Gaasi ühest balloonist teise saab "nõristada" küll. Esiteks on vaja mõlema ballooni ventiili keermele sobivad üleminekud kas vasest torule, või piisavat survet taluvale voolikule. Üldjuhul käib kraani ja ülemineku vahel ka tihend. CO2 balloonides võib olla kuni 65 bar`i. Pole küll kordagi näinud, et oleks rohkem kui 60. Selle rõhu peaks voolik ära kannatama ja kindlasti võiks ka tubli varu olla. Sellise vooliku saad Hydroskandist. Nõrgim koht saab olema ülemineku ja vooliku ühendus. Sinna pead paigaldama väga korralikud klambrid. Küsi ka neid sealt. Pead teadma, kas balloonil, millest hakkad gaasi välja laskma, on kraani küljes toru, mis ulatub ballooni põhja. Gaas balloonis on vedelal kujul ja teise ballooni saad Sa seda lasta vaid vedelalt, mitte gaasina. Üldiselt on torudega vaid veneaegsed tulekustutid, kui keegi pole ringi ehitanud. Kaasaegsed, halli-rohelised, on ilma toruta. Siis tuleb balloon keerata põhjaga üles, et kraanist valguks gaas vedelikuna. Täidetava ballooni kraani võid avada maksimaalselt. Gaasiga ballooni kraan ava vaikselt ja vagusi. Gaasi kiirel väljumisel balloonist tekib tohutu temperatuuri langus ja kui ülemineku düüs on piisavalt väike, võib tekkiv kuiv jää selle ummistada. Täidetav balloon pane mingi kaalu peale, siis näed, kas gaasi veel laekub, või mitte. Üldiselt peaks ka sisinat-susinat kuulda olema. Tähtsaim selle tegevuse juures- 10 korda kontrolli ja 1 kord lase.
Pean ise sama jamaga tegelema, sest tuleb välja, et 2,5 aastat tagasi kõik tehnilised kontrollid ideaalselt läbinud balloon kõlbab vaid Kuusakoskisse. Akvaalusesse kappi tegin koha just sellele balloonile ja suurem sinna lihtsalt ei mahu.
Edu. I. _________________ 400l, Eheim2028, Eheim2224, sooj. Eheim 150W, taimed ja vikerkalad
|