foorum.akvarist.ee

Palun abi ja nõu pinnavee taimede valiku suhtes.
Lähiajal on mul plaanis akvasse muretseda mõned pinnavees elutsevad kalad (Carnegiella strigata). Teada on et kirveskõhtlased on loomult pelglikud ja ujedad ning vajavad normaalseks eluks veepealseid taimi. Taimi mille all põhiliselt elutseda ja redutada. Neile meeldib ka tajutav veeliikumine.

Uurisin netist järgi ning silma jäid mõned pinnavee taimed. Näiteks Limnobium laevigatum http://www.tropica.com/en/plants/plantd ... px?pid=063 ja Pistia stratiotes http://www.tropica.com/en/plants/plantd ... px?pid=128

Kas kellelgi on kogemusi ülalmainitud või samalaadsete pinnavee taimedega?
Tekkis veel lisa küsimus.
Kuidas peaks pinnavee taim vastu akvas kus on mõõdukas (korralik) veeringlus?

Filter on paigutatud nii et akva veepind on nähtavalt liikvel ning täidetud väikeste kergete mullikestega. Akvas on tajutav veeringlus (taimed kergelt liiguvad).

Kas jätta pinnavee taim akva veeringluses igavesti ringi hulpima või tuleks see pinnavee taime kogumik kuidagi mõne juurika külge kinnitada (nt. tamiiliga). Kui taimed hakkavad kestvalt ringi hulpima siis tuleb kirveskõhtlastel pidevalt ujuda taimekogumiga kaasas kui taimed aga kinnitada kusgaile statsionaarselt siis saaksid kalad rahus ühes kohas paikneda. Seda ma antud hetkel veel ei tea. Kuigi tundub mulle endale et viimane variant on ehk asjalikum, sest igal kalaliigil kujuneb akvas ajapikku oma tegevuspiirkond ja "kodu". Kui neid kalade elupiirkondi oskamatult segi ajada (nt. pidevalt ringi hõljuvad taimekogumid, objektid) siis tekivad akvas vast kaladel omavahelised suhtlusprobleemid.

Hetkel on mul akvas järgnevad algajatele mõeldud põhjataimed (pinnases, juurikate küljes): Anubias barteri var. nana, Cladophora aegagrophila, Cryptocoryne wendtii 'Mi Oya', Echinodorus bleheri (bleherae), Hygrophila corymbosa 'Siamensis 53B', Microsorum pteropus ja Taxiphyllum barbieri.
Valgustus on akvas 2x39W (T5). Valgustust hoian sees päevas 6-8 tundi, veetemperatuur 24C. Kõik taimed on valitud vastavalt sellele valgusnõudlikusele. Taimed kasvavad aeglaselt kuid see pole vast probleemiks sest valgustus rohkem ei võimaldagi. Eks pinnataimede puhul tuleb lähtuda samast.

Kuna ma pole kahjuks eriline taimekasvatajast koduvana siis mulle sobiksid rohkem sellised lihtsad ja vastupidavad veetaimed. Eksootika ja õrn ilu pole minu jaoks, see lihtsalt sureks minu kohmakates kätes.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

pinnataimed purjetavad rahulikult ringi pole vaja neid kuhugi kinnitada samas kui neid pinnataimi tekkib piisavalt siis jäävad nad ikkagi kuhugi "kinni".
Esimene taim vist liiga suurte lehtedega tavalise akva jaoks
teine on täitsa sobilik.
samuti sobib http://www.tropica.com/dk/planter/plantebeskrivelse.aspx?pid=011

Pinna taime eelis on see, et teda on lihtne vähendada ja ei vaja erilist hoolt.

Selle kirveskõhtlase vajadusi ei tea seega kui see kala ei taha veeringlust siis pead oma väljavoolu suunama nii, et tekkiks aeglasema vooluga koht.

Soovitaks samuti mingeid pikemaid taimi mis kasvaksid pinnani ja mööda pinda edasi see looks nn aeglasema vooluga kohti. Ise lasen paaril egeria densa võsul kasvada pikaks.

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

Kui Pistia Stratiotese vastu on huvi, siis mul vohavad päris hästi. Olen neljapäeval-reedel Tallinnas, võin huvi korral mõned ära anda

_________________
180- 3skalaari
100l - 3sebrabotiat
400l-4antsu, 2tiigerbotiat, 2 oskarit

Panen siia ühe oma lingi. Kujutan ette, et seegi taim ehk sobilik Sinu akvasse. Ise pead vaid suuremaks kasvatama. Mul kunagi mõnulesid seal "kapsa" vahel liblikkalad.

/404.html

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Tänan kõiki kes vastasid ja veel vastavad.

Saatsin 'paabu1' privasse teate.

Näis kuidas pinnavee taimed lähiajal kirveskõhtlastele mõjuvad. Loodan väga et mõned aktiivsemad kalad seda tulevast pinnavee taimekooslust oma koduks ei tee. Kirveskõhtlased polevat suurem asi "enesekehtestajad", pigem sellised vaiksed "eemalseisjad".

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

http://fotoalbum.ee/photos/raudkatrin/101246643

See on minu veepinnal ujuv taim, lemmaltsit küll täis ja segab ehk kahjuks taimest paremat sotti saamast. Kasvab suht lahmakaks ja on päris hea pinnataim. Minu arust vähemalt.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Akvarist KRA nagu sa ise juba linkideski mainisid nii arvan minagi kuigi ma taimeteaduses suht nõrk et see taim on sul tõesti vähenõudlik Hygrophila difformis http://www.tropica.com/en/plants/plantd ... px?pid=051

Aga ma vähemalt siis tean, et kui mul edaspidi oleks seda taime vaja siis saan sinu poole pöörduda.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Eks siis küsi, kui vaja peaks minema. Teda kasvab hetkel mul tohutult. Viskan suurte peotäite kaupa prügikasti. See pild on tehtud ühest suuremast, mis mul 240-ses ujub. 900-ne on seda pudi paksult täis, aga seal on väiksemad.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Kui oma suurema akva tööle saan,kas tohin ka seda pinnasetaime küsida .Muidugi,eeldusel,et leian isiku,kes Tallinna suunas liigub,aga sellega vast väga raske polegi:)

Kui ei eksi, siis peaks see taim hoopis olema Ceratopteris...( seal mitu neid )

http://en.wikipedia.org/wiki/Ceratopteris

Akvarist Kandinski sul võib täiesti õigus olla.

Internet viitab, et Ceratopteris veetaimi on päris mitmeid liike: Ceratopteris cornuta, Ceratopteris thalictroides, Ceratopteris siliquosa.

Minule kui bioloogias suht kaugele jäävale isikule tunduvad esmapilgul nii Hygrophila difformis kui ka Ceratopteris täiesti samased veetaimed. Vahe peaks neil olema aga selles, et valguse- ja CO2 vajadus on neil täiesti erinev. Kui Hygrophila difformis peaks hakkama saama valgusega 0.25W/l siis näiteks Ceratopteris thalictroides vajab juba 0.5W/l ning CO2 nõuaks viimane oma 2-3x mg/l rohkem kui esimene. Ceratopteris kakkaks minu akvas 0.3W/l juures ehk kiratsema.

Kuna ma akva valgusvõimsusele erilist rõhku ei pane siis on minu taimevalikud tagasihoidlike võimalustega.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Ceratopteris kasvab ka väiksema valgusega. Kui ta vee peal ujub lambi ligidal, siis valgust kindlasti piisavalt.

Tänud info eest, arvestan tulevikus selle võimalusega.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Tuhnisin oma varandusekotis ja leidsin taimesildi, kus oli kirjas Hygrophila difformis. Mäletan, et ostes oli ta ikka varrega taim. Aga kuna ta väga rabe ja puruneb kergesti, siis on teemast aja jooksul saanud pinnal ujuv taim.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.

Aga samas silmaga vaadates on ikka Hygrophila difformis ja Ceratopteris äravahetamiseni sarnased nagu mingid ühemunaraku aksikud.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett