foorum.akvarist.ee

miks taimede kasv akvas piirab vetikaid

_________________
Akvaariumi tabas haigus :( Akvaariumis:1 tigu,1 sebra dania,1 loorsaba,1 guppy,,ning 1 tundmatut kala,,1 ancistrus,1 platy

Taimed kasutavad vetikate eest ära toitained, lisaks eritavad mõned taimed väikeses koguses kemikaale mis pärsivad vetikate levikut.

Ega ei oska mõnda sellist taime konkreetselt nimetada.

_________________
Mis on sinu panus ühiskonnale?
"May the force be with you!"

Allelopaatia kohta veel niipalju et selle kohta on vastakaid arvamusi, probleem selles et seda on raske tõestada kuna tegemist on väga väikeste kogustega mida on raske mõõta. Diana Walstad on seda teemat põhjalikult käsitlenud ning tema kirjutised tuginevad ka uurimistöödele, raamatus "Ecology of the planted aquarium" on sellest rohkem lugeda. Üks taimi mille vetikavastane mõju on tuntud on Ceratophyllum demersum (ka Tropica saidi taimekirjelduses on selle kohta vihje), Myriophyllum verticillatum peaks kah tõhus olema, pinnal ujuvatest taimedest on Pistia stratiotes väidetavalt suurema mõjuga. Taimede poolt eritatavad kemikaalid on erinevad ja seetõttu on erinev ka toime, selle kohta mul vastavad tabelid käepärast.
Vt. ka http://www.tropica.com/article.asp?type ... tic&id=531

Kui nüüd mõtlema hakata siis tõesi kui mul ennem oli seda taimekest siis vetikat näha ei olnudki.Kuna ta vist eritas ka kalade jaoks miskit meeldivat (või on lihtsalt nii maitsev) siis hekseldasid minu multid seda taime kuni täieliku hävinemiseni.

_________________
Mis on sinu panus ühiskonnale?
"May the force be with you!"

Mul on ka küsimus vetikate kohta, pisut teistlaadi, kui esimene, aga pealkirjaga sobib.

Nüüd lõpuks saan oma 400 liitrise akva käima panna. Taimed olid juba ammu muretsetud, kuid olude sunnil pidin nad maimukasti kasvama panema. Ja nüüd on siin vetikas sees, roheline ja kohati on lehed juba paksult katnud. Uued lehed on puutumata ja mõni vana on tigude poolt juba puhtaks söödud aga vetikat siiski on. Uude akvasse ei tahaks vetikat lasta. Aga taimi tuleks ikka sinna panna.
Mis te arvate, kas taimed suudavad vetikast uues vees üle olla?

_________________
400 l ja 100 l

Mul on akvaariumis praegu hästi kehv valgus ja vohab pruunvetikas , aga st, kui ma praegu paneks akvaariumisse hästi palju taimi, kaoks vetikas ära. ja kui ma veel võtaks oto. Või on vaja ikka valgust lisada?

_________________
108L- 2 Corydoras aenust, 2 Corydoras pygmaeust, 2 corydoras pandat, 3 Otocinclus vestitust, 9 Paracheirodon axelrodit, 1 apple snail

Juuli-Ann, korja koledad lehed ära ja pane uude akvaariumisse ainult puhtad taimeosad! Mul oli ka vahepeal jama vetikaste taimedega, aga järjekindel "niitmine", gupimaimud ja SAE-d lahendasid probleemi. Kui kalu üle ei sööda ja päikesevalgus sisse ei paista, siis peaks see jama ajapikku kaduma. Kui vetikas ikka vohada tahab, siis tuleb otsida põhjust.

_________________
400 l platidoras costatus, thoracatum, SAE, kollane ancistrus, japonica krevett, kuhlii loach, molli, kuldguraam, gupi, skalaar, hemigrammus, õunateod, tornteod
180 l ancistrus, thoracatum, SAE, hiina vetikasööja, neolamprologus brichardi

Kairitzile
Mul on kõigis kolmes akvaariumis erinev valgustus. Kõige parem on olukord seal, kus üks lisatoru pandud. Teises akvaariumis on standardvalgus, see on kõige viletsamas seisus. 80-liitrine vana kolakas on asutus igaks elujuhtumiks ja seda valgustas talvel laualambike, kevadest saadik ma ei pannud seda üldse põlema. Aknast paistab kuigipalju. Vallisneeria vohas metsikult ja täitis kasti nii tihedalt, et läbigi ei paistnud. Ceratophyllum demersum vohas ka, aga näriti kogu aeg läbi ja varred hõljusid vee peal. Oleneb taimedest, mida kasvatada tahad. Kui võtad need, mille valgusevajadus on väike, siis need jaksavad vetikaga edukalt konkureerida. Kui tahad midagi uhket ja ilusat, mis palju päikest vajab, siis see sureb välja.

_________________
400 l platidoras costatus, thoracatum, SAE, kollane ancistrus, japonica krevett, kuhlii loach, molli, kuldguraam, gupi, skalaar, hemigrammus, õunateod, tornteod
180 l ancistrus, thoracatum, SAE, hiina vetikasööja, neolamprologus brichardi