foorum.akvarist.ee

Sellel väikesel akvaariumil ei ole ülal servas tugevdusribasid, sellepärast ongi väljapaine nähtav. Ükskõik, kas suur või väike kast, keskmise paksusega klaas (akva suuruse kohta) ilma lisatugevduseta paindub alati nähtavalt väljapoole. 1-2 mm normaalne. Katki sellepärast veel ei lähe.

Palju huvitavam on niisugune paine, kus ülal tugevdusribadega kast (õhemast klaasist ja kõrge) tahab justnagu palli moodi ümmarguseks minna - väljapaine on kõige suurem esiklaasil 1/2 kõrguse peal ja mõlemas - horisontaal ja vertikaalsuunas .

_________________
430L

Siin lombi taga ma olen üritanud mitu päeva korralikumat 38 l akvaariumi leida. Siin on 2 suurt loomapoeketti ja mõlemas neis 38 l akvaariumid 3 mm klaasi paksusega (3-4 erinevat tootjafirmat), vahe ainult alumise ja ja ülemise plastikümbrise kvaliteedis ja kui ilusti on silikoonitud. Hinnad on valmiskomplektidel (38 l akvaarium, filter, kaas valgustusega, mis tavalised pirnid aga mida võimalik vahetada fluorestsentslampidega ja olenevalt kitist ka soojendi ) 30-70 USD. Kalleimaid olen näinud tellitavatena aga need siis enamasti akrüülist. Kohapeal neid poes ei ole ja need palju kallimad (200 USD kanti). Algul mõtlesin valmis stardikomplekti osta aga nendega tuleb kaasa palju kehvem filter. Mõtekam on kõik eraldi osta: kast, filter ja kaanega valgustus. Hind tuleb muidugi siis kallim. Praegu on siin väga populaarsed FLUVAl edge akvaariumikitid ja nanoakvaariumid.

Minu väikesel akval oli see paine ikka päris korralik. Viisin akva ikkagi poodi tagasi ja ostsin teise firma oma ja sellel ei olnud märgatavat painet. See plastikriba peab jah terve olema, tugevdab ja ei lase painel tekkida. Mul nüüd ka juwel, küll 180 l, täiesti uus akva ja polnud mingit painet. Alumiiniumist liist vast veel parem.

Ma pole üldse kindel kas mu järeldused on õiged aga hoiatuseks ehk kasulik lugeda...
Üritasin tööl uut akvat püsti panna. 200l, kasutatud. Küljeklaasid toestusid põhjaklaasile, mitte vastupidi nagu olen enamasti harjunud nägema. Hmm...ok, katsetame. Silikonisin seestpoolt igaks juhuks üle ja tuld.
Tuld ei tulnud aga ääreni täitsmisel (aeglaselt, oodates klaasi paindumist järele muidugi) tekkis leke. Kuna olin ise kohal, siis tagajärgi polnud peale pisikese võimlemise ämbritega
Võtsin kõik tühjaks, kuivatasin, silikoonisin uuesti. Ah jaa, leke tundus olevat tagaklaasi ja põhja vahelt aga silmaga näha polnud midagi kahtlast.
Täitsin uuesti ja panin kaamera valvama. Akva käis mitu päeva ca 3/4 täitumuses - ok. Siis lülitasin kaamera välja ja täitsin ääreni.
See oli viga!
Järgmisel hommikul kolleeg helistab: sa oled ju kopterpiloot, kas nüüd teed allveelaevadega katseid ? Akva oli tühi, vesi kõik põrandal....
Akva klaasid olid kõik jälle terved, mingeid lekke kohti polnud näha kuid tagaklaas (ja vist ka veidi esiklaas) olid põhja suhtes nati väljapoole nihkunud.

Oletus: küljeklaas paindus välja ja kuna ta polnud silikoonitud põhja vastu (st. oli aga põhi oli all) siis oli liimi nakkuvus halvem ning tekkis leke.
Uut katset enam ei teinud, andsin akva endisele omanikule tagasi ja kirjeldasin senise "testimise" kulgu

Mõtlesin, et valgustan teid akvaariumi ehituslikust terminoloogiast (eestikeelne insenertehniline oskussõnavara):
1) küljeklaasi ülemise serva väljapaindumise olukord on nimetavas käändes "kiive", verb "kiivuma";
2) tavaliselt pikemate külgede ülemisse serva nende pikisuunas kleebitavad horisontaalsed ribad on ainsuses "jäikusribi";
3) kahte vastaskülge või jäikusribisid omavahel üle akvaariumi keskosa ühendav element on nimetavas käändes "tõmb".

Tere,

on küll väga vana teema, kuid siiski ei saa vaiki olla. Ise liimin ka küljeklaasid just põhja peale ja siiani ei ole olnud ühtegi lekkimist liitekohalt. Kokku olen liiminud 1,5m klaasi pikkusega akvasi tükki 3, millest 2 on 0,4m kõrged ja üks on 0,5m kõrge. Seletaks ka natukene, et miks just peale mitte kõrvale - kui klaas peale liimida, siis tekib klaaside vahel olevale silikonile nihkejõud ja silikon on selle jõu tuhtes palju vastupidavam. Kui aga liimida akva nii kokku, et põhi läheb külgede sisse, siis tekib sellele pisikesele klaaside vahelisele silikoni ribale tõmbejõud (külje klaasile tõuke jõud) ning kahjuks selle osas minu uks liimimise pidamisele ei toetu. Muidugi on ka nurga faas silikoonitud, kuid faasi silikonil enam vahet ei ole kas on peal või kõrval. Kui kellelgi on teistpidine arvamus, siis olen valmis argumenteerima ja vajadusel võiks isegi katsetuse teha

To - Felch - mul on karm kahtlus, et sul pidi olema seal mingi muu jama - kas klaasi paksus oli valesti võetud või ei olnud lihtsalt silikon korralikult klaasiga nakkunud.

_________________
MaxMart - akvaariumid ideest teostuseni - leia meid facebook-ist

Ma märkasin juba ammu et meie 180L MP100 akva esiklaasil on nähtav paine, mingi 2mm. Sellel akval mingit tugevdusribasid pole. Ju siis see ongi norm et akvadel on silmnähtav esiklaasi paine.

Huvitav kas enamustel 250, 350, 500L ja suurematel akvadel on ka selline silmnähtav esiklaasi paine?

Mind huvitaks veel selline küsimus, et kas akva puhul on erilist vahet kui palju sa vett akvasse lased. Et siis kas jätan akva ülaservast veest vabaks 5 või 10cm. On sel üldse mingit vahet ja kas see puhub mingit pilli esiklaasi painde suhtes?

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Mida kõrgem on veesammas, seda suurem on rõhk, nii et mingi vahe siiski on.

_________________
1000 liitri klubis
Õues keskeltläbi 20000 liitrit kuldkokrede ja vesiroosiga