foorum.akvarist.ee

Küsimus oleks selline =)
Filtri maht 7,6l märgitud, aga kui palju on 1 korvi mahutavus =/ ei tahaks laiali kakkuda praegu =)
Soov oleks proovida MicroMec mediat ühes korvis, aga ei tea palju osta =/ kalu ka palju, äkki tuleb kasuks ära =) (hetkel orginaalsisu...makaronid ja swammid...)
Tänud vastajatele.

_________________
160L |kirsikrevetid, 2 antsu, , 1 SAE, 12 Barbus, 2 Botia

54L | kuldkala

JBL'e müüakse originaalsisusid korvide suuruseid, mine uuri poest.

Martin

Kui me ei eksi, siis sinna peaks liitrine kott meediat sinna täpselt sisse mahtuma. Ja ääreni mahutavus on vist 1,2L?
On kuidagi kõrvu jäänud selline number ajast kui endale selle ostsin...
Aga ei ole enam 100% kindel...

_________________
325 liitrit vett

See MicroMeci pakk mida müüakse läheb sinna sisse ära. polegi midagi arvutada vaja.
Kui sul kalu palju ja taimi vähe siis oleks sellest ehk sulle isegi kasu. parem kui svamm igastahes.

_________________
125L vett ja väike troopika.

Ei oska öelda, mis hetkest nüüd vähe ja mis hetkest palju taimi =)
Paljude taimede puhul kaotab micromec oma efekti =/?(kuskilt varasemast teemast jäi midagi sellist meelde)
Ega see vist halba ka ei tohiks teha kui panna ja proovida =)
(tuleks panna vist kõige viimasesse korvi?)

_________________
160L |kirsikrevetid, 2 antsu, , 1 SAE, 12 Barbus, 2 Botia

54L | kuldkala

Kõige viimasesse jahh - vee voolamise suunda arvestades.
Ehk siis kõige alla jäta makaronid, need keraamilised torud mis sul seal vist juba niigi on. Kui sul vahepeal midagi muud ei ole sinna panna siis jäta alt teise svamm ja siis alt kolmandasse micromec. kõige pealmine korv nende svammidega mis seal on, on hea kui ta nii ongi.

_________________
125L vett ja väike troopika.

Üldjuhul filtris nitraate ei lagundata ning taimedeta akvas neist saab lahti veevahetustega. Micromec müügiargumendiks on väide et selle asustavad muuhulgas ka nitraate lagundavad bakterid, tänu millele on nitraatide tase akvas madalam ja pole vaja nii tihti veevahetusi teha kui ilma selleta. Rohkete taimedega akvas pruugivad taimed nitraadid ära ning vajadus Micromeci järele puudub.
Huvitav, mis on nitraatide lagundamisel bakterite poolt jääkprodukti(de)ks?

1 korv siis nüüd JBL Micromec kuule täis =P eks näis on mingit muutust märgata =) suured tänud vastuste ees.
Panin siis akva peaaegu üldpildi kah =P niipalju kui kiirelt paintis õigesse mõõtu panin. Eks targemad oskavad öelda siis kas on vähe või palju taimi =P
Filter e900, valgustus 2x30w ja kalad... mingit lisa putitust ei saa.

_________________
160L |kirsikrevetid, 2 antsu, , 1 SAE, 12 Barbus, 2 Botia

54L | kuldkala

Vast N2 ja O2?

Denitrifikatsioon, niipalju kui mina sellest aru saanud olen, on üks tricky buisness. Variante on erinevaid, kuid vajavad k6ik anaeroobseid tingimusi.

I variant
Anaeroobsed bakterid öksüdeerivad vees lahustunud süsinikuallikaid, saades selleks hapniku nitraatioonist. Asi toimub kahes etapis, millest esimeses oküdeeritakse nitraat nitritiks ja teises nitrit molekulaarseks lämmastikuks. (Teised produktid on CO2 ja H2O. Ja OH- kui reaktsioon l6puni peaks minema.) Konks ongi selles, et reaktsioon v6ib esimeses etapis pidama jääda, kui keskkonna redokspotentsiaal ei ole piisavalt madal, mille korral on tulemuseks see, et saime nitraadist jälle nitriti.

P6him6tteliselt suht kontrollimatu värk. On teoreetiliselt küll v6imalik kontrollida, aga see eeldaks sisuliselt eraldi anaeroobse filtri välja ehitamist, kus oleks tagatud väga aeglane vool anaeroobsete tingimuste kujunemiseks, toimuks lahustuva süsinikuallika doseerimine (selleks, olen aru saanud, kasutatakse metanooli! ) ja kogu protsess oleks reguleeritud vastavalt filtris olevale redokspotentsiaalile. (Mis eeldab selle pidevat monitoorimist.)

II Variant
Oksüdeeritakse Fe 2+, kasutades hapnikuallikana nitraati. tulemuseks lämmastik, FeOOH ja vesinikioonid. See protsess, ma saan aru v6ib toimuda nö. looduslikul teel näiteks rauarikkas p6hjasubstraadis.

III variant
Oksüdeeritakse vesinikioone, hapnik endiselt nitraadist. Produktideks lämmastik ja vesi.

Lisaks v6ivad toimuda anaeroobses keskkonnas veel muud protsessid peale denitrifikatsiooni, mis v6ivad kaasa tuua muude mittesoovitavate kemikaalide (nt. väävelvesinik, kui hapnikudoonoriks on sulfaadid v6i metaan, kui hapnikudoonoriks on CO2) tekke. Ega sellele ka naljalt kätt ette panna ei saa.

Variant II ja III oleksid mulle isiklikult vastuv6etavad, aga ilmselt toimuvad mingil määral väljakujunenud akvas niigi, kui selleks vajalikud tingimused olemas on.
Variant I poolikuna ei ole mitte see, mida tahaks oma akvas näha.
Var I teadlik l6pule viimine IMHO (minu arvates) liiga tülikas. Vähemalt tavalises koduakvas ei näe sellel erilist m6tet.
Eelistaks pigem taimi v6i kasv6i isegi vetikaid, kes selle nitraadi ära söövad.

jepp. Õiged taimed ja veevahetus.

_________________
Kalad since -84