foorum.akvarist.ee

Mind on poe-akvaariumide juures alati imestama pannud, et kuigi pealt kinnised, on valgustid altpoolt täiesti katmata jäetud - seega avatud altpoolt tulevatele pritsmetele ja niiskusele. Niiskusekindlad pistikud või mitte, vett tilkuvad luminofoortorud tunduvad mulle ebausaldusväärse, et mitte öelda süüdimatu lahendusena.

Ise kavatsen igatahes oma mõlemal poe-akvaariumil lambid altpoolt katta 2mm pleksiklaasiga - see ei tohiks just liiga palju spektrit neelata.

Kas keegi äkki saaks jagada oma kogemusi antud vallas ja seletada ära, kas alt lahtisel akvaariumikaanel on ka mingeid eeliseid peale odavuse?

_________________
Akvaariumid: 54l + 60l + 200l
Kalad: 3x gupi, 6x platy, 2x molly, 5x neoon, 5x mini corydoras, 1x ancistrus, 3xSAE, 3x Botia, 2x marmor-guraami
Muud: õunateod ja 10 sorti veetaimi

Kuna torud on klaasist ja klaas veekindel, siis pole torust endast mingi ohtu.

_________________
90l akva 22.02.08
minu tegemiste kodulehed:
http://www.limelight.ee
Kõik valgustusest

pleksiklaas on juba oma omaduste poolest halvem valgusejuht.

Matten

Andeks, ma tõesti ei pidanud tarvilikuks seda spetsiaalselt mainida, kuid ka mina ei näe klaastoru kontaktis veega mingisugust erilist ohtu - see klaas on liiga õhukene ja üldjuhul mitte piisavalt kuum, et pingete tõttu puruneda. Kuid kahjuks ei ole mitte päris kõik lambi komponendid tehtud klaasist.



Huvitav, milliste omaduste poolest ja millega võrreldes?
( Ära saa valesti aru aga kui sa ei paku mingit konkreetset infot, siis pole mõtet teemat risustada )

Kui võrrelda 2mm paksuse õhu kihiga siis ilmselgelt on pleksiklaas halvem valgusejuht - neelab UV spektrit ja üle ühe protsendi nähtavast valgusest ning peegeldab 4% igalt pinnalt ( enamik sellest peaks reflektorist tagasi peegeldama ). Samas pean paariprotsendist kadu suhteliselt tühiseks kui see täidab oma eesmärki.

Mind tegelikult pigem huvitaks, kas sinna klaasi taha ei hakka niiskus kondenseeruma vms. aga ilmselt saan varsti teada...

_________________
Akvaariumid: 54l + 60l + 200l
Kalad: 3x gupi, 6x platy, 2x molly, 5x neoon, 5x mini corydoras, 1x ancistrus, 3xSAE, 3x Botia, 2x marmor-guraami
Muud: õunateod ja 10 sorti veetaimi

Hakkab kondenseeruma, kui ventilatsiooni avasid ei jäta.
Sundventilatsioonist ei pääse nii ehk naa, targem on 1 ventilaator panna ja asi mutt.
Ballastid oleks ehk tark eraldada pleksiga, aga seda pritsmekaitseks, niiskuskindlate pesadega torudele hakata pritsmekaitset aretama on rohkem ülepingutamine kui vajalik tegevus.
Aga kui sundventilatsioon seisma jääb, siis niiskus kondenseerub muidugi.

_________________
200L + 30L sump, DIY wet/dry, malawi mbuna cichlidid ... ca 20.

Sügavalt maitse asi muidugi kuid ma ei näe mingit mõtet luminofoortorude ette katet ehitada. Klaas või pleksist vaheplaat kogub sodi ja hakkab eriti viletsasti valgust läbi laskma. Vaata kasvõi akva seinu kui osa vett ära auranud - piimjas kiht tekib.
Torude otstel on tõesti kõrge pinge kuid veekindlad pesad peaksid vett kontaktideni mitte laskma. Kui see nii poleks, ei süttiks torud.
Kaane alla tekib kondens mühinaga, peabki tekkima, füüsikud, sindrinahad sunnivad Aitab, nagu siin juba mainiti, ventilaator. Peale 2 vendi monteerimist (sisse- ja välja puhumine) kadus minu purgi kaane alt niiskus. Enne oli tavaline et hommikul kaant tõstes nirises vesi sealt mõnusasti.

no nendel poekomplektidel pole see asi küll odavuse pärast...lihtsalt ei ole vajadust torusid veel eraldi katta. usun et enamikel akvaristidel on torud sinumõistes lahtiselt kaane all, ja mitte midagi pole häda. Muidugi peab paika vanasõna et "parem karta kui kahetseda" aga kui liiga palju karta võib hiljem kahetsema hakata (viitan sellele, et hiljem saad aru hetke jaburast mõttest).

_________________
15l Nano

Andeks, ma tõesti ei pidanud tarvilikuks seda spetsiaalselt mainida, kuid ka mina ei näe klaastoru kontaktis veega mingisugust erilist ohtu - see klaas on liiga õhukene ja üldjuhul mitte piisavalt kuum, et pingete tõttu puruneda. Kuid kahjuks ei ole mitte päris kõik lambi komponendid tehtud klaasist.

Lambi niiskuskindlad otsad on vast valmistajatehaste poolt ikka igasugustes tingimustes ära katsetatud. Ja tõesti süüteseadmed peaks ikka veeniiskusest eraldama aga seda on nendel odavatel komplektidel ka tehtud, näiteks Juwelil on eraldi piklik kamber.
Põhjenda oma kartus parem ära, et millest selline hirm tekkis? Saite märjast torust särakat?

_________________
90l akva 22.02.08
minu tegemiste kodulehed:
http://www.limelight.ee
Kõik valgustusest

felch: Miks sa ühe ventilaatori kahest tõmbama paned?

dasher: ükskõik milline võimsuse kadu lihtsalt niisama seepärast, et kipa on = raiskamine.
Mattenil on lihtsalt õigus ja tema info on konkreetne - ise seletasid ilmselge lause lollilegi lahti. Jah pleksiklaas on halvem valgusjuht kui 2mm õhku. Võibollaliiga konkreetne ja informatiivne?
Lisada võib järgnevate postituste valguses, et aja möödudes aina halvem.

Mina isiklikult ei maksaks hea meelega protsentigi elektrist EE-le selle eest, et pleks ette on vägev, mis siis, et võibolla erilist rolli ei mängi.

Asjast ka - ilmselt oled pihta saanud, et sundventilatsioon on effektiivsem.
Mõningate asjalike akvaristide kogemustest ja natuke enda omadest võin väita, et kuullaagritega ventilaatorid peavad kauem vastu kui magnetitega.
Ise kasutan noid odavaid, kuna õlitan neid ja saan suht hea hinnaga.

Ventilaatorite suurus, arv ja pöörete arv minutis on minu arvates üsna tähtis, kuigi algul tundub kaheldav.
Arv: oleneb kaane suurusest, aga üks keskel jätab nurkadesse surnud punktid - oleneb aga sellest, kas paned ta välja tõmbama või sisse puhuma. Kahe või enama puhul on võimalusi juba rohkem.

Suurus: suurema läbimõõduga ventilaator puhub sama pöörete arvu juures rohkem õhku, on hinna effektiivsuse suhtes parem ning alates 80mm ka kättesaadavam ja laiema valikuga.
Teisalt võtab palju ruumi.

Pöörete arv: otseses sõltuvuses suurusest ja sellega seoses ka müra valjus. Mul on ventilaatoreid, mis teevad 12V juures 6500rpm ja ka selliseid, mis 1200rpm ning on takkaotsa termosensoritega. Esimese võimsust saaks kasutaja Käpik kommenteerida - soovitas raketti ehitada.

Mina kasutan 100x40cm kaane puhul 2-te 80mm termosensoriga odavat ventilaatorit. Kahe kuuga hakkas üks neist kõrisema, vaatamata sellele, et mõlemad puhuvad sisse - aitas pisuke õlitamine.

Torusid ja reflektoreid puhastan kord kuus klaasipesuvahendi ja lapiga - seda vaatamata sellele,et mul otsest vajadust pole - taimi ei kasvata, aga asi on põhimõttes

_________________
200L + 30L sump, DIY wet/dry, malawi mbuna cichlidid ... ca 20.

Enne kui hakata sääske haavlipüssiga tapma võiks proovida ka lihtasamaid lahendusi
Proovi kas siis koguneb ka kaane alla kondents, kui jätta toitmisluuk lahti.

Mul oli ka Juweli standardkaanega see mure et kaanealune tilkus. Lahenduseks lasin 3 mm puuriga kümmekond auku ja kaanealune kohe kuiv.
Ka praeguse 260 l akva kaanealune on kuiv, niiskust juhin tuppa 2 kaanes oleva avaga, millel ventrestid peal, et suuremad asjad akvasse ei kukuks.

Ma ei mäleta, et oleksin kurtnud mingisuguste hirmude üle ja särakat ei ole kah saanud. Kuigi ei oma erilist soovi seda võimalus omal või oma lapse nahal testima hakata - ka parimate komponentide hulgas esineb vigaseid või saavad need ekspluatatsiooni käigus viga.

Ma lihtsalt ei näe mingisugust vajadust lambi niiskuse käes hoidmiseks kui seda on suhteliselt lihtne vältida. Ja siledat pleksiklaasi peaks olema tunduvalt lihtsam puhastada kui lampe, reflektorit ja muud juurdekuuluvat.

Kaanealuse ventileerimine on küll tore idee aga tekitab ülearust müra ventilaatori kasutamise puhul ja suhteliselt kuivas korteris auras vesi ära kiiremini kui see mugav oleks. Mu 60l akvas mida improviseeritud kaas katab umbes 90% ulatuses, aurab iga päev umbes 2-3% vett ära, mis toob kaasa vajaduse iga paari päeva tagant atribuutika kõrguse sättimiseks või vee lisamiseks ja tihedamaks veevahetuseks.

_________________
Akvaariumid: 54l + 60l + 200l
Kalad: 3x gupi, 6x platy, 2x molly, 5x neoon, 5x mini corydoras, 1x ancistrus, 3xSAE, 3x Botia, 2x marmor-guraami
Muud: õunateod ja 10 sorti veetaimi

mis puutub aga Sinu esialgsesse postitusse dasher siis on selgelt üleliigne paanitsemine see kui oled poest ostnud kaane ja arvad et sellega midagi juhtuda võib. võta nt. Juwel, mis on olnud kasutusel miljonites kodudes ja ei ole keegi veel seepärast hagi Juwelile esitanud, et keegi elektrit saanud või surma saanud oleks juhul kui pole selle elektrisüsteemi ise näppinud.

komplektse valgusti puhul asetseb isegi ballast eraldi kojas kaitstuna vee eest. mingit lisa plastmassi(pleksi) sinna ette tõesti ehitada vaja ei ole. kui leiad aga et see vajadus on olemas siis ehita valmis ja rahulda sellega näiliselt oma turvatunnet. Edu!

Matten

Mina kirjutasin loomulikult oma kogemusest.

Mul on avasid ka kenasti, aga ilma sundventilatsioonita kondenseerub vesi kuhugi ikkagi - kutsun neid surnud punktideks. Tavaliselt kaane nurgad, reflektorite alused jms.

Pleks ette ja kinnine kaas=mõne päevaga piimjas pleks ja olematu valgus läbi. Taimedel muide pole silmi.
Pesu tuleb ette võtta üsna tihti.

Dasher: sundventilatsioon ei tee mitte mingit müra, kui see on peaga tehtud.
Mul on 100x40cm kaane juures 2x80mm ventilaatorid ja sahin on kuulda, aga selline ventileerimine on ka tubli ülepingutamine.

Jah loomulkult aurab vesi ära, kui niiskusele kaane alt kinga anda, minu puhul ca 2 liitrit ööpäevas, pole aimugi palju läheb sumba kanda.
Suhtelises kuivas korteris oleks tark rohkem kui liitri ööpäevas õhku lasta
70%-iline õhuniiskus peaks inimesele normaalne olema.
Mingi osa vett aurab igas akvaariumis ja korteris veel eriti. Sundvent tõesti lisab päris uhkelt kogust, aga mitte eriti tapvalt.

Ma ei saa nüüd hästi aru, kas sa küsid nõu ja arvamusi või ei huvita sind need?
Esimeses postis olevale küsimusele on vastus küll juba antud ammu

_________________
200L + 30L sump, DIY wet/dry, malawi mbuna cichlidid ... ca 20.

Niipalju veel heietaksin et...kui olete vaadanud keldrites kasutatavaid lampe (kummitihendid igal pool ümber ja puha) siis tavaliselt on nende sees veelomp. Ikka seesama kondensvesi. Samasugune lomp tekiks ka kinnise valgusti sisse. Kondensveel tuleb lasta ära voolata, mitte seda takistada.

Just nimelt.
Pleks on siiski vaid pritsmekaitse ei muud.
Aga akvaariumi valguse puhul on vs. kelder üks eripära, nimelt pannakse lamp ööpäevas ca. 10 tunniks tööle, mis siis kuivatab vee väga kiiresti, kuna on üsna kuum lamp.
Sestap muutub too plekskate ülikiiresti mustaks ja mitte lihtsalt tolmuseks, vaid sinna kuivab toosama aine, mis teeb vee piirile randid - pole mina keemik ja eriline spetsialist, aga äkki on see kaltsium? mingi lubi?
Igatahes ebameeldiv puhastada.

Just selle pärast ma sundventileerin oma kaant ning nende triipude pärast otsustasin ka sumba teha.

_________________
200L + 30L sump, DIY wet/dry, malawi mbuna cichlidid ... ca 20.