foorum.akvarist.ee

Mõeldu üht mõtet ja otsitud infot ja kaugele pole jõudnud...
Plaan proovida pisikese akvaariumiga, milles pole väidetavalt tarvis vett vahetada (ainult lisada) ja kus taimed aeglaselt kasvavad jne... Üks loetud artiklitest siin: http://www.aquariaplants.com/lowlighttank.htm
Samas mind ajab segadusse, et mis selle asja juures tegelikult peamine võti on... - kas vähene valgus, või viljakas substraat või madal kaladega asustatus või veel midagi, või kõik koos?
Kas kellelgi on kogemusi?

Kõik koos ikka, kui Sul midagi kipub üleliia olema siis see üldjuhul põhjustab ka probleeme. Esimene tõsisem mõtlemise koht tekib põhjapinnasega, siin on päris palju variante, kuid enamusel neist on üks probleem - taimede hilisem ümberpaigutamine on keeruline (vesi läheb sogaseks ja erinevad pinnasekihid kipuvad segunema). Mul on endal samalaadsel akval kõige all harilik aiamuld, selle eripäraks on mullas toimivad käärimisprotsessid mille tulemusena vabaneb tublisti CO2. Kui kasutada mulda siis peab kindlasti peale panema piisavalt paksu (ca 2 cm) kruusakihi, algul eksisin selle vastu ning CO2 mullidest tekitatud mudavulkaanid olid probleemiks.
Ja filtri asemel on mul harilik veepump, tõsi, selle otsa sai tõstetud peenfilter ajaks mil muda üles keerutasin. Viimati jätsingi peenfiltri sinna kuna maimud on akvas ja kartsin et võivad muidu veepumpa sattuda.
Aga taimede suur hulk juba käivitamisest alates on asja juures minu meelest üsna oluline.
http://www.google.com/search?q=low+tech+aquarium abiks täiendava info otsimisel. Ameerikas on selline lahendus üsnagi levinud.

Rein! Kas räägiksid sellest eksperimentaal-akvast lähemalt. Olen siit-sealt teemadest lugenud, aga tahaks põhjalikumat infot praktikult.

Mis Sind täpsemalt huvitab? Sel teemal saab pikemalt kirjutada küll kuid hetkel pole mahti, kui rohkem vaba aega tekib võtan ehk käsile.

Põhi on siis paar cm aiamulda + samapalju jämedat kruusa. Kas põhja sifoonid ka? Kas pump on vajalik või saab ilma ka? Kas pump ainult liigutab vett või on õhutoru ka küljes? Vett vahetad ikka regulaarselt iga nädal või ainult lisad äraauranud jao? Valgustus ikka 0,5W/l? See on 100 liitrine ilmselt.
Inglise keeles lugemine natsa vaevaline ja nii hea oleks praktikult kuulda, et saab ka teisiti. Loodan tõesti, et leiad kunagi aega

Mind näiteks see huvitab, et kui määrav roll on eriti viljakal substraadil... Kui substraat poleks nii oluline, siis paljude algajate kastid juba vastavadki täielikult tingimustele ju - filter mingi sisemine ja pigem nõrk, valgust pole ollagi, väetist ega CO2 ei lisata jne.
Mul endalgi üks selline 22L akvaarium käimas. Kusjuures mind on väga imestama pannud, et see minu väike akvaarium on väga suurepäraselt ja päris ilma vetikata toiminud pea 0,5 aastat. Vett olen küll vahetanud iganädalaselt, aga muud midagi polegi teinud peale kalade toitmise. Mul elavad seal 5 gupit ja ca' 30 väga väikest ancistruse maimu. Asi asub köögikapil, kus lamp enamus ajast üldse kustus ja päevavalgust samuti pigem napib.
Põhjas on jäme liiv 3-4 cm. Taimi pole ses kastis küll palju - kaks suurt Cryptocoryne undulata't ja 20% veepinnast Phyllanthus fluitans'ega kaetud. Viimased ei taha mitte kasvada ja neid asendan suurest akvast väljaroogitutega. Crypt samuti ei kasva oluliselt (kasvab jube aeglaselt ja on kolmneli võrset ajanud, mis samuti aeglaselt kasvavad), seeeest näeb see taim välja tõeliselt ilus võrreldes suures kastis olevate veidi vetikaste-auklike-rullitõmbunutega Crypt on kohe ilus tumeroheline ja lehe pind oleks lausa nagu vahaga kaetud - läigib jne.
Tekibki küsimus, et kas ongi tarvis mulda põhja panema hakata? Ostaks testi hoopis ja vaataks, et äkki ei vajagi eriti veevahetust (mis test see oligi?) ja laseks tuksuda?

Ca 2,5-3 cm kumbagi. Kui mulda on liiga paks kiht siis väidetavalt võib tekkida probleeme. Kõlbab nii aiamuld kui lillemuld. Loomulikult kui seal on mingeid erilisandeid siis lisanduvad ka riskid. Mullaga koos ei soovitata kasutada turvast ega ka mingeid rikastatud pinnasesegusid.
Praktiliselt mitte. Vaid siis kui ümberkorraldused on mulda vette ajanud siis olen mullakihti üritanud sifoonimisega kõrvaldada - tundub aga et tõhusam meetod on veepumba otsa kiirfiltri panek, see tõmbab hõljuva sodi veest ära enne kui see jõuab põhja vajuda.Mingi asi peab olema mis vett liigutab. See ei pea tingimata olema pump ega filter, usun et ka mullitaja võib selle funktsiooni täita. Pump on lihtsalt kõige käepärasem, mullitaja üldjuhul häirib (vähemalt mind).
Muide, Walstad soovitab juhul kui kasutatakse kanisterfiltrit võtta sealt välja kõik peenem meedia, põhjendab seda aga sellega et kui elekter ära läheb siis filtris surevatest bakteristest eraldub toksiine akvasse kui filter uuesti käivitub.
Liigutab ainult vett.
Kui probleeme pole siis ainult lisan vett. Mullapinnasega on esimesed nädalad täis üllatusi, siis hüppab fosfaaditase enamasti korraks kõrgele ja sõltuvalt sellest mida muld sisaldab võib muidki üllatusi olla. Paaris nädala kuni kuu jooksul olukord stabiliseerub.
Üldjuhul nii soovitatakse jah. Tõesti on mul see 100 liitrine akva sedasorti ning siin on valgusega segasem lugu - 2x39W T5 torud mis on tõhusamad kui üldjuhul pruugitavad T8-d, kuid lamp on akvaariumist laiem ning ülespoole minevat valgust ma reflektoriga alla ei suuna.

Sedasorti akvaariumite juures on minu meelest eriti olulised sobiv pinnas
ja suur taimede hulk. Mulle tundub et üks põhilisi uue akva juures probleemideallikaid ongi liiga vähene taimede hulk.

Oma low-tech akva panin käima Walstadi stiilis: ca 2,5 cm mulda põhja, kruus peale. Mitte midagi ei pesnud, keetnud, praadinud ega puhastanud mingil moel. Panin põhja taldriku et vee valamisega pinnast mitte segi keerata ning ettevaatlikult lisasin paari sentimeetri jagu vett. Järgmisena istutasin taimed, seal kus muld istutamise käigus kippus välja tulema panin kruusa juurde. Järgmise sammuna imesin sogase vee ära nii hästi-halvasti kui suutsin ning lisasin jälle taldrikut kasutades ettevaatlikult puhta vee. Lükkasin soojendaja ja valgustuse sisse (pumpa mul kohe algul polnud, muidu oleks sellegi käima pannud). Walstad paneb üldjuhul järgmisel päeval sisse kloorieemaldaja ning seejärel kalad (mõnikord kui akva paistab heas seisus olevat siis isegi samal õhtul), kuna mul kohe pumpa polnud siis venitasin mõned päevad. Vesi peaks mõne päevaga selgeks minema.
Aga ma ei arva et samamoodi võiks toimida tavapärase kruusapinnasega akva korral või siis juhul kui pole võtta hulgaliselt taimi. Et miks nii? Väidetavalt sisaldab muld vajalikke baktereid nii et ammoniaagi ümbertöötlemine käivitub mõne päevaga. Walstad tegi katse kus pani pudelitesse mulda/kruusa ja vett, lisas ammoniaaki 2 ppm ning aereeris pudeleid. Mullaga pudelites kadus ammoniaak nädalaga, nitritid korraks ilmusid ja kadusid 2 nädala jooksul. Ilma mullata pudelites ammoniaak ei kadunud ka 3 nädala jooksul.
Peale selle taimed omastavad lisaks nitraatidele ka otse ammoniaaki ning nitritit, seepärast osa taimeakvaariumite pidajaid väidab et rohkete taimede puhul pole mõtet sissetöötamistsüklist rääkida kuna seal ei saavutata kunagi nimetamisväärset ammoniaagi/nitritite taset.
Ja loomulikult toimib see kõik vaid juhul kui akvat ei üleasustata.

Mul on selline akva käinud alates augustist, probleeme on olnud märksa vähem kui "high-tech" akvaga. Taimi ma desinfitseerinud pole kui välja arvata Stenilt saadud uhke juurika koos Anubiase suure puhmaga mis oli paksult habevetikaga kaetud. Korra koos kaladega sai sinna haigus toodud mis õnnestus välja ravida, hetkel on ka vetikaid siin-seal näha kuid nad ei häiri.

Substraat ON oluline.

Miks ka mitte, aga testima vahel ikka peaks. Nitraatide (NO3) test on see mille järgi veevahetuse vajadust hea hinnata.
Ma oma low-tech akvas algul testisin ikka väga tihedalt, kõhe oli arvestades seda kuivõrd situatsioon erines siin väljakujunenud arusaamadest. Nüüd testin haruharva.

Kuidas peaks sellises akvas kalade hulka arvestama?
Akva pikkus = täiskasvanud kalade pikkuste summa?

Kahjuks mingit lõplikku valemit pole ilmselt võimalik anda kuna tegureid mis seda mõjutavad on palju. Pikkuste summa on üks mugandustest, kuna kalad võivad olla väga erineva kehakujuga ja suurusega ei saa erinevate kalade korral see valem hästi sobida (võrdle ntx skalaare ja Kuhli loache, või siis oskareid ja neoone).
Pisut sai seda teemat korra lahatud:
/esimene/1294/index.html

kas muld osta poest või võib väljast hankida?

_________________
160 l: 1 ancistrus, 1 platydoras, 4 T-barbust, 2 mystus guliot, 2 callichthys; 150 l: 4 tiigerbarbust, 1 ancistrus, 1 mõõksaba, 1 acanthophthalmus kuhli, 3 corydoras pandat ja kokku 11 erinevat taimeliiki.

http://www.pilt.ee/view/200290/

Kas see pealmine kiht peab tingimata jämeda fraktsiooniga kruus olema või võib peenemat ka kasutada?

Leidsin kodust koti 2 mm fraktsiooniga pestud kvartsliiva (või kruusa?). Seda kasutatakse muidu veepuhastusseadmetes filtrite tihendamiseks. Minu meelest on see liiv hästi ilus.

Tahaksingi teada, kas seda tohib mullapõhjaga akvaariumis pealmise kihina kasutada võ mitte? Ja mis sellega kaasenda võib?

_________________
54L: cor. panda (2); hyphessobrycon callistus (2); f-sae (1); molli (3)
muld/liiv põhi ja lihtsamat sorti kiirekasvulised taimed (nt vallisneria asiaticus, echinodorus tenellus)

seda, et kolm kuud mul nüüd akva käinud. põhjas selline turbane lillemuld (2 cm) ja peal see 2mm fraktsiooniga hele liiv (4 cm). sees ohtralt taimi ja kõik on udupeen. ainult rohimisel peab taimede väljakiskumisega ettevaatlik olema, et mulda vette ei satuks.
vetikat pole olnud ega ühtegi muud muret ja kui ma nüüd oma eelmise kastiga võrdlen (kus elas 5 sorti vetikat ja ükski taim ei kasvanud) siis ma olen jube rahul.

_________________
54L: cor. panda (2); hyphessobrycon callistus (2); f-sae (1); molli (3)
muld/liiv põhi ja lihtsamat sorti kiirekasvulised taimed (nt vallisneria asiaticus, echinodorus tenellus)

sellest ajast kui ma viimati sõna võtsin on akvaariumites palju vett vahetatud. omalgi selles stiilis akva käima lükatud. käinud nädala, vesi ilus selge roheka varjundiga. teisel päeval ilmus klaasile lubja kiht mille maha nühkisin. taimede kasvu kohta ei oska veel midagi öelda. muidu paistab et on normaalne.

_________________
160 l: 1 ancistrus, 1 platydoras, 4 T-barbust, 2 mystus guliot, 2 callichthys; 150 l: 4 tiigerbarbust, 1 ancistrus, 1 mõõksaba, 1 acanthophthalmus kuhli, 3 corydoras pandat ja kokku 11 erinevat taimeliiki.

http://www.pilt.ee/view/200290/