T8 ja T5 väline vahe seisneb jah põhiliselt pikkuses ja läbimõõdus.
Kui näiteks 18W T8 on ~60cm pikk ja 26mm läbimõõdus, siis 24W T5 pikkus on ~55cm ja läbimõõt 16mm.
(T5 lampe jagatakse kahte liiki HO (high output) ja HE (high efficiency), samuti värvieralduse järgi 800- ja 900- seeriaks; hea ülevaate koos spektri-joonistega saab
Philipsi lehelt).
Ökonoomsus pole minuteada T5 eesmärk omaette. Pigem saavutatakse energia kokkuhoid elektroonse süüteseadmega, mis erinevalt elektro-magnetilisest ei anna arvestatavat osa elektrist toa kütmiseks. Kuna T5 (müüjate jutu järgi) koos elektromagnetilise süüteseadmega ei tööta, siis sealt see kokkuhoiu-jutt.
Valguse timmimise kohapealt on taaskord liigset au omistatud T5 torule, tegelikult toimetab aga taas süüteseade. Asja iva seisneb (minuteada) lambile antava pinge sageduse muutmises, mille tulemusena valgusvoog muutub piirides 10-100%. Loomulikult ei pea lõppkasutaja hakkama sagedust oma äranägemise järgi genereerima, vaid seadme juhtimine toimub alalispingega 1-10V juhtahelasse. Kuna (minu katsetatud) seade annab juhtahelasse ise vaikimisi 11V pinge, siis piisab tavalisest potentsiomeetrist juhtahela 2 klemmi vahele (esimese hooga pakutakse poest selle asemel muidugi mitusada krooni maksvat 'seadet').
Reguleeritavad süüteseadmed on (tunduvalt) kallimad, kui need, mis reguleerimist ei võimalda (300 vs. 700 EEK).
Torudest veel - oluline peale pikkuse on kindlasti spekter - Sina tahad enda tuppa tõenäoliselt kollakamat valgust (värvustemperatuuriga 2700K), taimed seevastu rõõmustavad heledama tooni üle, kus sees punane ja sinine komponent ilusasti esindatud (nt. 6500K). Seega valgustorusid valides vaata ka numbrit nime järel: nt. 965 tähendab kõrgemat värvieraldust (900-seeria) ja värvustemperatuuri 6500 Kelvinit.