foorum.akvarist.ee

Olen siis omale siukse üsna koleda vetika taimedega kaasa saanud. Pilti näeb näiteks siin: http://www.otocinclus.com/articles/algae.html (esimene kohe). Seal lehel ka kirjas, et SAE sööb seda vetikat. Põhimõtteliselt võiksin ta ju tuua, aga ei tea kas sobib mu akvasse: 200l, temp 23-25, ph 8.0, valgus (60w) 17.00-22.30, vahest panen mõneks tunniks juurde 30w (siis kokku 90w). Akvas hetkel üks shubunkin, 5 corydorat, 3 ancistrust, 6 mõõksaba maimu ja 6 õunatigu. Plaanis tuua veel Eesti vete kalu (koger, lepamaim).
Olen proovinud vetikast vabaneda "karvaste" lehtede eemaldamisega, aga ikka ta tuleb üsna pea kõrval olevale taimele. Kui SAE ei sobi, siis kuidas sellest karvikust lahti saada?
Akva käinud alates 02.05.06.

Jutud sellest kuidas SAE-d staghorni söövad on osaline tõde - nad seda natuke nagu näksiks kuid ei maksa loota et SAE-d seda päris ära hävitavad. Staghorn on üsna tüütu külaline, käis ka mul algusaegadel korra akvast läbi ning lõpuks kadus täitsa omal algatusel, SAEd sellest jagu küll ei saanud. Sul on akva veel vähe käinud nii et ehk on seegi mööduv nähtus. SAE toomisel mõtet ei näe, niigi seltskond tiba veider, shubunkin keset troopikakalu ja räägid veel sinna eesti kalade toomisest - minu meelest tuleks otsustada mida tahad, eesti kalad või troopikakalad või kuldkalad, mitte üritada kompotti teha.
Kui tahad aga midagi ikkagi ette võtta siis soovitaks ettevaatlikult turbaleotist või JBL Humoloni proovida. Rohkem kobedaid taimi ei teeks kah paha, nagu ka selgus nitraatide-fosfaatide sisalduse osas. PH on liiga kõrge ning takistab taimede edukat kasvamist, see võib anda kah vetikale eelise - CO2 lisamine teeks asja ilmselt paremaks. Valgust ainult viieks ja pooleks tunniks? Seda on vähe, 10 tundi oleks ok - siis muidugi 90 W, 60W on vähe.

Tegelikult oligi alguses plaan tuua Eesti kalad, kuna sobilikke aga mai alguses veel ei liikunud mõtlesin, et toon siis mõned külmaveekalad (sobivad eesti kaldega), et akva tühjalt ei seisaks. Nii tuligi 2 shubunkinit, kellest 1 millegi pärast suri. Mõõksabad polnud üldse plaanis, kuna aga taimedega kaasa anti mõni maim, siis viskasin akvasse, ei hakka ju kraanist alla ka laskma. Täna tõin 4 väikest kuldkokre ka omale siis akvasse.

Taimede kasvu üle nagu ei saa eriti kurta. Muidugi ma ei tea kui palju nad peaksid kasvama, aga näiteks Hygrophila corymbosa on 10cm kindlasti pikemaks kasvanud, Cryptocoryne wendtii'd on ajanud uusi lehti ja tütartaimi, Vallisnerial ka mõned uued tütartaimed, aga veel üsna pisikesed. Üks punakas taim on ka tunduvalt punasemaks ja pikemaks kasvanud.

Valgust on seetõttu nii lühikeselt, et tuba on päev läbi tegelikult täitsa valge, akvale otsest päikese valgust ei lange, aga arvasin, et õhtusest lampide põletamisest aitab küll (tegelikult põletasin natsa kauem varem lampe, aga arvasin, et ehk lühemat aega valgust pidurdab vetikat natsa).
Eks siis nagu ma aru saan ei jää eriti muud üle, kui mõni kobedam taim muretseda ja JBL Humopoli proovida?

No tegelikult võiks PH allapoole saada (ntx CO2 lisamisega) ning valgustusaja normi, see meeldiks taimedele. Humolon kahjuks kindlasti ei tule kuid on kah mingi väljaminek, võimalik et seda pole vajagi - ma ei imestaks kui staghorn sama ootamatult kui ilmus ka lahkuks, lihtsalt sellega võib aega minna. Kui tihti ja kui palju korraga vett vahetad muidu?

Lugesin kuskilt et alguses ei ole väga hea tihti vett vahetada, nii ma lasingi 3 nädalat asjal areneda, siis vahetasin 4 ämbritäit (umbes 35-40l siis).
Staghorn tuli tegelikult taimedega kaasa, kohe nägin et nad karvased, aga ära ei raatsinud visata ja nii ta kolis ka teistele taimedele.

Kalade hulka arvestades üsna julge tegu, kaladega sissetöötamisel võetakse reeglina vaid paar pisemat tugevama tervisega kala, nagu ntx mollid - kui on rohkete taimedega akva siis on muidugi teine teema. Sinu asemel siiski teeksin testid, võimalik et shubunkin sinna nahka läkski et ntx nitriti tase läks ohtlikult kõrgeks vms. Regulaarsed veevahetused oleks minu meelest ka mõistlik kasutusele võtta.
Ja taimede toomisel on alati mõistlik eemaldada kõik vetikaga kaetud lehed, eriti veel siis kui sissetöötamata akvaga tegu. Ning taimede vannitamine kaaliumpermanganaadi lahuses vähendab võimalust et koos taimedega satub akvasse mingi taud.