foorum.akvarist.ee

Mida liigne õhutamine teeb?

kaladele mitte midagi aga taimedelt võtab kõik vajamineva co2 ära

_________________
450L.Tanganyika
300L.Geophagus rio maimudega
200L.taimed,mõningate kaladega
200L.Amazonas oskar ja plecod
106L.mollid barbused

Olen täielik võhik taimekasvatuse alal, aga kuna olen siin sellist seisukohta ka varem lugenud, siis ehk keegi oskaks põhjendada, miks taimedele akvaariumis rohkem CO2 vaja on, kui looduses?

Aktiivne õhutamine tekitab vees olukorra, mis vastab ümbritseva õhu CO2 sisaldusele. Kui vees on seda rohkem, siis viib CO2 veest välja ja vastupidi. Tavaliselt toaõhk, eriti uutes hermeetilistes korterites, sisaldab niigi rohkem süsihappegaasi kui välisõhk. Kas eesmärk on tekitada akvaariumis nn. kasvuhoone effekti, et taimed kasvaksid paremini kui looduslikus veekogus? Või on see vajalik selleks, et kompenseerida taimedele muid tingimusi, mis on akvaariumis halvemad kui looduses? Või ongi eesmärgiks saavutada mitte looduses esinevat taimekasvu vaid hoopis midagi muud (paremat?)

minu arusaamine asjast on seline ,et co2ga omistavad taimed süsiniku mida nad kasutavad koos teiste ühenditega((H;P;N;O;S...)saavad väetistest ja orgaanilistest ühenditest)taimekudede ehitamiseks.
nii et eesmärk on anda taimedele rohkem süsiniku mille tulemusena kasvavad ilusamad ja tugevamad taimed.
näite võin tuua enda akvaariumitest ,kus enne co2 kasutamist taimed lihtsalt olid akvaariumis ja kiratsesid.agapeale co2 lisamist olen saanud ka natuke nõudlikumad taimed kasvama.

_________________
450L.Tanganyika
300L.Geophagus rio maimudega
200L.taimed,mõningate kaladega
200L.Amazonas oskar ja plecod
106L.mollid barbused

Üsna õieti arvatud tegelikult, looduslikust kiirem taimekasv on enamasti taotluseks.
Looduses on CO2 täita taimede jaoks väetise roll, lisaks aga tema bikarbonaatvorm HCO3- on aga peamine PH puhver looduslikes mageveekogudes. CO2 mõjutab PH-d ja vastupidi. CO2 lisandumisel PH läheb alla, kui CO2-te on veest eemaldatud fotosünteesi läbi või aereerimisega siis PH tõuseb. Samas kui PH on 5 või alla selle on peaaegu kogu vees lahustunud mitteorgaaniline süsinik (CO2 + HCO3- + CO3=) CO2. PH 6,5 juures on pooleks CO2 ja HCO3-, PH 10 juures on ca 24% HCO3- konverteeritud CO3=ks.
Ok, kaldusin kõrvale. Looduses on CO2 nappus üheks oluliseks veetaimede kasvu piiravaks teguriks, sellest ülesaamiseks kasutavad taimed mitmesuguseid trikke millest ei viitsi hetkel kirjutada. CO2 tekib looduses aga mitte ainult kalade hingamise tulemusena vaid oluliseks allikaks on põhjas toimuvad lagunemisprotsessid.
Usinad akvaristid aga kiire taimekasvu nimel pruugivad vedelväetisi ning väetisepalle pinnases mistõttu CO2 piirav roll on veelgi enam tuntav. Vähe sellest, usinalt kõrvaldakse kõik kõdunevad taimeosad ning sifoonitakse põhi puhtaks nii et lagunemisprotsessidest CO2 ei tule kuigivõrd. Nii see CO2 lisamise effekt sünnibki.

Selle osaga olen nõus, aga seda osa küll ei usu.

See eelpool mainit koht raamatus paistab kuidagi kahtlane jah. Edaspidine jutt on hilisõhtune lamimine. Mina konstrueerisin sellise arutliskäigu hapniku jõudmiseks vette:
1) Kuna õhu sattumine vette toimub keskondade piirpinnal, siis võib enamvähem pea anda, et õhu hulk, mis vette jõuab, sõltub piirpinna suurusest.
2) Seisva vee korral toimub piiripinna läheduses veekihis vee lokaalne küllastumine hapnikuga, miska hapniku kontsentratsiooni edasise suuremine vees pidurdub, ilmselt tekib mingi tasakaal või muutub õhu ülekanne üliaeglaseks. Ehk see ongi see tasakaal, mda raamatus silmas peetakse?
3) Kui pind liigub, siis ühest küljest on õhu kontsentratsioon piirpinna lähedal piisavalt madal, et õhu ülekanne vette (diffusioon, kui ma ei eksi) on piisavalt kiire, teisalt aga seguneb piirkiihi läheduses olev vesi ülejäänud veega ja viib sinna hapnikku, st. piirpinnal ei teki õhuga küllastunud veekihti.

Õhu ülekandeks suurendamiseks vette on vaja suurendada aega, mille jooksul piirkiht õhuga kokku puutub ja/või suurendada piirpinna pindala. Sisetunne ütleb mulle, et liikuv akavaariumi veepind ületab nende parameetrite poolest igati keskpärast õhupumpa-mullitajat, sest veepind liigub aeglaselt, mis teeb võimalikuks õhu liikumise vette pikema aja jooksul. Mullitaja mull kihutab läbi vee kiirelt ja mullide kogupindala on väike võrreldes akvaariumi veepinndaga. Täpsemaid arvutusi ei viitsi teha, kuigi isegi vb. oskaks, vähemalt ma tean, millest alustada. Ilmselt on need keegi ka juba ära teinud.

Unustasin veel lisada, et nt. hapniku liikumine õhust vette ei ole ühesuunaline protsess, paralleelselt toimub teistpidine protsess, summa-summarum näeme me ühtesuunalist protsessi. Hapnik liigub vette, sest vees on selle konsentratsioon oluliselt väiksem, kui õhus. CO2 liigub veest välja, sest selle konsentratsioon on vees suurem, kui väljas. IMHO (minu arvates) CO2 seotakse vees ka veel keemiliselt (süsihape), sama võib ka 02-ga juhtuda, kuid seda ma ei tea.