foorum.akvarist.ee

Mõni aeg tagasi kirjutasin siin oma probleemidest seoses taimekasvuga. Ei kasvanud teised õieti. Sain ka hulga soovitusi, mida ka järgisin. Peamine oli valgus ja väetmine.
Ostsin Maria soovtusel kalli raha eest juurde Juwel`i lisavalgusti, SLO`s sai soetatud uued ja õiged valgustorud jne. Seega on 180 l. akva valgustus 4x30 W pluss reflektorid. Samuti hakkasin lisama Tropical Mastergrow`d. Iga taime all on väetisekuulid ja CO mullitaja oli juba varem olemas. Valgus töötab 10.00-24.00, vahepeale jääb veel kahetunnine pimenduspaus. Heas usus ostsin hulga uusi taimi disainisin akva ära ja jäin ootam, et varsti oman tõelist veealust botaanikaeda. Tulemus oli sellina, et umbes 2 nädalat oli asi enam-vähem, taimed ajasid uusi lehti ja puha. Siis läks aga asi pauguga käest ära. Ühe nädala jooksul kattusid need taimelehed, mis olid poest ostes olemas paksu niitvetikakihiga. Uued, juba minu akvas kasvanud lehed tunduvad veel esialgu üsna puhtad, aga servad on juba narmaid täis. Lisaks eelnevale kattuvad akva seinad nädalaga nii paksu rohelise vetikakihiga, et pea-aegu ei paista läbi.
Unustasin lisada, et analüüsin vett iga nädal. Näidud on OK, nitraatide tase on pea nullilähedane. KUS ON PÕHJUS????? Kas nüüd sai valgust liiga palju? Kas visata kõik raisku läinud taimed välja, minna tagasi 2x30 W valgustuse juurde ja soetada nõrka valgust eelistavad taimed? Andke palun head nõu! Ma viitsin oma akvaga jännata küll, ei ole kahju ei ajast ega ka rahast, tulemust tahaks head saada. Ootan pikkisilmi häid nõuandeid.

_________________
500 liitrit, 16x39W(T5), Eheim II2028+2128, Tunze pinnaseküte, Sander pH kontroll. Temp 28-29C, gh-2, kh-2, ph 6,3, CO2, väetamine ja söötmine automatiseeritud.
Põhirõhk taimedel, aga mõni kala on muidugi ka.

Rahu, ainult rahu.

Valgus on hea.
TMG on hea.
Veevahetus on hea.
CO2 on hea (kui adekvaatne kogus)

1. Valgustus
Valgustuse pikkuse kärbiks 10-11 tunni peale, ilma pausita.
Näiteks võiks olla 10.00-21.00.

2. Väetamine
Üks variante on selline, et panid iga taime alla väetisekuuli (mikroväetised) ja need hakkasid aja jooksul lagunema ning vette ainest eraldama. Samas lisad ka TMG (samuti suuremas osas mikrokomponendid), mis suurendab kumulatsiooni veelgi. Kõige selle tipuks ei lisata makroelemente (N,P,K). Kuna valgus on hea ja lisatakse ka süsihappegaasi, siis on olemasolevad makroelemendid ära kasutatud ja taimed ei saa korralikult kasvada.Küll aga saavad kasvada vetikad. Ja mitte vähe.
Mina korjaks igasugu kuulid ära (vaid mõnel liigil on nad nö must be) ja kasutaks kompleksväetist.

Teine variant on liigsöötmise või muu l põhjusel (pinnas ?, kraanivesi?) tekkinud fosfaadiküllus.
Kontrollime vett, vähendame söötmist.

3.Vesi
Kontrolliks, et temperatuur jääks 25-26 juurde ja pH oleks 7-7.7
Teeks kindlaks, mis kvaliteediga on kasutatav vesi ja ega sealt liigseid fosfaate või räni ei laeku.

4.Taimed
Kõige karvasemad lehed korjaks ära, vajadusel klooritaks taimi.
Kindlasti soetaks ka mõne SAE või OTO.

5.Pinnas
Vaataks, et pinnas oleks korraliku paksusega (5-6 cm) ja et kasutataks peenikest kruusa (2-6mm läbimõõt).

-------

Kirjeldasin vaid seda, mida ise sellises situatsioonis teeksin.
Kindlasti on ka teisi arvamusi.

Kena kelguga,
Ivo

mul oli ka taimedega igavene nutt ja hala kogu aeg. ükski taim ei kasvanud, vetikas aga küll, mitut sorti ja üks hakkajam kui teine... ma igasuguste väetistega ei riskinud sebida ja valgustust ka juurde ei ostnud. tekitasin endale hoopis korraliku põhja. ja nüüd pole pool aastat mingit vetikat ja taimed kasvavad täiesti vahvalt. ehk siis rõhutaks seda põhja ülevaatamise punkti Tiffi nõuandest

_________________
54L: cor. panda (2); hyphessobrycon callistus (2); f-sae (1); molli (3)
muld/liiv põhi ja lihtsamat sorti kiirekasvulised taimed (nt vallisneria asiaticus, echinodorus tenellus)

Mina rõhutaksin Tiffi jutust makroväetiste punkti (mis on tegelikult samane eelpostitaja korralikule põhjale tähelepanu pööramisega).

Mis tõenäolielt sinu akvas juhtus oli see, et nitraadid said otsa s.t. nitraadid said järsku taimekasvu limiteerivaks faktoriks (ju nad siis nende 2 nädala jooksul otsa saidki). Selle tagajärjel taimekasv takerdus ning kõik toitained (CO2, mikroelemendid, valgus, fosfaadid) hakkasid vetikaid teenima, sest ilma minimaalse 5ppm suuruse nitraaditasemeta taimed nimetatud toitaineid siduda (loe:vetikate nina alt ära võtta) ei saa.

Teoorias peaks süsteem töötama nii, et kõiki toitaineid on taimedele vajalikust tasemest natuke rohkem, välja arvatud PO4 tase. PO4 muutub seeläbi limiteerivaks faktoriks taimekasvu juures, kuid ka vetikakasvu juures. Kuna fosfaate tekib kogu aeg tasapisi iseenesest juurde (s.t. tingimata lisama ei pea) kalatoidu lagunemise tagajärjel ja väljaheidetest, siis seda karta ei ole põhjust, et koos vetikakasvuga peatub ka taimekasv (küll võib taimede kasv mõnevõrra aeglustuda, mis ju omaette väärtus). Kuna aga fosfaate tuleb juurde vähehaaval ja ühtlaselt, siis tarbitakse need taimede poolt ära veel enne, kui vetikad millestki aru saada jõuavad. Sel viisil hoitakse vetikakasv kontrolli all.

Niitvetikad hakkavad kasvama, kui rauda on ülekülluses, äkki peitsid väetisepallid halvasti ära.

Üldiselt soovitaksin ülejäänute veenäitude samal tasemel jätmise juures (eeldusel, et need näidud on normi piires, normidest foorumil palju juttu olnud) tasapisi tõsta nitraatide tase 5ppm-ni. Samuti kontrollida Fe taset.

Edu, eks teoorias on kõik lihtsam kui praktikas

_________________
128l- Amazon