Pildi järgi ütleks, et asjaliku ehitusega filter see FS-100. Lähemalt ei ole küll näinud, pildi järgi on seal head võimalused sisu valida ja oludele kohandada. Nagu väike välisfiltri mudel, põhimõtte poolest samad komponendid sees.
Mis mõõduga need filtrimaterjali korvid on, kas neid on kokku 3tk järjestikku ?
Ma ei saa aru, kas pildil 3 on läbilõikes näidatud, nagu peaks veevoolu suunas kolmandas (kõige alumises karbis olema) olema need aukudega makaronitaolised jubinad ?
Kas mingid filtrisisud olid asjaga kaasas ka ?
*keraamilistel kividel ei näe mõtet. Kas need on mõeldud ehk esimeses korvis kasutada suurema mehaanilise sodi väljafiltreerimiseks ? Makaronitaolised krõbinad, mis välisfiltrites kasutatakse, oleks paremad, seovad sodi paremini ja sama ruumala juures rohkem.
Süsi ei ole üldiselt vajalik, värske aktiivsüsi korjab veest välja ka kasulikku kraami ja nagunii säilitab oma aktiivse oleku 1-2 kuud (ma ei ole selles ajas nii kindel aga oleneb keskkonnast), peale seda toimib meh. filtrimaterjalina. Kui on kindel eesmärk söe kasutamiseks, siis keskmises karbis.
*kui filtri sees on võimalus materjale sektsioonide kaupa jagada, oleks normaalne järjekord vee voolamise suunas:
1. jämeda strukruuriga meh.filter. Tavaliselt "makaronid" mis hajutavad veevoolu ja koguvad suure mõõduga sodi, säästavad järgmisi kihte ummistumisest.
2. peenem meh. filter, mingi 1-2cm paksune filtrishvamm.
3. biofilter, poorne substraat aeroobsete bakterite kasvupinnaks. Selle osa järgi sobibki filtrit biofiltriks nimetada. Bakterid söövad selles astmes orgaanilise jäägi nahka (lihtsustatud seletus) ja filtrist väljub suhteliselt ohutu lämmastikuühend NO3. Samamoodi toimib ka iga teine sisefilter, millel on veevoolu teel olemas mingi materjal, kuhu kasulikud bakterid aja jooksul kinnituvad. Vahe on selle materjali pindalas ehk tekkinud bakterikoloonia suuruses, suurem pindala on parem, suudab ajaühikus läbi töötada suurema hulga jääki. Seda muidugi juhul, kui on olemas nii palju jääki, et suur bakterikoloonia saaks tekkida. Nii et väga väikese biokoormusega kastis ei anna suurem kasvupind täiendavat effekti.
4. võimalikult peen meh. filter, et saada filtrist välja puhas vesi, ilma hõljuva olluseta. See viimane kiht on suhteliselt vaieldav detail, parem määrata katseliselt. Oleneb akvaariumi "iseloomust", kui palju ja milline sodi akvaariumis tekib. Liiga tihe filter täitub kiiresti, tüütu puhastada/vahetada. Mida tugevam valgustus kasti peal, seda puhtamaks tuleb vesi saada. Nõrgas valguses ei ole hõljuv "tolm" näha.
Filtri sisu tavaliselt välja vahetada ei ole vajadust, kui materjale õnnestub läbi pesta ja need seejuures ära ei lagune.
Biosubstraadi pesemisel peab vee temp. olema sama mis akvaariumis, et bakterikoloonia ei häviks. Muid osasid võib töödelda ilma piiranguteta.
Filtrit on kõige parem puhastada nii harva kui võimalik , tavaliselt siis kui veevool nähtavalt vähenenud on.
Uue filtri käivitamisel peaks see alguses olema töös koos vana filtriga, bakterite tekkimine võtab aega.
Kui biosubstraati vaja, on olema uut Eheimi filtri sisu, võib-olla liiga suured, oleneb FS-100 korvi mõõdust :
Eheimil on 3korda väiksemaid palle ka, pean otsima kui tarvis, kusagil on olemas.
AzA kirjutas:
Näiteks Käpik ei tee üldse filtrit enne poolt aastat lahti ja ilmselt ei vaheta kive ka
käpik ei teagi kuidas filter lahti käib, asi selles vist
Otsi
Postitatud: Neljapäev Apr 09, 2009 11:57 
