Pets kirjutas:
Sodi on ikka samas mahus mis ennegi, aga tänu hõljuva meedia omavahelisele hõõrdumisele/põrkumisele jahvatatakse see tunduvalt peenemaks. Sellega kaasneb aga probleem - mittepiisava tihedusega filtrid ei püüa seda sodi enam kinni. Ja kui püüavadki, siis ummistuvad filtri švammid päris kiiresti, mis omakorda sunnib filtreid tihedamini puhastama. Siinkohal ei täida filter enam biofiltri rolli(biofilter on hõljuva meediaga), vaid üksnes mehaanilise filtri rolli, mille ülesandeks ongi selle peenikese orgaanilise hõljumi eemaldamine süsteemist. Nagu mainisin, ei ole švammidega filtrid kuigi praktilised, rohkem kasutatakse filtreid, milles on väga peened nailon- või metallvõrgud, mille avade suurus on 30-60 mikronit.
Kui nüüd võrdlusi tuua, siis 74 mikronit püüab tsemendiosakesi, 44 mikronit püüab kinni muda ja setted, 12 mikronit püüab kinni punased verelibled.
Tekib küsimus, miks siis võrku eelistada, kui ummistuvad mõlemad ühtemoodi. Vastus lihtne, võrku saab surveveega pesta, švammi aga mitte(vähemalt mitte piisavalt kaua). Nutikamad inimesed on välja mõelnud trummelfiltri - sisuliselt trummel, mis on kaetud peene võrguga ja sellest voolab vesi läbi, jättes samal ajal osakesed võrgu taha kinni. Kui võrk ummistub niipalju, et veel on raske võrgust läbi tungida, hakkab niinimetatud musta vee poolel vesi tõusma ja selle tagajärjel lülitatakse trummel pöörlema, samal ajal peseb survevesi võrku väljastpoolt. Must vesi juhitakse filtrist välja. Vesi hakkab jälle võrgust läbi voolama ja alaneb musta vee poolel, mille tagajärjel lülitatakse trumli mootor ja survepesur välja. Ja nii see protsess kordub ja kordub. Sisuliselt hooldusvaba filter, kui just mehaanilisi rikkeid ette ei tule.
Kuna trummelfiltrid on küllaltki suured ja mahukad, on neid akvaristikas tülikas kasutada, kuna ei mahu kusagile ja jäävad silma riivama. Sellel samal põhjusel ei ole hõljuva meediaga filtrid akvaristikas ka nii populaarsed. Tiikide omanikud aga seevastu kasutavad hõljuva meediaga- ja trummelfiltrit rohkem, sest need võivad töötada õues, tiigi kõrval ja osavasti looduslikult varjates, ei pane neid tähelegi.
Huh, pikk jutt tuli
Tänan Pets, see väga hea informatiinve tekst!
Asi selge, ostan mingi sobiva plast pudeli, viskan õhu sisse Ja saab asja jooksma K1 ga, mingi hetk hiljem hangin bio pellets rektori ja ka need pelletid, eelmine kord tellisin Inglismaalt, vaatame kas veel eksisteerivad.
K1 alternatiiviks pakutakse ka seda, mis pidi veel parem olema:
http://www.ebay.com/itm/321414237734?_trksid=p2060353.m1438.l2649&ssPageName=STRK%3AMEBIDX%3AIThmm, peaks vist ehitus poodi täna minema, äkki neil on midagi sarnast pakkuda.