foorum.akvarist.ee

Plaan sisse seada taimeakva (~180 liitrit vaid taimedele) ja seoses sellega sooviks teada:
1)kas on mõtekas täita taimeakva "kalaakvadest" puhastuse käigus saadud veega?
2) kas tehnikast on peale välisfiltri, soojenduspulga ja hea valgustuse veel midagi vaja?
3)kas on vajalik osaline veevahetus, kui akvas kalu pole?
4)milliseid väetisi eelistate teie ja miks?
5)millist hooldust taimeakva veel vajab peale vanade lehtede eemaldamise, väetamise ja harvendamise?

Taimeakva puhul oleks kindlasti vaja ka CO2. Kas sis pärmmeetodil või ballooniga.Mõni targem las räägib lähemalt mida täpsemalt vaja läheb ja kust saada..

_________________
akvaarium:100l raam akvaarium
filter:aquael fan-2
kalad:Tiigerbarbused,Mõõksabad ja corydorased.
Valgus: 0,72w/l e. 4x18W

Soojenduspulka pole vaja, alla 18-20 kraadi toas ikka vee temperatuur ei kuku ja isegi +15 kannatab rõhuv enamus taimi kenasti ära. Filtri puhul piisab arvatavasti kah väga pisikesest jõudlusest. Valgustus on vastavalt taimede vajadusele. Kindlasti tasub põhja panna korralik kiht mulda või asendavat taimekasvu segu. Väetada võib ilmselt ka tavaliste lilleväetistega, nitraatide rohkus taimedele pahasti ei tohiks mõjuda. Vetikate kohapealt ei suuda ennustada. Huvitav katsetada igal juhul. loomadest - prügiteod tulevad nagunii ise sisse koos taimedega

_________________
http://akva.karahh.pri.ee

aga kas taimed nende kivide sees siis üldse ei kasva?? kas tõesti vaja mulda?? mulle öeldi poes et istuta nendesse kividesse mis sul seal akvaariumis on....

No kivide sees kasvab ka aga mitte nii võimsalt kui väetatud mullas.

_________________
Got to choose!

Kuidas on lood veevahetusega, on see vajalik???:roll:

Vett tuleb ikka vahetada. Sellega saavad taimed uusi vajalikke elemente ning -- noh, ka vaasis ei saa vesi igavesti seisma jääda, eks.

Üks võimalus taimeakvaristikat kaheks jagada ongi veevahetuse järgi.
Ühed vahetavad, teised ei vaheta.

Ühed üritavad luua maksimaalselt loodusliku balansi ja lisavad juurde vaid aurustunud vee osa, eeldades, et taimed suudavad ise jääkained ümber töödelda või settivad need kuhugi? ära.
See tähendab ka tagasihoidlikumat valgustust ja kesisemat taimevalikut.
See oleks siis low-tech variant.

Teine, hi-tech variant, näeb ette regulaarse ja olulise veevahetuse, et vältida saaste kumuleerumist ja lisada mineraalaineid.
Selline meetod võimaldab palju väiksema riskiga lisada vette täiendavaid väetisi/toitaineid. Võimalik on tasakaal luua täpselt sellisele kasvukiirusele/liigirohkusele kus soov on.

Kellele ema, kellele tütar.
Ise olen proovinud mõlemat varianti. Koolkondade mõttes siis
Ja ilma pikema mõtlemiseta olen hi-tech koolkonna pooldaja.
Mulle ei meeldi kopeerida mingit olemasolevat ökoloogilist kooslust lihtsalt selle tõttu, et ta kuskil sellisena eksisteerib.
Loon ise tasakaalustatud ökosüsteemi. Sellise, nagu mulle meeldib.
Sellise koosluse ja liigirohkusega, nagu soovi on.
Määran ise taimede kasvukiiruse ja värvi.

Mullakihi kohta sedapalju, et see pole kindlasti esmatähtis.
Kui on korralik peenikese struktuuriga põhjapinnas (näiteks paljukiidetud 2-6mm ehitusliiv), siis reaalne vajadus mullakihi järgi puudub.

Mullakihi põhilisteks plussideks võiks olla :
*pehmendab vett
*annab veele kollaka/naturaalse jume
*võimaldab vähendada otse vette lisatavate väetiste hulka

Miinusteks omakorda:
*käärimis/lagunemisprotsessid
*vale mulla kasutamine
*ümberistutamisel pääseb muld välja

Olles kasutanud nii kruusa kui mullapõhja, julgen mulla eelisena välja tuua siiski vaid nõudlike punaste taimede kasvatamisel.
Muude (ka murude) puhul saab väga häid tulemusi ka ilma selleta

Seda küll peetakse tihti hoopis plussiks, vabaneb CO2-te mistõttu pole tungivat vajadust seda ise lisada.
Mulla puhul toitainetest rääkides peetakse plussiks just rauasisaldust, seda seal enamasti jagub pikaks ajaks. Ise rauda lisades on probleemiks see et rauaühendid pole kuigi püsivad.
Kõige tüütum minu meelest ongi just see mulla üleskeerutamise oht kui midagi tarvis ümber korraldada, mullapõhja puhul oleks mõistlik kõik algul hoolega läbi mõelda et poleks vajadust hiljem taimi ümber paigutada. Üks variant on muidugi kasutada mulda mingites madalates potikestes mida õnnestuks ära varjata, siis saaks lihtsamini teha ümberkorraldusi ja piirata taimede invasiooni ümbritsevatele aladele.
Mullapõhja üheks eeliseks on minu meelest veel väiksem vajadus hoolduse järele - vähem veevahetusi, vähem harvendamist, saab ka väetamata, pole vaja CO2 jne.
Esimese akva puhul on igatahes kiidetud 2-6 mm kruus palju kindlam valik põhjapinnaseks. Kivide sees aga enamus taimi ei kasva.

Olenevalt mulla kvaliteedist võib seal moodustuda ja lenduda igasugu "vahvaid" lämmastikuühendeid.

See on kahjuks tõsi, eriti hull on esimesed paar nädalat.

Oskab keegi öelda,kus on praegu 2-6 mm-ist liiva müügil? (Ehitusmarketites pole juba ammu olnud ja lähiajal ei pidavat ka tulema)

6-8mm liiva on müügil Mulla tn A-Akvaarium poes, Lauteri tn asuvas Reti poes, Endla tn asuvas "Laguun"-is

Kõike paremat,

hingepoiss

Sooviks just 2-6 mm fraktsiooniga liiva, jämedamat saadaval ka Ehitusmarketites.

vabandan. sellest just rääkisingi. eelnimetatud poed avatud ka laupäeval.

hingepoiss