foorum.akvarist.ee

Vajaksin palun taimetarkade nõu ja abi.

Akva on käinud 7-kuud, valgust hoian päevas korraliselt sees 7-8h (nõrk valgustus 2x39W) , kalu toidan 1x päevas (toitu üle ei jää), 30-35% veest vahetan iga 2-nädala tagant (väikesed parvekalad, vähe reostust), vee kvaliteeti monitoorib 24/7 "Seachem Ammonia alert" (näit helekollane-ok), taimed kasvavad jõudsasti.

Akva esiklaasi põhja keskele ja vasakule ning paremale äärde on tekkinud limajas, spetsiifilise ebameeldiva tugeva lõhnaga ja kergesti eemaldatav tumeroheline vetikas. Kõige suurem ja intensiivsem vetika koloonia paikneb esiklaasi akva põhja keskosas, mujal esiklaasil vähem. Kui akvas valgustust sees pole siis on hästi näha vetikate tumerohelist kolooniat akvapõhjas kruusa all. Akva külgedel ja tagaosas antud vetikas puudub täiesti. Kuna mul on tugeva survega välisfilter mis pihustab vett just akva esiklaasi suunas siis millegipärast kasvab see tumeroheline vetikas just seal kus on kõige tugevam veevool.

Foto nimetatud vetikast, mis on peale üldist akvapuhastust lastud akvas kasvada ligikaudu 1-kuu. Vetikas Cyanobacteria

Kas tegemist on ikka vetikaga Cyanobacteria, millest vetikas tekkinud ja kuidas vetikat tõhusalt eemaldada?

Mida antud vetika asjaga ette võtta, kui ohtlik või ohutu on see vetikas üldpildis akvale ja kaladele. Kas ma peaksin vetika suhtes operatiivselt tegutsema või aitab sellest kui iga nädal tõmban nuustikuga esiklaasi lihtsalt puhtaks ning ootan kuni uus vetikakoloonia põhjast välja kasvab et siis jälle nuustikuga vapralt vetikate kallale tormata.

Sain aru sedagi et Cyanobacteria vetikat mitte ükski kala ega teine elusolend akvas ealeski süüa ei kavatse. Teatud veelanike poolt süüakse mingit helerohelist täpilis laiguliste kolooniatena kasvavat vetikat (green algae). Helerohelist vetikat on meie akvas väga vähe esiklaasil kuid seda vetikat on juba ütlemata raske klaasilt maha saada (lausa võimatu). Helerohelise söödava vetika jaoks on akvaristikas kasutusel kindlad kalad ja teod.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Eile tegin akvas korralist hooldust, veevahetust ja lihtsalt pühkisin selle kõigi jaoks mittesöödava Cyanobacteria esiklaasilt maha. Paistab et peab iga kuu vähemalt korra akvaklaasi tugevamalt puhtaks küürima. "Keemiarelva" akvas kasutada ei soovi!

Arvan et enamusel siin olevatest akvaristidest on sama cyanobacteria akvas kuid ma hetkel veel ei tea mida te selle vetikaga ette olete võtnud.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

kui akva käivitunud ja teed regulaarset veevahetust siis ma ei näe mõtet enam seda ammoonium alerti kasutada.
Mis su muud näidud on?

Mida teha
Vaata et sul ei paista päike sinna
Eemalda mehhaaniliselt imades jäägid välja
Jälgi ka muid näite kui ammoonium
tee tihedamat veevahetust

Mul oli kah seda "vetikat" ja samuti veevoolu kohas mingi hetk aga aga kadus ise ära

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

Tänan vastajat ja edaspidi vastajaid.

Veenäitajaid hetkel kahjuks ei tea, sest viibin kodust eemal. Päike õnneks kunagi akvale ei paista. Vahest tõesti peaks vett vahetama iganädalaselt.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

väike täiendus et ära nuustikuga seda vetikat hõõru tektab väikseid osakesi mis kanduvad mujale ning sobivas kohas hakkavad paljunema parem ima voolikuga välja
Oled saanud asja kontrolli alla?

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

Jaantat, tänan küsimast.
Selline tähelepanek et kui 3-nädalat akvas valgust üldse polnud kuna olin vahelduva eduga kodust eemal siis vetikas oli väga niru juurdekasvuga. Peaaegu et olematu. Vahetasin akvas mullitaja flöödi vastu välja, nüüd on vee ringlus korrapärasem ja jõulisem.

Blue-Green Algae on küll olemas kuid väiksema kogusena akva põhjas esiklaasil 3 kohas. Üritan edaspidi seda vetikat eriti mitte mööda akvat nuustikuga laiali määrida.

Ehk tulevikus, vahest isegi sellel sajandil aretatakse välja kala-, kreveti- või teoliik kes Cyanobacteria vetikat suurima isuga sööks.

Vetikat saab klaasilt maha väga edukalt plastikust kaardiga. Ise kasutan selliseid millest mobiili sim välja võetud.

Täiendaks ka.( Kaardiga pole proovinud - tundub usutav). Igasuguste svammide ja viltidega klaasi nühkimine on väga halb variant. Liivaterad või mis iganes kivikübemed satuvad klaasile vetikate vahele. Või kogemata svammile. Järgnev nühkimine kahjustab klaasi. Vetikas tuleb klaasilt "maha lõigata". Loomulikult kui ka see protsess on räpakas ja oskamatu järgnevad samad tagajärjed.

Ise kasutan ehituspoes müüdavat klaasipuhastajat. Ühes servas on plastikosa, millest kinni hoida ja teises zilett..
Väga mugav ja hea...

Ma samal eesmärgil ostsin sama asja! Krt! nagu ei töötanud - keskosa ei kaapinud. Praak vist. Lasen gipsinoa teradega edasi.Parim on ikkagi vana hea zilett. On näpu vahel lödi, tööpind on väike =jube vaev, aga milline tulemus!

Seda on saanud küll korduvalt kirjutada, aga ikkagi. Liivaterad on ohuks enamiku puhastusvahendite juures, kui see klaasi ja puhastusvahendi vahele jääb, siis on kriimud kerged tulema. Olen katsetanud enamikku võimalikest puhastusvahenditest, igal on omad head ja vead. žiletisõpradele pean kahjuks ütlema, et kõigi nende aastate jooksul pikima kriimu klaasile olen tõmmanud kahjuks just žiletiga - terast mingi osa läks vist volti või juhtus miskit muud, igatahes kriim tuli aus. Puhastusmagnetid on head siis, kui on kaanega akva millel kaant ei viitsi avada või siis ei taha kätt märjaks teha, paraku puhastusmagnetiga on niru puhastada vee ja pinnase kokkupuutekohast. Ka puhastusmagneti ja klaasi vahele on kerge liivatera saada. Varre otsas spetsiaalsed akvapuhastusvahendid võimaldavad käsi märjaks tegemata suure osa tööst ära teha ning saab ligi ka sinna, kuhu muidu tülikas, kuid vee- ja pinnase kokkupuutepiiril nad just liiga tõhusad pole.
Et mida siis ise kasutan? Suured klaasipinnad tõmban kõige tavalisemate ühest küljest karedate nõudepesusvammidega puhtaks (liivaterad pole probleemiks, kui põhjale väga lähedale mitte minna), vee ja pinnase kokkupuutepiiril kasutan aga vanu plastist kliendikaarte - neid vast igaühel vedeleb. Samas suuri pindu sellise kaardiga kraapida on tülikas. Ilmselt ka plastist auto klaasikraabits sobiks sellesse rolli. No ja vahel kasutan ka JBL Blanki-t.
Ja teemaalgatajale - BGA on üsna tavaline asi ja just vee ning pinnase kokkupuutepiiril. Midagi traagilist ma selles küll ei leia, et BGA-d sealt vahel kraapida tuleb. Et miks just esiklaasil ja vee ja pinnase piiril või isegi pisut sellest allpool? Seal on valgus ning samas pole tugevat veevoolu.
"Seachem Ammonia alert" kasutamises aga ma ei oska küll midagi halba näha - kui ta on olemas, las siis olla seal. Ka sissetöötanud akvas võib mõnikord midagi viltu minna, ja ammoniaak on enamasti esimene, mis märku annab, kui bakteritega miskit halba on juhtunud.

Oot oot. kui Sa ziletiga klaasi kriimustasid on see Sinu enda "pott" .Pead veel harjutama. Svammide ja viltidega nühkides ei satu liivaterad mitte seepärast vahele et puhastatakse liiga pinnase lähedalt, vaid liivatera on kinnitunud klaasile (vahel ka veepiirile).Klaasile satub ta erinevatel asjaoludel,ja ainult siis kui on soodsad tingimused - vetikasse kasvanud klaas. Ja no muidugi laiskus ei luba ju muud peale suure svammi kätte võtta. 5min. raisatud aega see on liiast.

Võimalik. Enne ikka mõnda aega kasutasin žiletti ja päris edukalt. Aga tookord miskit juhtus teraga - algul tõmbas ilusti ja poole tõmbe pealt teraga juhtus miskit, tekkis mingi terav naga - nagu tera oleks kahekorra läinud ühest kohast või miskit. Tekkis küll kahtlus, et isegi spetsiaalse žiletihoidjaga võiks sama jama tekkida.
Mul pole kuskil küljeklaasil üldjuhul kruusateri olnud, ka mitte siis, kui klaas nii vetikane, et ei paista läbi - aga mine tea, äkki kellelgi siis tõesti on. Suure svammiga on aga see häda, et vetikat on sellega raskem lahti saada kui väiksega, sest raske on suurt svammi piisavalt tugevalt vastu klaasi suruda. Sama efekt, mis muda peal, kus ise vajud kummikutega sisse, aga linttraktor vurab kenasti pinnal.

See zileti murdumise "effekt" tekib enamjaolt siis kui mingi tera on tugevamalt klaasile jõudnud kinnituda. Mul on asi korduvalt "käest läinud" tehes tavapäraseid liigutusi (viskab tera viltu). Sellega peab arvestama.Et siis ikka aeglaselt ja pühendumusega.

Seepärast nüüd plastikkaarti eelistangi, sellega saab kiiresti ja pühendumusega.