foorum.akvarist.ee

Sedamoodi.

Kuna tuleb välja et lapsepõlve akvaarium on kasutusse läinud, siis ei jää muud üle, kui ise käised üles käärida.

Plaanis siis teha akva mõõtudega 840x450x500mm Klaasiks 8 või 10mm tavaline. Kuidas muidu laiuse kohapealt soovitate? Ruumi oleks teha ka laiem, kuni 700mm umbes. Kas tekkib valgustusega probleeme, või ei ole see 20cm lisaks eriti hull?

Olen siin tehnika foorumiga hoolega tutvust teinud ja ka muid DIY lehekülgi lugenud. Teooria pool hakkab juba ilmet võtma. Kuid nüüd oleks paar küsimust enne kui klaasi ära tellin. Nimelt.. siin paaris kohas oli juttu automaatsest veevahetusest. Kas keegi räägiks sutsu lähemalt? Kas lihtsalt lastakse akvaariumil alt vesi välja ja siis kuskilt teisest august uus vesi pumbaga sisse? Muidugi soovitud kogustes. Lihtsalt tahaksin teada, kui keeruline/kallis jne selline süsteem on? Et kas tasub lasta auk(augud) klaasile kohe sisse teha või jääda traditsioonilise variandi juurde.


Ning ehk on veel midagi, mida peaks silmas pidama enne klaasi ära tellimist ja töödega pihta hakkamist?

_________________
200L - Aafrika cichliidid

Ma esialgu kommenteeriks seda veevahetuse-asja.

Lihtsaim teostus oleks selline, kus akval on mingilt tasemelt ülejooks, mis suubub kanalisatsiooni ja akvasse vett lisades jookseb üle selle taseme jääv vesi siis minema.
Praktikas tuleks arvestada mõningaid nüansse:
1. Ülevool on kasulik planeerida toruna läbi akva seina/põhja.
Mõttekas on seega lasta auk puurida juba klaaside tellimisel, sest pärast on seda keerulisem teha (max klaasipuuri läbimõõt ehituspoes 8mm).
Ülevool ühendatud anumate põhimõttel (U-toru üle akva serva) pole just töökindlaim variant.

2. Kalade sattumine ülevoolu ei kuulu hea tava hulka.
Ülevool tuleks katta mingi shvammi/võrguga, mis oleks ühest küljest piisavalt tihe, et mitte kalu läbi lasta ja teisest küljest piisavalt jämedakoeline, et mitte liiga kiiresti ummistuda.

3. Pealejooksu teostamisel ei tasu loota ühisveevärgi ühtlasele survele.
Teisisõnu - kraani ühtlasele tilkumisele ei maksa liialt loota. Siiski võib seda, kui lihtsat lahendust katsetada, enne keerulisemate süsteemide (aja/nivoo releega magnetklapp; WC loputuskasti põhimõttega vahepaak) ehitamist.

4. Pealejooks võiks olla ülevooluavast veidi eemal.
... et juurdetulev vesi põhiosas kohe kanalisatsiooni ei jookseks.

5. Vee juurdevool = aurumine + soovitav veevahetus.

6. Vett võiks juurde lisada korraga väiksemates kogustes.
Mõte selles, et vaevalt on kellelgi viitsimist jamada peale vee koguse ka sobiva temperatuuriga. Aga suure koguse külma vee akvasse lajatamine võib kaladele ebameeldiv olla.

Kokkuvõtteks - lase see auk juba alguses ära teha - selle kinnitoppimine on väiksem töö, kui pärast juurdetegemine.
Hinna kohapealt niipalju, et maksab augu tegemine (olenevalt suurusest ja klaasi paksusest vast 100.- piires), torujupid-läbiviigud (kuni paarkümmend krooni tükk, kokku alla 100.- 'Hüdrostandardi' poes) ja voolik kanalisatsioonini (vast 50.- saab hakkama). Pealevoolu jaoks kraan ja peenike voolik (kokku alla 100.-).
Kui veepaagi juurde teed, siis selle saab kokku loodetavasti 200 krooniga (10L nõu + loputuskasti ujuk-sulgur ja paar torujuppi-läbiviiku).
Magnetklapi ja nivooanduri hindu ma parem ei paku...

Kas ma sain õigesti aru, et ruumi poolest võiksid teha ka akva, mille põhja mõõdud on 840 x 700?
Kui jah, siis seda ehk juhul, kui saad akvat veel ka teisest ja kolmandastki küljest vaadata, muidu laiust üle 60 ei soovitaks.
Kui kõrguseks mõtlesid 700, siis on jah valgustuses küsimus - läheb tarvis rohkem võimsust, kui tahad põhjas taimi kasvatada.

Mõtle läbi, millised klaasi küljed lased ära lihvida. Lihvimine ise pole just väga odav, aga kui näpud peale klaasi servaga kokku puutumist terved on, siis see on kah suur pluss!

mida muidu arvate sellisest lahendusest?

http://www.hot.ee/thucar/aqua.jpg

Kas võib sedasi altpoolt vett lisada või peab seda tegema kindlasti pinnapealt?

_________________
200L - Aafrika cichliidid

laiust mõtlesin ikka 840x700. Kuid ainult ühest küljest vaadeldav jääb, nii et ei ole siis mõtet... Ühesõnaga tuleb 840x550! See tundub kapi konstruktsiooni silmas pidades kõige kavalam olevat.

_________________
200L - Aafrika cichliidid

Tulemus on mõlemal juhul ühesugune, aga kui pinnapealt lisada, siis saab alati veenduda, et süsteem normaalselt töötab.

Lauri on teinud väga asjaliku kokkuvõtte.
Lisaks siiski et kui raha ei piira siis on võimalus kasutada programmeeritavat magnetklappi (LCD paneeliga variant maksis viimati ca 1200 kr.), surveregulaatorit konstantse veesurve tagamiseks (maksis ca 210 krooni) ja tilgutit mis annab ajaühikus kindla koguse vett. Väikseima läbivooluga tilgutid annavad 2 liitrit tunnis ning maksavad mõnikümmend krooni. Ehk siis ei saa korraldada pidevat veevahetust vaid mingi intervalliga lühiajalist, samas on nende vahenditega veekogus täpselt paigas. Ega see surveregulaator ka väidetavalt taha pidevalt surve all olemist, ma küll ei tea miks.
Vee lisamist akva põhjast küll ei poolda, lihtsam on seda kõrgemalt sisse tilgutada - ükskõik kas peene voolikuga üle ääre või kasvõi põhjast tuleva toruga kuid nii et sissevool oleks veepinnast kõrgemal, maandab riske ja saad visuaalselt hinnata kogust. Vee temperatuuriga on see nipp et kui kasutada peent voolikut siis saab selle ümber radika keerutada, talvel vesi saab soojaks, suvel on aga niigi paras.
Kraaniga on aga see lugu et see peab olema küll hästi peenelt reguleeritav, otsisin enda oma kaua ja ikka ei saanud hea.
Ning veesurve kõigub tõesti sedavõrd et kui timmid paika siis võib tund hiljem tulla sorinal ja paar tundi hiljem tilk minutis - vähemalt mul on nii ning elan teisel korrusel. Kuid võimalik et kraan ka lihtsalt vahel ummistub.
Tegelikult peaks ikkagi kätte võtma ja uurima kodumasinate remondist mis maksaks üks pesumasina magnetklapp - usun et suht vähe arvestades pesumasinate hinda.

Aga kuidas muidu selle klaasi paksusega lood on? Kui kõrguseks saab 45cm, siis ehk 40cm on vett sees korraga, kas siis 8mm klaasist piisab? Karastamata ja lamineerimata. Uurisin küll neid valemeid, kuid millegipärast ei tulnud tõesed arvud mul... pakkus tavalise klaasi paksuseks ~3mm.



Rahaga eriti laiata ei saa, sellest tingitud ka klaasi valik. Muidu oleks kindlasti karastatud võtnud. Kuid hinnavahe on ju meeletu! 10mm tavaline on 350.- samas 6mm karastatud on ligi 1000.-

_________________
200L - Aafrika cichliidid

Kusjuures see 3 mm peab Su 40cm kõrguse veesamba kinni küll!
Kuid siin on üks väike 'aga' kah sees - ega siis tugevusvaru enam eriti ei jää.
Kui kasutad 8mm klaasi, siis võid akva juures tunduvalt rahulikuma südamega tegutseda. Pealegi on paksema klaasi puhul ka liitekohad suurema pindalaga, mis annab suurema nakkumispinna silikoonile ja parema tugevuse kogu kastile.

Ja veel - ära unusta tellimast ülemiste servade tugevdusribasid. Elu on näidanud ka suurema tugevusvaruga klaasi läbipaindumist.

Ja tugevdusribad peaksid olema ikka samast 8mm klaasist?

_________________
200L - Aafrika cichliidid

Ei pea.Nende puhul mängib laius,mitte paksus.

_________________
www.basset.ee

ühesõnaga piisaks kui paneks tavalisest 3mm aknaklaasist u. 2-3cm laiused ribad? Või peaks laiemad olema? Palju loetakse optimaalseks?

_________________
200L - Aafrika cichliidid

no nii muuseas vöin öelda, et önnestus just näha kuidas tugevdusriba ära lagunes. 5mm klaasist, 8cm lai, 150 cm pikk. murdis keskelt pooleks.
3mm klaasiga ei hakkaks proovimagi.

Kui juba 8mm tellid, siis võid need kah sama paksusega võtta.
Asi tegelikult selline, et kuna nende pindala tuleb nii väike, siis ei tule suurt hinnavahet isegi 15mm paksuse puhul.
Laiuseks soovitaks 40mm.

Selge...siis kogu eelneva jutu kokkuvõtteks ehk sobiks hoopis sellien kast... et 6mm klaasist ja üles äärtesse samast 6mm paksusest klaasist ~10cm laiused ribad?

_________________
200L - Aafrika cichliidid