Pühendusega sulle, Türitüdruk
Ega me tegelikult nii kurjad ei olegi.
---
Cladophora aegagropila on pallikujuline sametise pinnaga vetikas, mis viimastel aastatel on ka eesti zoopoodidesse jõudnud. Efektse välimuse tõttu ei jää see tavaliselt ühelgi akvaariumiomanikust poekülastajal märkamata, ning kuna ka hind on tavaliselt üsna taskukohane (20-50kr), siis on ta oma populatsiooni jõudsalt laiendanud ka eesti koduakvaariumitesse.
Taime ametliku eestikeelse nimetuse olemasolu ma ei oska kommenteerida (veetaimede osas on nimekomisjonil veel hulk lünki täita), kuid käibel on "akvaristlikud" nimevariandid "vetikapall" ja "järvepall" (ilmselt i.k. toortõlge Lake Balls'ist"). Kes eelistab eksootilisemat nimetust, võib kasutada taime Jaapanikeelset nime - "Marimo't".
Lääne teadusmaailma jaoks avastas kerakujuliselt kasvavad Cladhophora vetikad Dr. Anton Sauter 1824. aastal, leides neid Austriast Zelleri'i nimelisest mägijärvest. Oma veidra kasvukuju tõttu äratas avastus laialdast tähelepanu ja järgnes rida leide Inglismaalt, Venemaalt, Islandilt, Rootsist ja mujalt. Tänaseks on taim paljudest leiukohtadest kadunud, kuna järvede reostumise tõttu toitainetega on vetikapalli elukoha hõivanud kiiremakasvulised taimed. Kas Cladophora aegagropila't kunagi ka eestist leitud on ei oska kahjuks öelda. Praeguseks on eestis vetikapalli eluks sobilikke järvi, selgeid ja vähetoitainelisi, vaid mõned üksikud (näiteks Viitnal on üks-kaks sellist järve). Kuna aga botaanikud teevad meie oligotroofsetes (vähetoitainelistes) järvedes pidevat seiret, ja seni ühestki leiust midagi kuulda ei ole olnud, siis ilmselt siiski eestis teda ei ole.
Hetkel on maailmas teada siiski veel hulk veekogusid kus vetikapall kasvab, tuntuimaks kasvukohaks on ilmselt Jaapan oma Akan'i järvega. Viimasega on seotud ka Jaapanis eelmise sajandi keskpaiku levinud "Marimo" buum, kus vetikapalle pandi pudelisse ja müüdi suveniiridena. Vetikapallide väljapüüki püüti ohjeldada 1921. aastal, andes Marimo'le "Rahvusliku Aarde" staatuse. Ilmselt jäi sellest kaitse organiseerimiseks veel väheks ja 1952. aastal sai vetikapall jaapanis juba "Erilise Rahvusliku Aarde" tiitli. 1950. aastal toimus veel looduskaitse seisukohast huvitav sündmus - organiseeriti Marimo festival, kus kutsuti inimesi üles ostetud vetikalpalle Akan'i järve tagasi laskma. Üritus olevat korda läinud ja vetikapallide populatsioon, mis röövpüügi, palkide parvetamise ja hüdroelektrijaama tõttu oli kasinaks muutunud, hakkas taas suurenema.
Kui enamik sama perekonna Cladophora vetikaid kasvab piisava valguse ja toitainete hulga tõttu kiiresti ja lausa ummistab veekogusid, siis huvitaval kombel on C. aegagropila väga aeglase kasvuga. Hinnatakse, et looduses kasvanud tennisepalli suuruse isendi vanus võib küündida 150-200 aastani. Suurimate vetikapallide mõõduks pakutakse 25-30cm, ilmselt küünib siis nende vanus ka tublisti üle 200-300 aasta. Tehislikes, optimaalsetes tingimustes on vetikapallide kasv ilmselt mõnevõrra kiirem, vaevalt et zoopoodides müüdavad taimed pärinevad looduslikest veekogudest.
Eeltoodud jutt taimede kasvust ainult vähetoitainelistes liustiku- ja mägijärvedes ilmselt ei sega tema akvaariumispidamist. Kuna toitainete rohkus mõjutab ta elukeskkonda kaudselt - teiste taimede pealetungi ja sellega kaasneva valgustuse vähenemisega, siis piisab kui akavaariumis jälgida, et taim pikaks ajaks päris varju ei jää (sägakoopasse ei veere). Kuna taime erikaal on veele väga lähedane, siis üldjuhul vahetab ta ise aegajalt mõne kala müksu peale kohta. On ka mainitud, et looduslikus kasvukohas tõuseb taim hommikul pinnale päikesevalguse kätte ja õhtul laskub sügavamale - toitainerikkamasse kihti. Sellist tsüklilist üles-alla pendeldamist kahjuks akvaariumis ei esine (võimalik et ka mitte looduses
).
Akvaariumis pidades paistab taim silma oma vähenõudlikusega, võiks öelda lasusa äärmusliku taluvuse ja püsivusega. Kahjuks oma ühtlaselt ühesuguse väljanägemise tõttu kaotab ta paljude akvaristide hulgas mõne aja pärast oma paeluvuse ja toimetatakse esindusakvaariumist mõnda abiakvaariumisse. Piisavalt kannatlik olles võib siiski taim üllatada paljunemisega. Cladophora aegagropila paljunemine hakkab peale väikese kõrgema kühmu moodustumisega tema pinnale, aja jooksul kühm ümardub ja hakkab emataime küljest lahti lõigustuma. Alltoodud kesise kvaliteediga pildil on lõigustumisjälg noolega näidatud kohtades näppudega juba selgesti tunda, pildil endal kahjuks jääb see nähtamatuks.
Paljunemise protsess võtab ilmselt aega vähemalt paar aastat. Nii et varuge kannatust - minu isendil kulus esimesest kühmust kerge soondumiseni üle poole aasta.
Kasutatud allikaid:
Martin Kelly;
http://www.users.globalnet.co.uk/~xeno/lakeballs.htmEelmise artikli refereering,
http://www.earthsky.com/scienceqs/shows ... t=20011202Eesti taimenimede nimekomisjoni töötulemused;
http://www.ut.ee/taimenimed/Eesti harrastusakvaristide foorum:
http://www.akvaarium.tk--
Jutu pani kokku Tõnu Oga
Kostivere, 11. aprill
Otsi
Postitatud: Laupäev Apr 10, 2004 05:02 
kõige infos eest..vägapõhjalik..suuredtänud..