foorum.akvarist.ee

terv!

endal akvaarium (8 mm x 150x40x40 cm) tehtud ja esimene sorts vett sissegi lastud - nii 4-5 cm jagu. enne tegemist sai meistritega nõu peetud ja ise otsitud ning lõpuks klaasid paigutatud nii, et küljed on põhja peal. nüüd tagantjärele selgub, et on ka teine koolkond - küljed ümber põhja... seega teile, kolleegid, niisugune küsimus:

kuidas teie anumatel on klaasid üksteise suhtes liimitud - ümber põhja või põhja peale? argumendid mõlema kasuks-kahjuks? eriti ootan pikkade anumate omanike arvamusi ja andmeid!

minu anumal on korralik keevitatud ruutprofiilis rauast 6-jalgne raam, mis toetab põhja servast ringiratast ja keskelt ühe ristlatiga. selle peal paks sinine mingist vahust ehitusplaat. vett saab selles anumas olema poole kõrguse jagu - nii 20-25 cm. põhjas ja ülaservas on piki pikki külgi klaasist 5-6 cm laiused tugevdusribad ning ülal veel võrdsete vahedega 2 ristriba. tagatipuks on põhja keskele liimitud lapiti kaks 20x20 cm üle jäänud materjalist klaasplaati.

arvamused teretulnud!

ps! võite kohe ka anumasisese filtri soovitusi pakkuda!

tänab!

metallkarkassiga akvaarium oli vist ikka nii , et põhi , siis pikad küljed servast serva miinus ? mm ja siis lühikesed küljed miinus ? mm .

mul ju karkassi ei ole. klaas ja silikoon kõigest.

täna juba 10 cm vett sees - ikka püsib....

Eks ta püsima jääb ikka .. eriti kui sinna palju vett naginii sisse ei lasta ...

Samas minu loogika ütleb, et akval peaks ikkagi oelma küljed põhja peale liimitud. Kui kõrvale liimitud, siis ju kole suur pinge silikonile (põhja ümber) ... Pikapeale võivad küljeklaasid alla vajuda nagu püksid ...

_________________
126L - 13.08.2011 uuesti käivitatud (eks näis, mis saab).
Vanasti oli nii ...

alger: no näed - kena kohe näha, et keegi ka minu loogikat jagab! nii minu anum ju ehitatud ongi.

käisin eile mustamäe citymarketis ja sealne kohvinurga akvaarium ka "küljed põhja peal" põhimõttel ehitatud. samas kaks müügikalade anumat ilmselt (hästi ei näe) jälle ümber põhja.

nii et vaatame, mida rahvs veel ütleb. ega ma siit nüüd hingerahu ei otsigi, aga lihtsalt statistika mõttes oleks huvitav teada - seda enam, et tõelised profid jagunevad samuti nendesse kahte koolkonda.

Oma akvaariumi projekteerimise käigus sain Akvaariumistuudio proffidelt teada, et väiksemate kastide puhul pannakse küljed põhja peale ja suuremate puhul põhja ümber. Minu puhul oli põhi 200x70 cm. Tegemist on nn. ujuva põhjaga, st. raamile toetuvate kandvate seintega, mis võtavad põhilise raskuse enda peale. Kokkupanemine käis niimoodi, et raami ja klaasi vahele pandi 7 mm paksune elastne vahtplast, sarnane laminaatparketi alla pandavaga. Siis pandi põhi raamile ja küljed selle ümber. Tegelikult oli põhi veel kolmest eraldi tükist. Kuna küljed oma raskusega surusid vahtplasti tugevamalt kokku kui põhi, siis tulemuseks oligi joonisel nähtav klaaside asetus.

Ma küll ei uurinud sellise konstruktsiooni teooriat, aga loogiline oleks, et pika akvaariumi puhul on põhiliseks hädaks aja jooksul tekkiv ebaühtlane aluse deformatsioon. Külgseinad suudavad sellele paremini vastu panna kui põhi. Nagu siilgi Kalevipojale õpetas, ikka serviti lauaga.

albert: olen sama selgitust kuulnud jah. samast allikast ilmselt. praktika näitab, et asi tõesti nii toimib, samas Su skeemi vaadates leian, et see on vasturääkiv silikooni omadusele olla laialitõmbe suhtes palju vastupidavam kui külgnihke suhtes. kogu veemass surub ju skeemil põhjale, ja seega läheb silikooni parim omadus justkui raisku.

muidugi me räägime eri nähtustest - olen nõus, et pika põhja puhul on ebaühtlane aluse tugi suurimaks mureks. samas ei näe ma põhjust, miks peaks põhi ühtlase raskuse all ebaühtlaselt vajuma.

kokkuvõttes - kuna Sinu skeemil joonistatud versiooni puhul avaldub silikoonliidesele meeletu jõud JA seesaama liides ikka koos püsib, võib rahus väita, et silikoon kannatab kohutavaid koormusi.

seega Sinu poolt näidatud versiooni puhul on minu arvates suurim oht silikoonliideste järeleandmises - minu versioonil aga klaasi väändumises. samas leian, et kui kogu põhja all on ühtlane ja terve plaat (nagu minul on), peaks see ikka väga ühtlasena seda põhja hoidma.

tore et keegi ikka viitsib vastata!

akvaariumisilikoonil on tõesti meeletu nakkuvus , kunagi sai ise ühte ehitatud kiiruga ja üks klaas läks nihu , hiljem proovisin sellelt kuivand silikooni kätte saada ja see oli pm võimatu, õnneks see klaas kasutusse ei läinud.

Järele võib anda plaat, tugikonstruktsioon, põrand, vundament jne.
Puit on ikkagi elav materjal, mis kasvõi niiskuse muutudes mõningal määral järele annab või kiiva kipub kiskuma. Kui mehed tulid mul koju kasti kokku panema, siis esimene küsimus oli, et mis põrand all on. Õnneks on betoonplaat.

albert: nii on. aga eks see aluse ebastabiilsuse mure on kõikidel anumatüüpidel ju ühtmoodi kaasas. kui paljudel on põrand akvaariumialuse all betoonini välja kratsitud?

ehh.. õnneks on minu projekt seekord mõnus - vett läheb sisse vähe ja seega on muret ka vähem. tahan nautida veetaimede veepealseid osi ja kaladki teadupärast hindavad enamuses pindala rohkem kui kõrgust.

mäletades Sinu, albert, charonis olnud veebi, saan muidugi aru Su anuma mõõtude ja proportsioonide valikust. ise küll sellist massiivi endale koju ehitada ei julge.

aga siiski - kodanikud akvaristid! teeme ikka statistikat edasi. kuidas teil küljed ja põhi üksteisesse suhtuvad?

Lisaks siia veel ühe algaja arvamuse.
Minu kasti (250 l) liimis kokku üks Pärnu spetsialist ja tema ütles,et põhi jääb tugevaim,kui see on tehtud kahekihilisena.Alumine kiht on külgede all ja pealmine kiht külgede sees.Kahe kihi vahel on üsna tihedalt silikooni triibud.
On selline lahendus hea või halb ei tea,aga siiamaani ei tilgu.

_________________
350 L

endal kõikidel akvaariumitel on küljed ehitatud põhja peale.ja plaanis ka järgmised kaks 250 L akvatsamamoodi teha,ajnuld alumiinium vinklist raam tuleb ülesja alla.

_________________
450L.Tanganyika
300L.Geophagus rio maimudega
200L.taimed,mõningate kaladega
200L.Amazonas oskar ja plecod
106L.mollid barbused

Mul on sama mehe tehtud kast ja täpselt samal põhimõttel.

Minulgi küljed põhja peal,põhja tegid mehed aga sellisest klaasist,kuhu on traatvõrk ka sisse sulatatud,kuidagi kindlam tunne...

_________________
108 L,molly-2,kribensis-5,melanotaenia affinis,ancistrus,puffer-2,õunateod,elustaimed
60 L,corydoras paleatus-3,corydoras aeneus-2, platy-12,õunateod,elustaimed
38 L,tanichthys albonubes-4,OTO-3,elustaimed

Minul tegid Weizenbegi mehed 510 l akvaariumi (171x50x60 cm) ja asetasid küljed põhja klaasi kõrvale. Selgituseks, et juhul kui alusplaat ei ole ideaalselt tasane ja horisontaalne, siis annab põhja klaas veidi mängida. Nad tegid põhja isegi kahest tükist, et need omavahel veel omakorda annaks väänderuumi.
Sain eile vee sisse valatud ja tundub, et silikoon peab veel vastu (loodan, et ka edaspidi:) Ma ka ei uskunud et ainult silikoon nii tugevalt klaase koos hoiab, aga tundub, et hoiab küll.