurusenormi (nii 500-600 kb)

_________________
45l Gupid, Minoorid, 2 Antsu ja paar Õuntigu +palju väikeseid teolapsi.

Maeisaaru, mis vahe sel on on ta makro või looduspildi reziim, lähedalt saab pildistada ja kõik, oleks mikro oleks veel parem. Muidu väga normaalne foorum aga üks ilge tähenärimine käib pidevalt. Elage kuhugi mujale end välja. Kõik saavad ju poindist aru, ma loodan vähemalt olgu ta makro mikro või loodusfotoreziim.

_________________
45l Gupid, Minoorid, 2 Antsu ja paar Õuntigu +palju väikeseid teolapsi.

Ei maksa vihastada, tõesti on IvoOnul õigus ja loodusfoto all AFAIK (minu teada) enamasti mõistetakse seda reziimi millega tehakse maastikupilte - ehk siis selle reziimi märgiks on fotokal tihti hoopis metsa kujutis. Vaevalt IvoOnu norida tahtis, pigem selgust sest mõni vähemkogenud kodanik äkki ajakski sassi. Makro- ja mikrofotodest on muidu hästi kirjutanud meie tuntud looduspiltide tegija Urmas Tartes ühes Arvutikasutajas, samas pole ilmselt mõtet neid piire jäigalt taga ajada - kui jutt on makrofotost või lähipildistamisest siis peaks asi vast selge olema.

terminid

fotoaparaatidest:
on kaht liiki fotoaparaate:
peegelkaamerad ja seebikarbid (ehk kompaktkaamerad)
seebikarp - kõik fotoaparaadid, mis ei ole peegelkaamerad
digiseep - digitaalne kompaktkaamera

näited.
peegelkaamera:
http://www.photopoint.ee/toode.php?id=5054
http://www.photopoint.ee/toode.php?id=3508
ka see on peegelkaamera http://www.photopoint.ee/toode.php?id=2016

seebikarp:
http://www.photopoint.ee/toode.php?id=4709
http://www.photopoint.ee/toode.php?id=3852
http://www.photopoint.ee/toode.php?id=7876

makrovõte:
tüüpiline makro:
http://foto.kala.ee/baas.php?aktsioon=k ... &pilt=8807

loodusfoto:
http://www.looduspilt.ee/?page=pilt&id=430

üldiselt on nii, et lillepilt (tulp enamasti ) hõlbustab lähedalt pildistamist, ehk siis makrovõtet. alasäri on ka natuke abiks.. ehk siis säriaeg tuleb lühem ja kalad ei jõua eest ära sõita . pärast saab arvutis pilti natuke heledamaks keerata.

_________________
160Liitris, 1 ancistrust, 1 F-SAE, 9 danio malabaricust
100Liitris gupid, teod

kindlasti ei ole tegemist seebikarbiga : http://www.leica-camera.com/produkte/msystem/index.html
ja samas ei ole ka peegelkaamera

Peegelkaamera on riistapuu, kus sa näed läbi pildiotsija sedasama pilti, mis läbi objektiivigi. seda tänu kaamerasse ehitatud peeglisüsteemile. ülejäänud kaamerad on kompaktkaamerad, kuhu lihtsalt ei mahu peeglit ehitama, et kasutaja näeks otsepilti läbi objektiivi. NB! mitte segi ajada otsepilti läbi pildisensori digikaamerate puhul. seal pole see enam otsepilt vaid kaamera protsessori poolt juba "tuunitud" pilt.
lihtsamad kompaktkaamerad, mis on äärmiselt lihtsustatud ning kasutaja ei saa teha põhilisi toiminguidki iseseisvalt, vaid need teeb ära eelprogrammeeritud kaamera - rasketes tingimustes on nende kaameratega keeruline pilti teha. Sellepärast Pro-d neid seebikaamerateks sõimavadki.

Paljud kompaktkaamerad on paljudele kasutajatele käepärasemad ja mugavamad kasutada. aga et rasketes või ebaharilikes tingimustes head pilti teha, peavad kaameral kindlasti olema vähemalt need funktsioonid, millest Fikon rääkis.

_________________
141L (isetehtud ajutine kaan ja valgus Sylvania T5 2x24W Grolux ja Aquastar): vastupidavamad taimed, 3 Kuldkala , 6-7 Ancistrus dolichopterus(neist 2 albino), umbes miljon ancistruse titte, tornteod