foorum.akvarist.ee

Õhtast!
Juba mõnda aega on mul akvas vallisneria otsad (umbes paar senti) pruunikad ja tulevad kergesti lahti. Mis seda nähtust võiks põhjustada?
Taimede kohal on valgus tõesti tiba nõrgem aga vist mitte väga palju. Üldse on 240l akva kaane all 3 Aquarelle sinaka valgusega toru (a' 30W vist). Äkki liiga palju UV-d?
Pruunid on just otsad, taimed ise oleks nagu ok. Lehtede roheline toon on tumedavõitu, mõnedel peal valge ollus, mis meenutab veest tulnud karbonaate. Kareduse testi kunagi tegin, oi vist 12 kanti (ei mäleta enam kahjuks).

Ega ma suurem asi spetsialist ei ole aga huvitaval kombel olin kümme aastat tagasi miskipärast surmkindlalt veendunud, et justnimelt sellesama Vallisneeria ja mitte mõne teise taime otsad lähevadki pruuniks ja vaikselt lagunevad, KUI akvaariumil on raudraam. Ja millegipärast oli selles veendumuses ka fakt, et ükskõik kui väga sa raudraami ka ei isoleeriks, natuke roostet satub ikkagi akvasse.

Kas ütles seda mulle mõni minuarust autoriteetne akvarist, lugesin ise selle kuskilt välja või nägin unes, ei teagi täpselt. Tunnistan, minu akva raudraam oli üsna halvasti isoleeritud.

Ma poleks ehk suudki lahti teinud nüüd aga vaatasin, et su piltide pääl oli akval miski raami sarnane moodustis ümber küll...

_________________
54L Juwel - kivid, taimed

Need pildid olid vanast akvast, mis teenib nüüd kedagi teist. Praegune purk on juba aastakese olnud üleni klaasist. Rauda on seal vaid niipalju, kui veega tulla võib.
Praegune pilt: http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/kalapala/pilt20.jpg
Pruunikate otstega taimepõõsas on vasakus nurgas.

Sul tundub seal ka Ceratopteris cornuta't olevat - kas selle varred on tugevad ja ei lagune? Kui ma ise tükk aega akvas vett ei ole vahetanud ega väetist lisanud, kipuvad selle põõstel alumised varreosad ära lagunema. Kirjanduse põhjal oletaks, et selles on süüdi mõne makroväetise puudus või karedaks kippuv vesi.

Aga vallisneeria kohta ei oska nagu midagi arvata - vanasti kui seda sai kasvatatud, siis aegajalt läksid ka nende leheotsad koledaks. Aga et mulle oli sattunud mingit gigantomaaniat põdev liik, siis ma rookisin kergendustundega koledamad kahemeetrised lehed välja ja ei muretsenud eriti. Nagunii kasvas see kiiremini kui ma seda ohjeldada jõudsin.

Kas see ei või olla sellest, et vett vahetades jäävad vallisneria otsad kuivale? Vist mitte, sest pruunid on ka madalate taimede otsad.

Pildi peal tunduvad pruunide otse puhul olevat murdumiskohad ehk vigastused -- kas ma eksin?

Minul on igatahes taimede lehed pruuniks läinud sealtmaalt, mis on kuivale jäänud. Võib olla ka murdunud/vigastatud kohast alates.

Sa katseta: võta üks leht ja lase otsal kuidava ning võta teine leht ja murra veidi.

Ma ei saa kahjuks oma kogemustest kirjutada, kuna ma lõikasin oma akvaariumis vallisneria tigrise lehed pidevalt lühemaks ning praegu pole üldse akvaariumit

Kas see on selline vesikuuse moodi taim, pildil pühiliselt paremas osas?
Tema varred eriti ei lagune aga lehtede rohelin on küll väga kahvatu. Valgusepuudus? Mingil ajal kasvas ta jõudsalt aga siis...???


Tegelikult...mõlemad põhjused võivad olla reaalsed. Teen uue veekareduse testi (see valge pudi lehtedel võiks nagu samuti karedusele viidata) ja küsin uuesti. Väetiste olemasolu kohta...kuidas seda määrata? Ükski taim just ei voha...peab vist Tipi keemikuid kiusama.
Devi mõte, et pruunid leheotsad tekivad vigastustest - lehtede ära lõikamisest näiteks - turgatas ka mulle pähe. Ma kärbin liiga pikki lehti üsna karmi käega. Aga...pildil on ka piisavalt madalaid taimi samade kahjustustega. Mine võta kinni...
Miskipärast usun, et osa süüd on ikka toidu puuduses (ok, kahvaturoheline lehtede värv seda mõtet ei kinnita küll). Tegin töö akvas katse: panin põhja ojast võetud toitainerikast (?) liiva ja selle peale kihi kruusa. Vaatame, mida taimed kostavad.

Kas see lehe tippude probl. tekkis peale valguse vahetamist ?
Aquarelle spekter on taimedele väga sobiv ja võib-olla on tekkinud nüüd mõne toitaine puudus.
Kahvatu rohelise värvusega uued taimekasvud peaks olema Fe puudujäägist.
Vallisneria pidavat karedas vees kasvama küll, valge pudi lehtedel ei ole seotud vee karedusega.
Kaaliumi puudus võib olla. Küsi keemikutelt 10g K2SO4 , see annab 200L akvaariumisse 25mg/L K, mis on väga hea.

_________________
430L

kuidas Fe lisada
kas vaja kindlat vedelikväetis
sai hiljuti pandud juurte alla väetise kuulikesi ja co2 lisama hakatud usinamalt aga osad taimed kahvatud ja osad viskavad lehti maha
samad üks punane taim mis muidu mul pole kunagi hästi kasvanud kukkus uues akvas kasvama
ennem sai vedelväetis ka lisatud siis oli olukord hea aga siis hakkasid kiirekasvulised närbuma .. nüüd vastupidi

_________________
514L
valgustus 4x58 W
filter Tetratec EX1200 + Aquael Unifilter 1000
soojendus Tetratec HT300 W

Sõltub milliseid taimi silmas pead - mõned taimed saavad toitaineid valdavalt veest, teised jälle pinnasest. On lihtne mõista et pinnal ujuv Salvinia natans saab toitaineid ainult veest, Ceratophyllum demersumi puhul ei teki ilmselt kah kahtlust. Ka see on vast selge et Echinodorused ja Cryptocoryned saavad toitaineid rohkem pinnasest. Aga Egeria densa, Bacopa, Lysimachia jne.? Kõigi taimedega pole see nii selgelt piiritletud, hangivad toitaineid sealt kus neid on või kust mugavam kätte saada (pikal Bacopa taimel kipuvad tekkima õhujuured kuna veest toitaineid lihtsam kätte saada kui kaugelt põhjast).

Mis Sul akva pinnaseks on - tundub et üsna jäme kruus? Taimed ei armasta kiviklibu...
Oled Sa äkki ka teste teinud? NO3, PO4, Fe testid abiks arusaamisel mis puudu.

Kui sul muudel taimedel on kasvavad taimeosad heledad või muidu näevad ebanormaalsed välja, siis see on üsna kindel tunnus taimedele omastatava Fe puudusest. Kõikidel liikidel see välja ei löö, kuid osad on selle tarbeks väga head indikaatorid. Näiteks Microsorumite (http://images.google.com/images?q=microsorum) leheotsad muutuvad rauapuudusel läbipaistvaks; Limnophila sessiflora kahvatub peaaegu valkjaks (http://www.tropica.com/productcard_1.asp?id=047).

Ja korraliku valguse puhul tekib rauapuudus ilma seda eraldi lisamata peaaegu alati. Erandiks on võibolla ainult läbijooksva veega akvaariumid.

Ma vaatasin küll Felchi pilti hoolega, aga ei suutnud teistel küll tuvastada kas tipmised osad on valkjad või mitte. Cornuta (http://www.tropica.com/productcard_1.asp?id=005) puhul lööb see suhteliselt hilja välja (lehed kahvatuvad) ja seda teist ma ei ole vist kasvatanud (see vesikuuse moodi).

Kui makroväetistest puudus kätte tuleb (K, P, N), siis hakkavad reeglina lagunema vanemad taimeosad. Mul ei ole selget ettekujutust kuskohast see Vallisneeria täpselt kasvab aga millegipärast on jäänud tunne et kasvukoht asub sellel hoopis juurekaela piirkonnas. Ja kui nüüd taimel tekib puudus toitainetest mida ta suudab vanematest taimeosadest ära transportida (makrolemendid), siis reeglina need kas kolletuvad (maismaataimed) või lagunevad (veetaimed). Et äkki on vallisneeria puhul vanemateks osadeks lehtede tipud(?).
See on nüüd näpust võetud oletus - tegelikult ma ei tea kuidas vallisneeria reageerib makroelementide puudusele

Soovitaks sul katseks taimejuurte alla parem mõned kompleksväetise kuulid/tabletid pista. Mingit raua orgaanilist ühendit võib ka vette lisada, aga seda on raskem hankida ja võib pärast midagi muude ainete tasakaalu paigast ajada.

Vaevalt - kui just eriti suure rauasisaldusega vesi pole siis tekitaks vajaliku veekoguse läbivoolamine juba muid probleeme. Vähemalt oma automaatse veevahetusega akvas ma raua lisamisest ei pääse.
Pole spetsiaalselt jälginud kuid tundub et Tõnu oletusel on jumet, kui olen pikalt unustanud väetist lisada siis Vallisneria vanad lehed on üsna närud.

Kahvatute lehtede puhul pakuks ka ise Fe-puudust, aga võib ka muu olla.
Fe-lisamine vette peaks vist päevadega juba tulemust andma, põhjaväetamine võtab vist üle nädala või ma eksin?
Näiteks liigne Ca või NO3 takistaksid Fe omandamist.

Muide rauataset saab mõnusalt jälgida pistia stratiotes taimede abil -- reageerivad päevadega.

Ma pakuks samuti, et vallisneria lehed kasvavad altpoolt ja juurestikku arvestades tundub, et toituvad põhjast, kuid veevahetused panevad need mõnusalt mullitama ja seega saavad midagi operatiivselt ka veest.

Käpik, millega see valge pudi lehtedel siis seotud on?
Millised on praegused pH ja GH väärtused?
Kui mul kunagi valge pudi lehtedel oli, siis pH langetamine kõrvaldas selle.

Leidsin seletuse mis ütleb, et valge sade taimedel ongi seotud vee karedusega. Samas ei saa öelda, et suur karedus seda põhjustab, mul on akvaariumis olnud erinev Kh (3-20) Gh 17 valgust 1,2w/L ilma CO2-ta ja norm. CO2 lisamisega, ei ole seda valget sadet kunagi näinud ( nii tulebki tahtmine öelda, et ei või olla nii suurt looma... )
Viidatud seletusest jäid pinnale:

1. vee karedus keskmine või suur
2. CO2 vees vähe või puudub
3. tugev valgus
4. avaldub rohkem kiirekasvulistel taimedel

Algtingimused võivad olla keerulisemad, põhimõte on lihne.

Asi käib nii, et et hea valgus on olemas, fotosüntees toimub, aga vees ei ole piisavalt CO2-te. Taim lagundab ära vees leiduva hüdrokarbonaadi Ca(HCO3)2 = CO2 + CaCO3 + H2O
CO2 kasutatakse ära, CaCO3 sadestub taime lehele.

Felch´i akvaariumis võib olla muutuste põhjuseks varasemast palju erksam valgustus, toitaineid on väheks jäänud (co2 puudumine sealhulgas)

Vallisneria tippude kadumine oli kunagi, peale kaaliumsulfaadi kasutusele võtmist ei ole rohkem näinud, erinevat muud janti on olnud.

_________________
430L

Probleemi märkasin tõepoolest millalgi peale paremate valgustite panekut, seega võib olla küll, et toitainete puudus. CO2-e pole kunagi lisanud. Huvitav on see, et ajuti tõuseb mõne taime lehest peenike mullirida. Millest?
Püüan veetestid teha, siis on mille põhjal edasi arutada.

Ise küsin -- ise vastan.
Naljakas küll, aga olin juba jõudnud ära unustada, et olen sel teemal kunagi kirjutanud

Nüüd, kui käpik vastas, siis meenus, aga oma postitust kohe ei leidnud. See on uudisgrupis ee.hobi.akvaristika postitatud 05.06.03 21:19 Subjekt: CO2, pH, humiinid, KH

Käpiku selgitus ei ole päris täpne. Asi on tegelikult ikkagi kõrges pH tasemes ja lugu ise on bikarbonaatassimilatsioon (bicarbonate assimilation). Sellist sadet oleks oodanud eelkõige elodea või egeria densa lehtedelt, aga ju siis on vallisneria samuti osav.

Täpsemalt üle 7.8 pH on CO2 vees esindatud vesinikkarbonaadi koostises, millest on taimedel seda raskem omastada, kuid osad taimed oskavad karbonaatidest CO2 eraldada nagu käpik ka mainis. Asjal on veel üks kõrvalmõju -- pH tase tõuseb seetõttu veelgi. Tegelikult bikarbonaatassimilatsioon hakkab juba madalama pH tasemega peale, aga 7.8 ja üles on lugu kõige karmim. Ma hoiaks vett võimalusel alla 7.3 pH ja kindlasti mitte üle 7.8 (lisaks kasvõi humiine/turvast, kui CO2-ballooni ei raatsi hankida).

Järeldus on aga üks -- pH on liiga kõrge. Nagu ma ka ülalpool mainisin, pH taseme langetamine aitab. Muidugi tuleb jälgida, et kui palju seda üldse tohib CO2 lisamisega langetada.