foorum.akvarist.ee

Mida kõrgemal on päike, seda vähem valgust veepind tagasi peegeldab. Mingist teatud nurgast madalamalt, enam ei jõua üldse valgust vette.
Panen siia näiteks joonise sellelt lehelT: http://www.seafriends.org.nz/phgraph/water.htm


Aga ülejäänud osal jutust võib täitsa iva sees olla. Peaks oma peened riistad välja otsima ja seda kuidagi mõõta üritama

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Selle üle on omajagu diskuteeritud. Mõned väidavad, et see annab taimedele vetikate ees eelise. Tuntud taimeekspert Tom Barr on selle kohta väitnud, et pole vahet, loeb vaid valgustusperioodi pikkus. Ise kasutan seda, aga teisel põhjusel - ma pole päeval kodus, see annab mulle võimaluse õhtul pikemalt vaatemängu nautida, ilma et peaks hommikusest ajast loobuma. Aga olen proovinud nii ja naa, vahet pole märganud.
Veel. 0,5W/l kohta pole tagasihoidlik valgustus, vaid päris korralik. Ja hästi toimivas akvas tõmbuvadki vetikad tagasi, ma ei kardaks ühtki vetikat oma akvasse torgata. Mõned teevad selle vea, et asuvad vetikatega võitlema. Tegelikult on tõhusam hoolitseda selle eest, et taimed kasvaksid.

_________________
http://akvarist.eu

Jah, eks aeg ajalt vist ongi siin foorumis nii hommiku-, lõuna-, õhtu- kui ööpaus. On hetki mil elu käib ja hetki kus haigutab vastu suur sügav otsatu vaikus.

Mina suudan akva taime tasandil haarata kahte asjaolu: taimed kasvavad (ok) ja taimed surevad (alert). Kui pean nendest kahest näitajast edasi mõtlema siis saab minu mõte ja tarkus otsa. Ja kui veel akvasse tungib kõikjal muruna vohav "sõber vetikas" siis muutub minu mõtlemine taime tasandil "klassikaliselt kandiliseks", aju täitub error'itega. Sellistel hetkedel hakkan ma jälle unistama piraaja akvast kus pole rohelust ning kus on ainult mõned kivid ja juurikad.

Minulgi töötab akvavalgustus ~18:00-02:00 (vahest muudan tund siia või tund tänna), siis saan kauem akvat vaadelda. Teistel aegadel on ainult nö. toapimedus ja toavalgus.

Kui kaua võiks ja peaks ajaliselt sees olema 2x39W akvavalgustus aeglasekasvuliste taimede puhul?
Kas Seachem Flourish Excel'it tuleks igapäevaselt akvasse manustada koos valguse või hoopis pimedusega?

Juhul kui hakkaksin teistel aegadel (hommiku- ja lõunapaus) kasutama akvavalgustust siis peaksin endale muretsema digitaalse valgustaimeri sest hetkel on mul mehaaniline valgustaimer. Samas oleksin ma ikkagi nii kitsi et mul oleks kohe hirm kahju kasutada akvavalgustust siis kui mind ennast poleks kodus. Õhtul tahaks ju kauem akvavalgustust põletada. Valgustuse puhul vast mängivad ja puhuvad pilli needki asjaolud kas akvarist saab olla rohkem kodus, kas akvarist on hommiku- või hoopis ööinimene. Nii et tahtmatult ja vabatahtlikult paneme kalad akvaristi elurütmi. Õnneks kalad lepivad sellega, vähemalt mina pole nende proteste kuulnud ega näinud.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Mis vahet seal, kas kiire või aeglase kasvuga taimed, ega neil looduslikus kasvukohas erineva pikkusega päevad ole. 8-10 tundi on üldjuhul paras, üle 12 ma pole kunagi riskinud kasutada.

Pimedas pole tal mingit mõtet, läheb lihtsalt rohkem raisku. Parim aeg lisamiseks on valgustusperioodi algus.

Sellest väitest ei saa üldse aru. Mul on ka hetkel mehaaniline taimer ning kasutan lõunapausi, kus seal see probleem on? Tegelikult kaalun ise lõunapausist loobumist, nihutan valgustusperioodi lihtsalt õhtusele ajale.
Kasulikku lugemist (ka teemaalgatajale): http://www.barrreport.com/showthread.ph ... to-periods
Üsna huvitav on muide väide, et taimed kasutavad CO2 maksimaalselt 6-8 tundi. Tom Barr on üsna tegija, tema kirjutatut tasub tõsiselt võtta: http://www.barrreport.com/content.php/1 ... s-Tom-Barr

_________________
http://akvarist.eu

Oli kunagi kasutusel päris pikalt (~aasta) "lõunapausiga" valgustamine - 4 tundi hommikul ja 4 tundi õhtul, vahepeal ainult niipalju kui aknast valgust paistis. Aga minu isiklik arvamus on et ma ei soovitaks pikemaajaliselt sellist valgustuslahendust kasutada. Minul oli tulemuseks see et suuremate taimede (tumedam)roheline värvus hakkas vähenema ehk ilmselt tekkisid "probleemid" klorofülli tootmisega ja taimede kasv aeglustus. Väikesekasvulistel taimedel sellist "effekti" õnneks ei täheldanud. Tagasi minnes 8 tunnisele pidevale valgustamisele taastus suuremakasvulistel taimedel normaalne roheline värvus.Siit siis oma praktilisest kogemusest võiksin järeldada, et suuremate taimede "söögi aeg" on pikem ning selline valgustuse "hakkimine" taimekasvatuse seisukohalt ei ole mõistlik. Tuleb nõustuda väitega, et taimede "söögi aeg" on kuskil 6-8 tundi.

"troopikas" mõnedes kohtades toimub lõuna paiku pikem vihmasadu
Kasutan kah lõuna paiku pausi, et õhtust valgustatud aega pikendada. Pole ammu kella vaadanud aga tuled peaks olema sisselülitatud kuskil 8 tundi Vahepealsel ajal põleb "öövalgus" sinised ledid
vetikat pole klaasidele eemaldamisvääriliselt tekkinud juba oma 2 aastat

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

Valgustusperioodil ja "vetikas klaasil" teemal ei tarvitse olla midagi ühist - vähemalt mitte seni, kuni räägime valgustusperioodist kuni 12 tundi, sealt edasi on minu jaoks uurimata ala. Valguse intensiivsusel aga küll, pakuks, et mida tugevam valgus, seda suurem tõenäosus klaasilt rohevetikat leida.

_________________
http://akvarist.eu

Ma ikkagi jääksin oma vana valgustuse skeemi juurde, st. 8-9h jutti õhtust öösse. Taimeri puhul väljendasin ennast pisut kahemõtteliselt. Mõtlesin siin seda et kui juba hakata mängima erinevate valgustuse aegadega siis oleks hea digitaalne taimer kus saaks valida erinevaid intervalle E-P. Puhkepäevadel kasutaks näiteks hoopis teisi aegu kui tööpäevadel. Kuid ikkagi jään oma vana harjumuse juurde, korraga niipalju valgust taimedele kui üldse on võimalik.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Mõistlik.

Arusaadav. Tõtt öelda ei tea, kas selline erinevate intervallide kasutamine ikka oleks hea, eks taimedel ja kaladel kujuneb ka oma rütm välja ning intervalli muutumine vaevalt kasuks tuleks.

_________________
http://akvarist.eu

Analoogtaimereid on ka olemas, kus saab iga päeva järgi sättida. Kunagi ühe akvaga sain isegi sellise kaasa.

_________________
https://www.rehvid365.ee Suverehvid, Talverehvid
https://www.autokaubad24.ee Autokaubad, Varuosad

äkki teed kokkuvõtte ka siia foorumisse mida leidsid?

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

Lugesin artikli läbi aga selgust ei saanud
Üritaks natike teoritiseerida

Eeldused: toitainedid ja CO2 on piisavalt

Küsimused:
*Kui palju on ajaliselt vaja taimedele valgust?- VASTUS vastavalt Barrile on taimedel CO2 manustamiseks vaja 6-8h (taimed pidid panema oma "tipu" kinni)
*Kui palju on ajaliselt valgust vaja vetikatele?-VASTUS ei ole teadustööd leidnud aga kuskilt jäi meelde, et vetikad suudavad kogu aeg valgust omandada (parandage kui eksin)

*Milline on valgushulga vahemik mida taim suudab omastada? min- max. VASTUS -kuna mind huvitab rohkem minimaalne siis eeldan et sõltub taimedest, - vt taime nõuded tropica lehelt
*Milline on valgushulga vahemik mida vetikad suudavad omastada? min- max VASTUS ei ole teadustööd leidnud aga kuskilt jäi meelde, et vetikad suudavad kasvada ka väga vähese valgusega- st piisab valgest toast (näed raamatut lugeda)

Järeldused:
iga tund peale 8h suurendab vetikate vohamist (ükskõik kui tugev valgus on)
pauside tegemine päeval soodustab vetikate kasvu kui toas on valge (näed raamatut lugeda) sest see pikendab tegelikku valgustus aega

Ootaks teie arvamusi, vastuväiteid, viiteid targemate kirjutistele

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

wikileedia andmetel omastavad vetikad ainult 1/10 otseset päikesevalgusest http://en.wikipedia.org/wiki/Algaculture
mida intensiivsem om valgus seda sügavamale valgus ulatub seda rohkev vetikat tekkib
akva puhul seda ei peaks arvestama sest siin ei ole sügavust ollagi
samuti suudavad vetikad saada hakkama ka ilma valguseta (http://en.wikipedia.org/wiki/Heterotrophic)

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

No kui lugesid Barri, siis üht-teist võib pakkuda Su avastuste kohta.
Ntx: akvaariumis saab suurepäraselt taimi kasvatada nii low tech akvas kasina valgusega ning mullapõhjaga ja/või vähese väetamisega ning ilma CO2 lisamata; aga ka high tech akvas, kus tugev valgus, lisatakse CO2 ning väetatakse tublisti - lihtsalt taimede kasvu kiirus on erinev. Saab kasutada probleemideta suuri veevahetusi, aga tasakaalus low tech akvas võib saada läbi ka üldse veevahetusteta. Võib kasutada probleemideta (akva elanikega peab küll arvestama) nitraatide, fosfaatide, raua, CO2 tasemeid, mida on peetud mõeldamatuks - aga seda eeldusel, et kõik on tasakaalus (ja loomulikult on siin ikkagi ka piirid). Et valgustusega pakutakse tihti üle ning alahinnatakse ühtlase CO2 taseme tähtsust. Väetamisel võib kasutada väetiste doseerimiseks testimist või taimedelt saadavat tagasisidet, aga võib ka EI meetodil ilma igasuguse testimiseta edukalt taimi väetada. Et vetikaprobleemide korral ei maksa asuda vetikatega võitlema, vaid tuleb hoolitseda, et taimed kasvaksid. Jne. Mainitud teemad olen ka ise läbi katsetanud ja võin kinnitada, et tõesti, nii ongi.

_________________
http://akvarist.eu